{"title":"立窝尼亚语的语言景观","authors":"Gunta Kļava, V. Ernštreits","doi":"10.12697/jeful.2022.13.1.08","DOIUrl":null,"url":null,"abstract":"In the context of endangered languages, the linguistic landscape is viewed as an effective way of expressing the symbolic value of a language and enhancing language awareness. It is an area where Livonian has been present only sporadically and with the activity of community members, their supporters, and local institutions over time. This article describes the path of Livonian to a more pronounced presence in the linguistic landscape and its possible significance in the language revitalisation process. This article also describes the laws defining the status and use of Livonian in the public space in Latvia as well as Livonian language practice, including a historical overview of the presence of Livonian in the linguistic landscape. This article also identifies the path for the inclusion of Livonian on official road signs, touching upon the formal and substantive arguments of institutions as well as providing insight into the necessity for the use of Livonian in the public space and the role of the linguistic landscape as a significant input both for language awareness in the community and for the strengthening of understanding of the benefits of multilingualism and multiculturalism in the general public. \nKokkuvõte. Valts Ernšteits, Gunta Kļava: Liivi keele koht keelemaastikul. Ohustatud keelte kontekstis peetakse keelemaastikku efektiivseks keele sümboolse väärtuse väljendamise ja keeleteadlikkuse edendamise vahendiks. See on ala, milles liivi keel esineb sporaadiliselt ja seda enamasti kogukonna, selle toetajate ja kohalike institutsioonide vahendusel. Artikkel käsitleb liivi keele teekonda suurema nähtavuse suunas keelemaastikul ja keelemaastiku võimalikku rolli keele taaselustamise protsessis. Samuti esitleb artikkel õigusakte, mis määratlevad liivi keele staatust ja selle kasutust avalikus ruumis, ning nende rakendamist, lisaks esitades ka ajaloolise ülevaate liivi keele esinemisest keelemaastikul. Artikkel vaatleb samuti pürgimusi kasutada liivi keelt ametlikel liiklusmärkidel ning riigiasutuste formaalseid ja sisulisi vastuargumente sellele initsiatiivile. Samuti toob artikkel üldisemalt esile liivi keele kasutamise vajadust avalikus ruumis, keelemaastiku olulist rolli keeleteadlikkuse edendamisel liivi kogukonnas ning mitmekeelsuse ja kultuurilise mitmekesisuse tähtsusest arusaamisel ühiskonnas. \nKubbõvõttõks. Gunta Kļava, Valts Ernšteits: Līvõ kīel kūož kīel mōnists. Ädāstõd kīeld kontekstõs kīel mōnist võib vȱlda kīel simbōliz vǟrtõks ulznägțimiz ja kīel tǟdõlpanmiz kazāntimiz vaindõks. Se um arā, missõs līvõ kēļ um nǟdõb set sporādliz vīțõ ja amā jemīņ kubgõn, sīe tigtijizt ja pāikalizt institūtsijd abkõks. Kēra nīžõb iļ līvõ kīel riek, laz se vȯlkõ jo jemīņ nǟdõb kīel mōnists, ja kīel mōnist kūož kīel virgtimizõs. Nei īž kēra võtāb īdõkubbõ pandõkši, missõs um kēraltõd līvõ kīel status ja sīe kȭlbatimi immõrgouțs, nīžõb iļ sīe, kui ne pandõkst strōdõbõd, ja tǟmikšõb ka istōriliz iļvaņtlõks iļ sīe, kui līvõ kēļ um vȯnd nǟdõb kīel mōnists. Kēras sōbõd vaņtõltõd ka kōļimizt kȭlbatõ līvõ kīel kuožvīțõd pǟl ja vald institūtsijd argumentõd seļļiz īrgandõks vastõ. Nei īž se kēra nīžõb iļ sīe, mikšpierāst līvõ kīeldõ vȯlks kȭlbatõmõst immõrgouțs, iļ kīel mōnist tǟntõks, nustõs kīel vǟrtõkst līvõd kubgõns, ja setmiņkēļit ja kultūr setmiņpūolit tǟntõkst mūoštamiz pierāst kubgõns.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.3000,"publicationDate":"2022-09-05","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":"0","resultStr":"{\"title\":\"Livonian in the linguistic landscape\",\"authors\":\"Gunta Kļava, V. Ernštreits\",\"doi\":\"10.12697/jeful.2022.13.1.08\",\"DOIUrl\":null,\"url\":null,\"abstract\":\"In the context of endangered languages, the linguistic landscape is viewed as an effective way of expressing the symbolic value of a language and enhancing language awareness. It is an area where Livonian has been present only sporadically and with the activity of community members, their supporters, and local institutions over time. This article describes the path of Livonian to a more pronounced presence in the linguistic landscape and its possible significance in the language revitalisation process. This article also describes the laws defining the status and use of Livonian in the public space in Latvia as well as Livonian language practice, including a historical overview of the presence of Livonian in the linguistic landscape. This article also identifies the path for the inclusion of Livonian on official road signs, touching upon the formal and substantive arguments of institutions as well as providing insight into the necessity for the use of Livonian in the public space and the role of the linguistic landscape as a significant input both for language awareness in the community and for the strengthening of understanding of the benefits of multilingualism and multiculturalism in the general public. \\nKokkuvõte. Valts Ernšteits, Gunta Kļava: Liivi keele koht keelemaastikul. Ohustatud keelte kontekstis peetakse keelemaastikku efektiivseks keele sümboolse väärtuse väljendamise ja keeleteadlikkuse edendamise vahendiks. See on ala, milles liivi keel esineb sporaadiliselt ja seda enamasti kogukonna, selle toetajate ja kohalike institutsioonide vahendusel. Artikkel käsitleb liivi keele teekonda suurema nähtavuse suunas keelemaastikul ja keelemaastiku võimalikku rolli keele taaselustamise protsessis. Samuti esitleb artikkel õigusakte, mis määratlevad liivi keele staatust ja selle kasutust avalikus ruumis, ning nende rakendamist, lisaks esitades ka ajaloolise ülevaate liivi keele esinemisest keelemaastikul. Artikkel vaatleb samuti pürgimusi kasutada liivi keelt ametlikel liiklusmärkidel ning riigiasutuste formaalseid ja sisulisi vastuargumente sellele initsiatiivile. Samuti toob artikkel üldisemalt esile liivi keele kasutamise vajadust avalikus ruumis, keelemaastiku olulist rolli keeleteadlikkuse edendamisel liivi kogukonnas ning mitmekeelsuse ja kultuurilise mitmekesisuse tähtsusest arusaamisel ühiskonnas. \\nKubbõvõttõks. Gunta Kļava, Valts Ernšteits: Līvõ kīel kūož kīel mōnists. Ädāstõd kīeld kontekstõs kīel mōnist võib vȱlda kīel simbōliz vǟrtõks ulznägțimiz ja kīel tǟdõlpanmiz kazāntimiz vaindõks. Se um arā, missõs līvõ kēļ um nǟdõb set sporādliz vīțõ ja amā jemīņ kubgõn, sīe tigtijizt ja pāikalizt institūtsijd abkõks. Kēra nīžõb iļ līvõ kīel riek, laz se vȯlkõ jo jemīņ nǟdõb kīel mōnists, ja kīel mōnist kūož kīel virgtimizõs. Nei īž kēra võtāb īdõkubbõ pandõkši, missõs um kēraltõd līvõ kīel status ja sīe kȭlbatimi immõrgouțs, nīžõb iļ sīe, kui ne pandõkst strōdõbõd, ja tǟmikšõb ka istōriliz iļvaņtlõks iļ sīe, kui līvõ kēļ um vȯnd nǟdõb kīel mōnists. Kēras sōbõd vaņtõltõd ka kōļimizt kȭlbatõ līvõ kīel kuožvīțõd pǟl ja vald institūtsijd argumentõd seļļiz īrgandõks vastõ. Nei īž se kēra nīžõb iļ sīe, mikšpierāst līvõ kīeldõ vȯlks kȭlbatõmõst immõrgouțs, iļ kīel mōnist tǟntõks, nustõs kīel vǟrtõkst līvõd kubgõns, ja setmiņkēļit ja kultūr setmiņpūolit tǟntõkst mūoštamiz pierāst kubgõns.\",\"PeriodicalId\":40321,\"journal\":{\"name\":\"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics\",\"volume\":null,\"pages\":null},\"PeriodicalIF\":0.3000,\"publicationDate\":\"2022-09-05\",\"publicationTypes\":\"Journal Article\",\"fieldsOfStudy\":null,\"isOpenAccess\":false,\"openAccessPdf\":\"\",\"citationCount\":\"0\",\"resultStr\":null,\"platform\":\"Semanticscholar\",\"paperid\":null,\"PeriodicalName\":\"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics\",\"FirstCategoryId\":\"1085\",\"ListUrlMain\":\"https://doi.org/10.12697/jeful.2022.13.1.08\",\"RegionNum\":0,\"RegionCategory\":null,\"ArticlePicture\":[],\"TitleCN\":null,\"AbstractTextCN\":null,\"PMCID\":null,\"EPubDate\":\"\",\"PubModel\":\"\",\"JCR\":\"0\",\"JCRName\":\"LANGUAGE & LINGUISTICS\",\"Score\":null,\"Total\":0}","platform":"Semanticscholar","paperid":null,"PeriodicalName":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","FirstCategoryId":"1085","ListUrlMain":"https://doi.org/10.12697/jeful.2022.13.1.08","RegionNum":0,"RegionCategory":null,"ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":null,"EPubDate":"","PubModel":"","JCR":"0","JCRName":"LANGUAGE & LINGUISTICS","Score":null,"Total":0}
引用次数: 0
摘要
在濒危语言的语境中,语言景观被视为表达语言象征价值和增强语言意识的有效途径。在这个地区,立窝尼亚语只是偶尔出现,随着时间的推移,社区成员、他们的支持者和当地机构都在进行活动。本文描述了利沃尼亚语在语言景观中更为显著的存在及其在语言复兴过程中的可能意义。本文还描述了界定立窝尼亚语在拉脱维亚公共空间地位和使用的法律,以及立窝尼亚语的实践,包括立窝尼亚语在语言景观中的历史概述。本文还指出了将立沃尼亚语纳入官方路标的路径,触及了机构的正式和实质性论点,并提供了在公共空间中使用立沃尼亚语的必要性,以及语言景观作为社区语言意识的重要输入,以及加强对多语言和多元文化的理解的作用。Kokkuvote。Valts Ernšteits, Gunta Kļava: Liivi keele koht keelemaastikul。Ohustatud keelte kontekstis peetakse keelemaastikku efektiivseks keele s mboolse väärtuse väljendamise ja keeleteadlikuse edendamise vahendiks。看一看,千家万户的龙骨是由零星的龙骨和龙骨组成的,卖给了千家万户,卖给了千家万户。Artikkel käsitleb liivi keele teekonda suurema nähtavuse suunas keelemaastikul ja keelemaastiku võimalikku rolli keele taasustamise proteessessi。Samuti esitleb artikkel õigusakte, mis määratlevad liivi keele staatust ja selle kasutust avalikus ruumis, ning nende rakendamist, lisaks esitades ka ajaloolise levaate liivi keele esinemisest keelemaastikul。Artikkel vaatleb samuti p rgimusi kasutada liivi keelt ametkel liiklusmärkidel宁riigiasutuste formaalseid ja sisulisi vastuargument ente selleele主动性。Samuti toob artikkel disemalt esile liivi keele kasutamise vajadust avalikus ruumis, keelemaastiku olulist rolli keeleteadlikkuse edendamisel liivi kogukonas ning mitmekeelsusja kultuurilise mitmekesisuse tähtsusest arusaamisel hiskonas。Kubbovottoks。Gunta Kļava, Valts Ernšteits: Līvõ k el kūož k el mōnists。Ädāstõd k eld kontekstõs k el mōnist võib vȱlda k el simbōliz vǟrtõks ulznägțimiz ja k el tǟdõlpanmiz kazāntimiz vaindõks。Se um arna, missõs līvõ kēļ um nǟdõb set sporādliz vīțõ ja amā jemj æ v kubgõn, Se e tigtijizt ja pāikalizt institūtsijd abkõks。Kēra nīžõb izu līvõ kk æ el riek, laz se vȯlkõ jo jm æ nǟdõb kk æ el mōnists, ja kk æ el mōnist kūož kk æ el virgtimizõs。Neiīžkēra嗓音起始时间ābīdokubbo pandokš我missos嗯kēraltod līvo kīel地位ja sīe kȭlbatimi immorgouț年代,nīžob我ļsīe,亏不pandokst strōdobod, ja tǟ麦克指标šob ka是ōriliz我ļvaņtloks我ļsīe,亏līvo kēļ嗯vȯnd nǟ罗伯特kīel mōnist。Kēras sōbõd vaņtõltõd ka kōļimizt kȭlbatõ līvõ k el kuožvīțõd pǟl ja vald institūtsijd argumentõd seļļiz īrgandõks vastõ。Nei æ r æ se kēra nīžõb ikk æ r, mikšpierāst līvõ kīeldõ vȯlks kȭlbatõmõst immõrgouțs, ikk æ r mōnist tǟntõks, nustõs ikk æ r vǟrtõkst līvõd kubgõns, ja setmiņkēļit ja kultūr setmiņpūolit tǟntõkst mūoštamiz pierāst kubgõns。
In the context of endangered languages, the linguistic landscape is viewed as an effective way of expressing the symbolic value of a language and enhancing language awareness. It is an area where Livonian has been present only sporadically and with the activity of community members, their supporters, and local institutions over time. This article describes the path of Livonian to a more pronounced presence in the linguistic landscape and its possible significance in the language revitalisation process. This article also describes the laws defining the status and use of Livonian in the public space in Latvia as well as Livonian language practice, including a historical overview of the presence of Livonian in the linguistic landscape. This article also identifies the path for the inclusion of Livonian on official road signs, touching upon the formal and substantive arguments of institutions as well as providing insight into the necessity for the use of Livonian in the public space and the role of the linguistic landscape as a significant input both for language awareness in the community and for the strengthening of understanding of the benefits of multilingualism and multiculturalism in the general public.
Kokkuvõte. Valts Ernšteits, Gunta Kļava: Liivi keele koht keelemaastikul. Ohustatud keelte kontekstis peetakse keelemaastikku efektiivseks keele sümboolse väärtuse väljendamise ja keeleteadlikkuse edendamise vahendiks. See on ala, milles liivi keel esineb sporaadiliselt ja seda enamasti kogukonna, selle toetajate ja kohalike institutsioonide vahendusel. Artikkel käsitleb liivi keele teekonda suurema nähtavuse suunas keelemaastikul ja keelemaastiku võimalikku rolli keele taaselustamise protsessis. Samuti esitleb artikkel õigusakte, mis määratlevad liivi keele staatust ja selle kasutust avalikus ruumis, ning nende rakendamist, lisaks esitades ka ajaloolise ülevaate liivi keele esinemisest keelemaastikul. Artikkel vaatleb samuti pürgimusi kasutada liivi keelt ametlikel liiklusmärkidel ning riigiasutuste formaalseid ja sisulisi vastuargumente sellele initsiatiivile. Samuti toob artikkel üldisemalt esile liivi keele kasutamise vajadust avalikus ruumis, keelemaastiku olulist rolli keeleteadlikkuse edendamisel liivi kogukonnas ning mitmekeelsuse ja kultuurilise mitmekesisuse tähtsusest arusaamisel ühiskonnas.
Kubbõvõttõks. Gunta Kļava, Valts Ernšteits: Līvõ kīel kūož kīel mōnists. Ädāstõd kīeld kontekstõs kīel mōnist võib vȱlda kīel simbōliz vǟrtõks ulznägțimiz ja kīel tǟdõlpanmiz kazāntimiz vaindõks. Se um arā, missõs līvõ kēļ um nǟdõb set sporādliz vīțõ ja amā jemīņ kubgõn, sīe tigtijizt ja pāikalizt institūtsijd abkõks. Kēra nīžõb iļ līvõ kīel riek, laz se vȯlkõ jo jemīņ nǟdõb kīel mōnists, ja kīel mōnist kūož kīel virgtimizõs. Nei īž kēra võtāb īdõkubbõ pandõkši, missõs um kēraltõd līvõ kīel status ja sīe kȭlbatimi immõrgouțs, nīžõb iļ sīe, kui ne pandõkst strōdõbõd, ja tǟmikšõb ka istōriliz iļvaņtlõks iļ sīe, kui līvõ kēļ um vȯnd nǟdõb kīel mōnists. Kēras sōbõd vaņtõltõd ka kōļimizt kȭlbatõ līvõ kīel kuožvīțõd pǟl ja vald institūtsijd argumentõd seļļiz īrgandõks vastõ. Nei īž se kēra nīžõb iļ sīe, mikšpierāst līvõ kīeldõ vȯlks kȭlbatõmõst immõrgouțs, iļ kīel mōnist tǟntõks, nustõs kīel vǟrtõkst līvõd kubgõns, ja setmiņkēļit ja kultūr setmiņpūolit tǟntõkst mūoštamiz pierāst kubgõns.