Manner and adverb: Fuzzy categorial boundaries in collocations

It is a well-known fact that natural languages do not correspond to the linguistic categories without trouble. Regarding the category of word classes, one of the most challenging groups in Estonian is the adverb, characterized by continuing supplementation by case forms of nouns. This article explores the notion of  nominal adverb  from the perspective of another prototype-based category, manner. The analysis of manner expressions follows Virtanen’s (2008) ‘manner plus’ idea, assuming semantic blends of manner and some other category. This study is induced by work with the Estonian collocations dictionary and the data the compilation is based on. The analysis explicates the collocational behaviour and the types of semantic blends of the selected nominal adverbs in the inner local cases illative, inessive and elative, focusing on adverb-verb combinations.  *** Viis ja adverb: hagusad liigipiirid kollokatsioonides Uks eesti keele kollokatsioonisonaraamatu koostamise probleeme on seotud nn avatud klassidega. Naiteks maarsonad ongi tuupiliselt tekkinud noomeni mingi kaandevormi kivinemise ning tahenduse abstraheerumise tulemusel ( korval – korv ). Kuna see protsess on dunaamiline ja jatkuv, on ka tanapaeva eesti keeles olemas nn uleminekustaadiumis sonu, mis esinevad nii taistahenduslike nimisonade kui ka mingis kasutuses kinnistunud muutumatute ehk suhtesonadena. Uks selline dunaamiline ruhm sonu on viisimaarsonad. Kaesoleva artikli eesmark on vaadelda lahemalt leksikograafilise tarkvara Sketch Engine’i monede nimisonadena analuusitud sonu. Analuus on piiritletud sisekohakaandeliste substantiivadverbidega, mis valjendavad viisi voi sellele lahedasi tahenduselemente. Vaadeldavad sonad on  rivvi  :  rivis  :  rivist , haneritta  :  hanereas ,  sappa  :  sabas ,  lendu ,  esireas , kambas ,  marsitaktis ,  valsitaktis ,  taisvarustuses ,  paraadvormis , rahvaroivais ,  vaimusilmas ,  sogeduses ,  meeleheites ,  ahastuses , kabuhirmus ,  hammelduses ,  usaldushoos ,  vaimustuses ,  paigast , silmanurgast ,  peast . Neid sonu kasitletakse artiklis verbikollokatsioonide kombinatsioonides, lahtudes Virtaneni (2008) esitatud viisi ja teiste lahedaste tahenduselementide koosesinemiste oletusest.  Analuus naitab, et uldisi sundmusstruktuuri omaparasid korvale jattes voib viis kombineeruda (kollektiivse) kuju, liikumise, kiiruse, korduvuse, tulemuse, pohjustamise, vahendi, psuuhilise seisundi ning teadlikkusega. Praktiliselt koik kasitletud noomenadverbid sisaldavad lisaks viisile mond muud tahenduselementi. Verbi moju adverbi kaitumisele avaldub nii semantiliste kui ka suntaktiliste omaduste kaudu, naiteks muudab kausatiivne verb adverbi tuubi subjektile suunatust (ingl  subject-oriented ) objektile suunatuks ( object-oriented ). Kausatiividega ei moodusta kollokatsioone aga inessiivsed substantiivadverbid, mis tegevust valjendavate verbidega esinedes valjendavad aspektuaalselt piiritlemata tegevussundmust ( activity Vendleri 1967 moistes).  Kollokatsioonisonaraamatu peamist sihtruhma, keeleoppijat silmas pidades tuleks purgida keele omaparade esitamise suunas voimalikult selgelt ja arusaadavalt. Nimisonalisi mitmes kategoorias esinevaid viisiadverbe on semantilisest vaatenurgast ilmselt koige kasulikum esitada adverbiruhmas, mitte noomenite seas, kuhu kuuluvad paljud erinevaid kaandetahendusi valjendavad vormid. Iga juhtum nouab moistagi eraldi lahenemist.