Kui lapsega ei räägi üksnes ema: valik termineid eesti laste- ja hoidjakeele kohta

Abstract

DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa11.11 Paralleelselt lastekeele ja selle omandamise uurimisega on Eestis viimastel kumnenditel uuritud lastekeelega tihedalt seotud hoidjakeelt. Erinevalt eesti keelest on neid kaht keelevarianti voorkeelses teaduskirjanduses nimetatud mitme eri terminiga, eesti keeles on piirdutud uksnes lastekeele , hoidjakeele ja lapsele suunatud konega , mis aga ei anna laste- ja hoidjakeeleuurijatele piisavat hulka vajalikke ja tapseid toovahendeid. Terminite ja nende moistesisu paljude tolgenduste tottu on praeguseks kujunenud vajadus maarata kindlaks lapsele suunatud kone eri kasutusjuhud, kuna eri vanuses ja eri lahedusastmes olevate lastega raagitakse isemoodi. Et valtida segadust, kus autori eelistustest lahtuvalt on uhe terminiga tahistatud mitut moistesisu, on siinse artikli eesmark uhelt poolt avada voorkeelses teaduskirjanduses kaibel olevate terminite moistesisu ning teiselt poolt neid tapsustada ja anda soovitusi, kuidas voiks neid termineid edaspidi eesti laste- ja hoidjakeele uurimisel kasutada.