{"title":"在博物馆体验增强现实的四种方式/ Neli võimalust liitreaalsuse kogemiseks博物馆","authors":"Jakob Ossmann, Kasra Seirafi, Carina Doppler","doi":"10.7592/methis.v22i27/28.18451","DOIUrl":null,"url":null,"abstract":"Abstract: Augmented reality (AR) is a prevalent topic in the museum space as it promises to bridge the gap between the physical exhibition space and digitised information. The present paper introduces a framework of four distinct experience-based categories that outline which kind of AR applications are possible inside the museum: 1) object annotation, 2) object visualisation, 3) guiding, and 4) data visualisation. \n \nLiitreaalsus (LR) on muuseumides levinud, kuna see lubab ületada lõhe füüsilise näituseruumi ja digiteeritud teabe vahel. Vastav tehnoloogia on nüüdseks küpsuse saavutanud ja muutunud tootmisvahendiks mitmetes tööstusharudes. Käesolevas artiklis vaadeldakse, millised on muuseumides rakendatavad konkreetsed kasutusviisid. \n Muuseumides kasutatava LR-i põhjalikuks mõistmiseks on mitmeid teoreetilisi ja tehnoloogilisi lähenemisviise. Käesolev artikkel täiendab olemasolevat kirjandust, ühendades LR-i teoreetilisi kontseptsioone ja selle tegelikke rakendusi. Selleks võetakse kasutusele neli liitreaalsuse kategooriat, mis ei tulene mitte tehnilistest kirjeldustest, vaid hoopis kasutajakogemuse seadistustest muuseumides. Need kategooriad on 1) objekti annotatsioon, 2) objekti visualiseerimine, 3) vaataja suunamine (LR giid) ja 4) andmete visualiseerimine. Artiklis järgneb kategooriate lühikirjeldustele analüüs, milles vaadeldakse nende rakendamist eri riikide muuseumides. \n Peale nende nelja kategooria rakendamist eri riikide muuseumide parimatele rakendustele väidame, et iga kategooria sobib ideaalselt konkreetsete narratiivsete eesmärkide saavutamiseks: 1) objekti annotatsioon – pidev, 2) objekti visualiseerimine – eraldiseisev, 3) vaataja suunamine – dialoogipõhine ja 4) andmete visualiseerimine – ühendav narrativiseerimine. \n See parimate rakendustega seotud kategooriate kogum aitab muuseumispetsialistidel ja otsustajatel paremini mõista LR-i kasutusvõimalusi ning saavutada vahendamise ja narrativiseerimisega seotud soovitud eesmärke.","PeriodicalId":37565,"journal":{"name":"Methis","volume":"30 1","pages":""},"PeriodicalIF":0.0000,"publicationDate":"2021-12-15","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":"2","resultStr":"{\"title\":\"Four Ways to Experience Augmented Reality at Museums / Neli võimalust liitreaalsuse kogemiseks muuseumis\",\"authors\":\"Jakob Ossmann, Kasra Seirafi, Carina Doppler\",\"doi\":\"10.7592/methis.v22i27/28.18451\",\"DOIUrl\":null,\"url\":null,\"abstract\":\"Abstract: Augmented reality (AR) is a prevalent topic in the museum space as it promises to bridge the gap between the physical exhibition space and digitised information. The present paper introduces a framework of four distinct experience-based categories that outline which kind of AR applications are possible inside the museum: 1) object annotation, 2) object visualisation, 3) guiding, and 4) data visualisation. \\n \\nLiitreaalsus (LR) on muuseumides levinud, kuna see lubab ületada lõhe füüsilise näituseruumi ja digiteeritud teabe vahel. Vastav tehnoloogia on nüüdseks küpsuse saavutanud ja muutunud tootmisvahendiks mitmetes tööstusharudes. Käesolevas artiklis vaadeldakse, millised on muuseumides rakendatavad konkreetsed kasutusviisid. \\n Muuseumides kasutatava LR-i põhjalikuks mõistmiseks on mitmeid teoreetilisi ja tehnoloogilisi lähenemisviise. Käesolev artikkel täiendab olemasolevat kirjandust, ühendades LR-i teoreetilisi kontseptsioone ja selle tegelikke rakendusi. Selleks võetakse kasutusele neli liitreaalsuse kategooriat, mis ei tulene mitte tehnilistest kirjeldustest, vaid hoopis kasutajakogemuse seadistustest muuseumides. Need kategooriad on 1) objekti annotatsioon, 2) objekti visualiseerimine, 3) vaataja suunamine (LR giid) ja 4) andmete visualiseerimine. Artiklis järgneb kategooriate lühikirjeldustele analüüs, milles vaadeldakse nende rakendamist eri riikide muuseumides. \\n Peale nende nelja kategooria rakendamist eri riikide muuseumide parimatele rakendustele väidame, et iga kategooria sobib ideaalselt konkreetsete narratiivsete eesmärkide saavutamiseks: 1) objekti annotatsioon – pidev, 2) objekti visualiseerimine – eraldiseisev, 3) vaataja suunamine – dialoogipõhine ja 4) andmete visualiseerimine – ühendav narrativiseerimine. \\n See parimate rakendustega seotud kategooriate kogum aitab muuseumispetsialistidel ja otsustajatel paremini mõista LR-i kasutusvõimalusi ning saavutada vahendamise ja narrativiseerimisega seotud soovitud eesmärke.\",\"PeriodicalId\":37565,\"journal\":{\"name\":\"Methis\",\"volume\":\"30 1\",\"pages\":\"\"},\"PeriodicalIF\":0.0000,\"publicationDate\":\"2021-12-15\",\"publicationTypes\":\"Journal Article\",\"fieldsOfStudy\":null,\"isOpenAccess\":false,\"openAccessPdf\":\"\",\"citationCount\":\"2\",\"resultStr\":null,\"platform\":\"Semanticscholar\",\"paperid\":null,\"PeriodicalName\":\"Methis\",\"FirstCategoryId\":\"1085\",\"ListUrlMain\":\"https://doi.org/10.7592/methis.v22i27/28.18451\",\"RegionNum\":0,\"RegionCategory\":null,\"ArticlePicture\":[],\"TitleCN\":null,\"AbstractTextCN\":null,\"PMCID\":null,\"EPubDate\":\"\",\"PubModel\":\"\",\"JCR\":\"Q1\",\"JCRName\":\"Arts and Humanities\",\"Score\":null,\"Total\":0}","platform":"Semanticscholar","paperid":null,"PeriodicalName":"Methis","FirstCategoryId":"1085","ListUrlMain":"https://doi.org/10.7592/methis.v22i27/28.18451","RegionNum":0,"RegionCategory":null,"ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":null,"EPubDate":"","PubModel":"","JCR":"Q1","JCRName":"Arts and Humanities","Score":null,"Total":0}
Four Ways to Experience Augmented Reality at Museums / Neli võimalust liitreaalsuse kogemiseks muuseumis
Abstract: Augmented reality (AR) is a prevalent topic in the museum space as it promises to bridge the gap between the physical exhibition space and digitised information. The present paper introduces a framework of four distinct experience-based categories that outline which kind of AR applications are possible inside the museum: 1) object annotation, 2) object visualisation, 3) guiding, and 4) data visualisation.
Liitreaalsus (LR) on muuseumides levinud, kuna see lubab ületada lõhe füüsilise näituseruumi ja digiteeritud teabe vahel. Vastav tehnoloogia on nüüdseks küpsuse saavutanud ja muutunud tootmisvahendiks mitmetes tööstusharudes. Käesolevas artiklis vaadeldakse, millised on muuseumides rakendatavad konkreetsed kasutusviisid.
Muuseumides kasutatava LR-i põhjalikuks mõistmiseks on mitmeid teoreetilisi ja tehnoloogilisi lähenemisviise. Käesolev artikkel täiendab olemasolevat kirjandust, ühendades LR-i teoreetilisi kontseptsioone ja selle tegelikke rakendusi. Selleks võetakse kasutusele neli liitreaalsuse kategooriat, mis ei tulene mitte tehnilistest kirjeldustest, vaid hoopis kasutajakogemuse seadistustest muuseumides. Need kategooriad on 1) objekti annotatsioon, 2) objekti visualiseerimine, 3) vaataja suunamine (LR giid) ja 4) andmete visualiseerimine. Artiklis järgneb kategooriate lühikirjeldustele analüüs, milles vaadeldakse nende rakendamist eri riikide muuseumides.
Peale nende nelja kategooria rakendamist eri riikide muuseumide parimatele rakendustele väidame, et iga kategooria sobib ideaalselt konkreetsete narratiivsete eesmärkide saavutamiseks: 1) objekti annotatsioon – pidev, 2) objekti visualiseerimine – eraldiseisev, 3) vaataja suunamine – dialoogipõhine ja 4) andmete visualiseerimine – ühendav narrativiseerimine.
See parimate rakendustega seotud kategooriate kogum aitab muuseumispetsialistidel ja otsustajatel paremini mõista LR-i kasutusvõimalusi ning saavutada vahendamise ja narrativiseerimisega seotud soovitud eesmärke.
MethisArts and Humanities-Literature and Literary Theory
CiteScore
0.60
自引率
0.00%
发文量
12
审稿时长
12 weeks
期刊介绍:
Methis publishes original research in the field of humanities, in particular in the field of literary and cultural studies and theater studies. The journal features thematic issues on a regular basis with every third issue being a varia issue. Articles are published in Estonian (or in English) with a summary in English (or in Estonian). The journal also includes the following sections: - MANIFESTO: a programmatic (theoretical) article - MEDIATION OF THEORY: a translation of a key theoretical text within the field - REVIEW: a review article on recent developments within the field - ARCHIVAL FINDING: an annotated publication of some relevant archival source from the collections of Cultural History Archives of Estonian Literary Museum or another memory institution. - INTERVIEW