Insubordinate relative clauses in Finnish – old and new

Marja-Liisa Helasvuo, Ritva Laury
{"title":"Insubordinate relative clauses in Finnish – old and new","authors":"Marja-Liisa Helasvuo, Ritva Laury","doi":"10.12697/jeful.2023.14.2.02","DOIUrl":null,"url":null,"abstract":"This article concerns insubordination, the use of clause types ordinarily considered subordinate without main clauses (Evans 2007). We study the use of insubordinate relative clauses (RCs) in two corpora, the Arkisyn corpus of contemporary Finnish conversation and the Agricola corpus from the 16th century. Our main findings are that the construction is put to very similar uses in the two corpora, but that it is more common in the newer corpus. We show that insubordination of RCs existed along with subordination already in the earliest records of Finnish language use. Thus, insubordination of RCs is not a more recent development than their use as subordinate clauses. We conclude that the more frequent use in the newer data is likely not a result of a process of grammaticalization that would have occurred since the 16th century. Kokkuvõte. Marja-Liisa Helasvuo, Ritva Laury: Pealauseta relatiivlaused soome keeles – vanad ja uued. Siinses artiklis käsitleme insubordinatsiooni ehk teiste sõnadega selliseid lauseid, mis loetakse tüüpjuhul kõrvallauseteks, kuid esinevad ilma pealauseta. Uurime soome keele relatiivlauseid, millel puudub pealause. Keeleainestik pärineb kahest korpusest: tänapäeva soome kõnekeelt sisaldavast korpusest Arkisyn ja 16. sajandi keelenäiteid sisaldavast korpusest Agricola. Meie tähelepanekud näitavad, et mainitud konstruktsioon esineb mõlemas keelekorpuses, kuid uuemas ainestikus on selle kasuta- mine tavalisem. Osutame oma uurimuses, et nii insubordinatsioon kui subordinatsioon esinevad juba varajastes soome keele tekstides. Seega ei ole ilma pealauseta relatiivlause kasutamine uuem keelenähtus kui pealausega relatiivlausete kasutamine. Meie uurimus näitab, et insubordinatsiooni sagedasemat esinemist uuema keeleainestiku relatiivlausetes ei peaks tõlgendama 16. sajandist alates arenema hakanud grammatikaliseerumise nähtusena.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.3000,"publicationDate":"2023-11-10","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":"0","resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":null,"PeriodicalName":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","FirstCategoryId":"1085","ListUrlMain":"https://doi.org/10.12697/jeful.2023.14.2.02","RegionNum":0,"RegionCategory":null,"ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":null,"EPubDate":"","PubModel":"","JCR":"N/A","JCRName":"LANGUAGE & LINGUISTICS","Score":null,"Total":0}
引用次数: 0

Abstract

This article concerns insubordination, the use of clause types ordinarily considered subordinate without main clauses (Evans 2007). We study the use of insubordinate relative clauses (RCs) in two corpora, the Arkisyn corpus of contemporary Finnish conversation and the Agricola corpus from the 16th century. Our main findings are that the construction is put to very similar uses in the two corpora, but that it is more common in the newer corpus. We show that insubordination of RCs existed along with subordination already in the earliest records of Finnish language use. Thus, insubordination of RCs is not a more recent development than their use as subordinate clauses. We conclude that the more frequent use in the newer data is likely not a result of a process of grammaticalization that would have occurred since the 16th century. Kokkuvõte. Marja-Liisa Helasvuo, Ritva Laury: Pealauseta relatiivlaused soome keeles – vanad ja uued. Siinses artiklis käsitleme insubordinatsiooni ehk teiste sõnadega selliseid lauseid, mis loetakse tüüpjuhul kõrvallauseteks, kuid esinevad ilma pealauseta. Uurime soome keele relatiivlauseid, millel puudub pealause. Keeleainestik pärineb kahest korpusest: tänapäeva soome kõnekeelt sisaldavast korpusest Arkisyn ja 16. sajandi keelenäiteid sisaldavast korpusest Agricola. Meie tähelepanekud näitavad, et mainitud konstruktsioon esineb mõlemas keelekorpuses, kuid uuemas ainestikus on selle kasuta- mine tavalisem. Osutame oma uurimuses, et nii insubordinatsioon kui subordinatsioon esinevad juba varajastes soome keele tekstides. Seega ei ole ilma pealauseta relatiivlause kasutamine uuem keelenähtus kui pealausega relatiivlausete kasutamine. Meie uurimus näitab, et insubordinatsiooni sagedasemat esinemist uuema keeleainestiku relatiivlausetes ei peaks tõlgendama 16. sajandist alates arenema hakanud grammatikaliseerumise nähtusena.
查看原文
分享 分享
微信好友 朋友圈 QQ好友 复制链接
本刊更多论文
新旧芬兰语中的不从属关系从句
这篇文章关注的是不服从,使用通常被认为是从属的没有主句的子句类型(Evans 2007)。我们研究了两个语料库中不从属关系从句的使用,当代芬兰语会话的Arkisyn语料库和16世纪的Agricola语料库。我们的主要发现是,该结构在两个语料库中使用非常相似,但在较新的语料库中更为常见。我们表明,在芬兰语使用的最早记录中,rc的不服从已经与从属一起存在。因此,rc的不服从并不比它们作为从句的使用更晚。我们得出的结论是,在较新的数据中更频繁的使用可能不是16世纪以来发生的语法化过程的结果。Kokkuvote。Marja-Liisa Helasvuo, Ritva Laury: Pealauseta相对于一些龙骨- vanad - ja使用。@ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @有些时间相对较短,有些时间相对较短。16. Keeleainestik pärineb kahest korpusest: tänapäeva sosome kõnekeelt sisaldavast korpusest Arkisyn jasajandi keelenäiteid sisaldavast korpusest Agricola。Meie tähelepanekud näitavad, et mainitud konstruktsion esineb mõlemas keelekorpuses,在selselkasuta - mine - avalisem上提供了一种新的研究方法。不服从、不服从、不服从、不服从、不服从、不服从、不服从、不服从、不服从、不服从、不服从、不服从。Seega ei ole ilma pealauseta relativelauuse kasutamine uem keelenähtus逵pealausega relativelauuse kasutamine。Meie urimus näitab, et inobedience(不服从),等不服从,等不服从,等不服从,等不服从,等不服从,等不服从,等不服从,等不服从,等不服从,等不服从,等不服从,等不服从,等不服从。Sajandist alates arenema hakanud gramatikaliserumise nähtusena。
本文章由计算机程序翻译,如有差异,请以英文原文为准。
求助全文
约1分钟内获得全文 去求助
来源期刊
CiteScore
0.80
自引率
50.00%
发文量
20
审稿时长
12 weeks
期刊最新文献
Third-person overt pronoun and zero reference in Estonian. Insights from two experiments <i>Täitsa lambist</i>: Evidence of ongoing case grammaticalisation from teenagers’ and adults’ spoken language Prosodic phrasing of the parenthetical <i>palun</i> ‘please’ in Estonian requests Renate Pajusalu 60 Renate Pajusalu 60
×
引用
GB/T 7714-2015
复制
MLA
复制
APA
复制
导出至
BibTeX EndNote RefMan NoteFirst NoteExpress
×
×
提示
您的信息不完整,为了账户安全,请先补充。
现在去补充
×
提示
您因"违规操作"
具体请查看互助需知
我知道了
×
提示
现在去查看 取消
×
提示
确定
0
微信
客服QQ
Book学术公众号 扫码关注我们
反馈
×
意见反馈
请填写您的意见或建议
请填写您的手机或邮箱
已复制链接
已复制链接
快去分享给好友吧!
我知道了
×
扫码分享
扫码分享
Book学术官方微信
Book学术文献互助
Book学术文献互助群
群 号:481959085
Book学术
文献互助 智能选刊 最新文献 互助须知 联系我们:info@booksci.cn
Book学术提供免费学术资源搜索服务,方便国内外学者检索中英文文献。致力于提供最便捷和优质的服务体验。
Copyright © 2023 Book学术 All rights reserved.
ghs 京公网安备 11010802042870号 京ICP备2023020795号-1