Atlandi ookeani varjatud allhoovused

Q1 Arts and Humanities Keel ja Kirjandus Pub Date : 2023-07-10 DOI:10.54013/kk787a2

Kadri Tüür, Lauri Õunapuu

{"title":"Atlandi ookeani varjatud allhoovused","authors":"Kadri Tüür, Lauri Õunapuu","doi":"10.54013/kk787a2","DOIUrl":null,"url":null,"abstract":"2023. aasta kevadel Eesti Kirjanike Liidu liikmete seas puhkenud ja kolleegide ringist kiiresti väljunud arutelu Juhan Smuuli bareljeefi sobivusest Tallinna kesklinna kirjanike maja seinale tõi lisaks Smuuli kirjandusliku loomingu väärtusele – mille suhtes kellelgi suuri kahtlusi ei paistnud olevat – kõne alla keerukad teemad kollaboratsionismist, ideoloogiaja võimutruudusest ning pimedusest kommunistliku režiimi kuritegude suhtes või suisa neis osalemisest. Järgneva artikli seisukohast kerkib küsimus: kas ei oleks hoopis õigem end sellisest abjektsest autorist distantseerida ja tema looming tähelepanuta jätta? Kirjanduse eripära arhiiviallikatega võrreldes seisneb selles, et see annab võimaluse heita pilk kõiksuguseid tegusid ajendavasse sisekõnesse. Ilukirjandusliku teksti keskmes on üksikisik oma tunnete ja tegutsemismotiividega. Autor võib oma arutlusi ja kõhklusi jagada laiali eri tegelaste vahel, panna nad neid vastastikku läbi vaidlema või lihtsalt tuimalt programmilisi tõekspidamisi esitama. Sestap on vajalik lugeda ka nende kirjanike teoseid, kelle vaateid me ei pruugi jagada, et mõista vastavat ajastut ja seal tehtud kompromisside kaalu vahest paremini kui lihtsalt meie praeguse normaalsuse vaateveerult. Smuuli teostes leidub nii eneserefleksiooni, kahetsust kui ka vigade heastamise võimaluste otsimist – aga ka puhtkirjanduslikku intertekstuaalsust, millele on pühendatud järgnev käsitlus. Artikli eesmärk on avada Juhan Smuuli näidendis „Atlandi ookean” (1956, raamatuna 1957) viidatud laulude tausta. Selleks oleme ühendanud kirjandusuurija ja pärimuslaulude tundja kompetentsi, et võimalikult täpselt mõtestada nende laulude rolli näidendis, aga ka kirjanduses ja elus üldiselt. Artikkel annab esmalt põgusa ülevaate näidendi retseptsioonist, esitab seejärel arvandmed käsitletavate laulude kohta ning avab nende tagamaid kirjeldava ülevaate vormis. Sellele järgneb arutelu laulude funktsioonist suletud ruumi tingimustes (tekstuaalses ruumis, laevas, ühiskonnas, riigis) ning lõppsõna. Smuul kirjutas „Atlandi ookeani” 1955. aastal Norra merel heeringatraaleri pardal kogutud muljete põhjal. Raamatus „Lahekäärust ookeaniavarustele” on selle reisi kohta öeldud järgmist: „3. juunil 1955 väljus Tallinna sadamast Norra merele kapten Väino Noore1 juhtimisel esimene Nõukogude Eesti heeringapüügilaev SRT numbriga 4244. Koos 25 meeskonnaliikmega alustas reisi ka kirjanik Juhan Smuul.”2 (Oras, Sammet 1982: 125) Smuul pöördus maale tagasi juulis, kalapüügimeeskond naasis","PeriodicalId":35140,"journal":{"name":"Keel ja Kirjandus","volume":"14 1","pages":""},"PeriodicalIF":0.0000,"publicationDate":"2023-07-10","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":"0","resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":null,"PeriodicalName":"Keel ja Kirjandus","FirstCategoryId":"1085","ListUrlMain":"https://doi.org/10.54013/kk787a2","RegionNum":0,"RegionCategory":null,"ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":null,"EPubDate":"","PubModel":"","JCR":"Q1","JCRName":"Arts and Humanities","Score":null,"Total":0}

引用次数: 0

Abstract

2023. aasta kevadel Eesti Kirjanike Liidu liikmete seas puhkenud ja kolleegide ringist kiiresti väljunud arutelu Juhan Smuuli bareljeefi sobivusest Tallinna kesklinna kirjanike maja seinale tõi lisaks Smuuli kirjandusliku loomingu väärtusele – mille suhtes kellelgi suuri kahtlusi ei paistnud olevat – kõne alla keerukad teemad kollaboratsionismist, ideoloogiaja võimutruudusest ning pimedusest kommunistliku režiimi kuritegude suhtes või suisa neis osalemisest. Järgneva artikli seisukohast kerkib küsimus: kas ei oleks hoopis õigem end sellisest abjektsest autorist distantseerida ja tema looming tähelepanuta jätta? Kirjanduse eripära arhiiviallikatega võrreldes seisneb selles, et see annab võimaluse heita pilk kõiksuguseid tegusid ajendavasse sisekõnesse. Ilukirjandusliku teksti keskmes on üksikisik oma tunnete ja tegutsemismotiividega. Autor võib oma arutlusi ja kõhklusi jagada laiali eri tegelaste vahel, panna nad neid vastastikku läbi vaidlema või lihtsalt tuimalt programmilisi tõekspidamisi esitama. Sestap on vajalik lugeda ka nende kirjanike teoseid, kelle vaateid me ei pruugi jagada, et mõista vastavat ajastut ja seal tehtud kompromisside kaalu vahest paremini kui lihtsalt meie praeguse normaalsuse vaateveerult. Smuuli teostes leidub nii eneserefleksiooni, kahetsust kui ka vigade heastamise võimaluste otsimist – aga ka puhtkirjanduslikku intertekstuaalsust, millele on pühendatud järgnev käsitlus. Artikli eesmärk on avada Juhan Smuuli näidendis „Atlandi ookean” (1956, raamatuna 1957) viidatud laulude tausta. Selleks oleme ühendanud kirjandusuurija ja pärimuslaulude tundja kompetentsi, et võimalikult täpselt mõtestada nende laulude rolli näidendis, aga ka kirjanduses ja elus üldiselt. Artikkel annab esmalt põgusa ülevaate näidendi retseptsioonist, esitab seejärel arvandmed käsitletavate laulude kohta ning avab nende tagamaid kirjeldava ülevaate vormis. Sellele järgneb arutelu laulude funktsioonist suletud ruumi tingimustes (tekstuaalses ruumis, laevas, ühiskonnas, riigis) ning lõppsõna. Smuul kirjutas „Atlandi ookeani” 1955. aastal Norra merel heeringatraaleri pardal kogutud muljete põhjal. Raamatus „Lahekäärust ookeaniavarustele” on selle reisi kohta öeldud järgmist: „3. juunil 1955 väljus Tallinna sadamast Norra merele kapten Väino Noore1 juhtimisel esimene Nõukogude Eesti heeringapüügilaev SRT numbriga 4244. Koos 25 meeskonnaliikmega alustas reisi ka kirjanik Juhan Smuul.”2 (Oras, Sammet 1982: 125) Smuul pöördus maale tagasi juulis, kalapüügimeeskond naasis

查看原文