{"title":"Doing new things with language: Narrative language in SLI preschoolers","authors":"I. Balčiūnienė, A. Kornev","doi":"10.5128/ERYA12.02","DOIUrl":null,"url":null,"abstract":"The paper deals with micro- and macrostructural static and dynamic narrative characteristics in specifically language-impaired (SLI) Russian-speaking preschool children and their typically-developing (TD) peers. The study was based on experimental data that included storytelling and retelling elicited by means of wordless picture sequences. First, individual measures of story structure, episode com- pleteness, internal state terms, story productivity, lexical diversity, and syntactic complexity, as well as the percentage of linguistic dysfluencies and errors, were evaluated and compared between the experimental and control groups. Second, the impact of such factors as session (1st vs. 2nd), story complexity, and mode (telling vs. retelling) on the dynamic variation of micro- and macrostructural narrative measures was evaluated. Our results highlighted essential dynamic differences between the samples from the perspective of narrative structure, structural complexity, grammaticality, and vocabulary. Uued keelelised tegeused: spetsiifilise konearengu puudega koolieelikute narratiivikeel Artikkel kasitleb narratiivi mikro- ja makrostruktuursete tunnuste dunaamikat venekeelsetel spetsiifilise konearengu puudega koolieelikutel. Uurimismaterjal on kogutud katsega, mis sisaldas loo jutustamist ja seejarel umberjutustamist sonadeta pildiseeriate abil. Katseruhm koosnes 12 venekeelsest spetsiifilise konearengu puudega 6-aastasest koolieelikust ja kontrollruhm 12 arenguhaireta eakaaslasest. Esmalt hinnati ja vorreldi katseisikute ja kontrollgrupi narratiivide uksikuid naitajaid, nagu jutustuse ulesehitus, episoodide terviklikkus, seisundisonad (narratiivi makrostruktuursed tunnused), uldine produktiivsus, leksikaalne mitmekesisus, suntaktiline keerukus (narratiivi mikrostruktuursed tunnused), protsentuaalselt ka lingvistilise soravuse segajaid, nagu takerdused, taitesonad, kordused, parandused, uhendused, ning veakategooriaid (leksikaalsed, grasmmatilised, stilistilised vead). Teiseks moodeti selliste faktorite nagu sessiooni (1. vs. 2.), loo keerukuse ja laadi (jutustus vs. umberjutustus) moju narratiivi mikro- ja makrostruktuursete naitajate dunaamilisele varieerumisele. Uurimustulemused valgustasid katsejuhtumite peamisi dunaamilisi erinevusi narratiivi ulesehituse, struktuurse keerukuse, grammatilisuse ja sonavara vaatepunktist.","PeriodicalId":35118,"journal":{"name":"Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat","volume":"15 1","pages":"25-42"},"PeriodicalIF":0.0000,"publicationDate":"2016-05-06","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":"3","resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":null,"PeriodicalName":"Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat","FirstCategoryId":"1085","ListUrlMain":"https://doi.org/10.5128/ERYA12.02","RegionNum":0,"RegionCategory":null,"ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":null,"EPubDate":"","PubModel":"","JCR":"Q2","JCRName":"Arts and Humanities","Score":null,"Total":0}
引用次数: 3
Abstract
The paper deals with micro- and macrostructural static and dynamic narrative characteristics in specifically language-impaired (SLI) Russian-speaking preschool children and their typically-developing (TD) peers. The study was based on experimental data that included storytelling and retelling elicited by means of wordless picture sequences. First, individual measures of story structure, episode com- pleteness, internal state terms, story productivity, lexical diversity, and syntactic complexity, as well as the percentage of linguistic dysfluencies and errors, were evaluated and compared between the experimental and control groups. Second, the impact of such factors as session (1st vs. 2nd), story complexity, and mode (telling vs. retelling) on the dynamic variation of micro- and macrostructural narrative measures was evaluated. Our results highlighted essential dynamic differences between the samples from the perspective of narrative structure, structural complexity, grammaticality, and vocabulary. Uued keelelised tegeused: spetsiifilise konearengu puudega koolieelikute narratiivikeel Artikkel kasitleb narratiivi mikro- ja makrostruktuursete tunnuste dunaamikat venekeelsetel spetsiifilise konearengu puudega koolieelikutel. Uurimismaterjal on kogutud katsega, mis sisaldas loo jutustamist ja seejarel umberjutustamist sonadeta pildiseeriate abil. Katseruhm koosnes 12 venekeelsest spetsiifilise konearengu puudega 6-aastasest koolieelikust ja kontrollruhm 12 arenguhaireta eakaaslasest. Esmalt hinnati ja vorreldi katseisikute ja kontrollgrupi narratiivide uksikuid naitajaid, nagu jutustuse ulesehitus, episoodide terviklikkus, seisundisonad (narratiivi makrostruktuursed tunnused), uldine produktiivsus, leksikaalne mitmekesisus, suntaktiline keerukus (narratiivi mikrostruktuursed tunnused), protsentuaalselt ka lingvistilise soravuse segajaid, nagu takerdused, taitesonad, kordused, parandused, uhendused, ning veakategooriaid (leksikaalsed, grasmmatilised, stilistilised vead). Teiseks moodeti selliste faktorite nagu sessiooni (1. vs. 2.), loo keerukuse ja laadi (jutustus vs. umberjutustus) moju narratiivi mikro- ja makrostruktuursete naitajate dunaamilisele varieerumisele. Uurimustulemused valgustasid katsejuhtumite peamisi dunaamilisi erinevusi narratiivi ulesehituse, struktuurse keerukuse, grammatilisuse ja sonavara vaatepunktist.
本文研究了特殊语言障碍(SLI)学龄前俄语儿童及其典型发育(TD)同龄人的微观和宏观结构的静态和动态叙事特征。这项研究基于实验数据,包括通过无声的画面序列引发的讲故事和复述。首先,对实验组和对照组的故事结构、情节完整性、内部状态术语、故事生产力、词汇多样性和句法复杂性以及语言不流畅和错误的百分比进行了评估和比较。其次,评估了会话(第1次vs第2次)、故事复杂性和模式(讲述vs复述)等因素对微观和宏观结构叙事措施动态变化的影响。我们的研究结果从叙事结构、结构复杂性、语法性和词汇的角度突出了样本之间的本质动态差异。使用keelelised tegeuse: speciixilise konearengu puudega koolieelikute nariikiel Artikkel kasitleb nariivi mikro- ja makrostrucktuursete dunaamikat venekeeltel speciixilise konearengu puudega koolieelikutel。uurimismaterial on kogutud katsega, mis sisaldas loo jutustist ja seejel umberjutustist奏鸣曲是一种不同的能力。Katseruhm koosnes 12 venekeeles最专业化konearengu pupudega 6-aastasest koolieelikust ja control . 12 arenguhaireta eakaasest。Esmalt hinnati ja vorreldi katseisikute ja kontrollgri narativeide uksikuid naitajaid, nagu jutustuse ulesehitus, episoodide terviklikkus, seisundisonad(叙事的宏观结构的隧道),uldine produktivessus, leksikaalne mitmekesisus, suntaktiline keerukus(叙事的微观结构的隧道),protsentuaselselt ka lingvisilise soravuse segajaid, nagu takerdused, taitesonad, parandused, unhendused, ning veakategooriaid (leksikazed, grasmatimized, stipliliized)。泰塞克斯的moodeti卖了一份清单,写了一篇文章。Vs. 2), loo keerukuse ja laadi (jutustus Vs. umberjutustus) moju narratiivi mikro- ja makrostruktuursete naitajate dunaamilisele varierumisele。uurimustulelemuse valgustasid katsejuhtumite peamisi dunaamilisi erinevusi nartivi ulesehituse, struckturse keerukuse, gramatilisuse ja sonavara vaatepunkist。