Pub Date : 2023-11-10DOI: 10.12697/jeful.2023.14.2.01a
Helen Hint, Maria Reile, Piia Taremaa, Ann Veismann
{"title":"Renate Pajusalu 60","authors":"Helen Hint, Maria Reile, Piia Taremaa, Ann Veismann","doi":"10.12697/jeful.2023.14.2.01a","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2023.14.2.01a","url":null,"abstract":"","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2023-11-10","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"135136392","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
Pub Date : 2023-11-10DOI: 10.12697/jeful.2023.14.2.05
Reili Argus
Artiklis antakse ühe lapse spontaanse kõne andmestiku põhjal ülevaade isikukategooria, st nii personaalpronoomenite kui ka nendega koos esinevate verbide omandamisest eesti keeles. Vaadeldakse, mille poolest erinevad esimese isiku tegevusi väljendavad verbid teise ja kolmanda isiku omadest ja kuivõrd sobitub eesti lapse spontaanse kõne andmestik (lapse vanusest 1;4–3;0, kokku 20 tundi) Wellmanni ja Liu (2004. Scaling of theory-of-mind tasks. Child Development 75(2). 523–541) meeleteooria intensiivsusastmestikule vastavate verbide omandamisjärjekorraga. Uurimuse keskmes on kõik lapse finiitverbi konstruktsioonid, nende jagunemine isikuti ning verbi tähendustüübiti, vähemal määral pronoomenid, mis neis konstruktsioonides esinevad. Kõige rohkem esines lapse kõnes ainsuse kolmanda isiku finiitverbi konstruktsioone, mõnevõrra vähem esimese ja hoopis vähem teise isiku konstruktsioone. Finiitverbi konstruktsioonid omandab laps eri tähendusi väljendavate verbide põhjal esimeses ja teises isikus erinevalt: kõigepealt hakkab laps rääkima enda soovidest ja tegevusest ning kõige viimasena arvamusest, teise isiku puhul kasutab laps alguses kognitiivseid protsesse tähistavaid, seejärel tegevust märkivaid verbe. Teise isiku konstruktsioonides esinevate verbide omandamisjärjekord kattub suures osas Wellmanni ja Liu (2004) esitatud meeleseisundite komplekssuse skaalaga. Abstract. Reili Argus. I want but you look. The acquisition of different verb classes and personal pronouns in Estonian. The article gives an overview of the acquisition of the person category, i.e. both personal pronouns and verbs occurring with them, in Estonian on the basis of spontaneous speech data (20 hours in total) of an Estonian child (age 1;4–3;0). The main goal of the study is to examine how first-person constructions differ from second- and third-person constructions concerning the semantics of a verb. All verbs in 1SG and 2SG are divided into semantic classes (actions, states, desires/ wishes, beliefs, knowledge, emotions, sensory perception) using the division based partly on Wellmann’s and Liu’s (2004. Scaling of theory-of-mind tasks. Child Development 75(2). 523–541) scale of complexity of mental states. Third person constructions form the biggest part in the child’s speech, the amount of first person constructions is smaller in some extent and second person constructions were used with lesser frequency. The child acquires different verbs in different person constructions: first the child starts to talk about his own desires and actions, the verbs for knowing and emotions emerge late. In the second person constructions, the child first uses verbs denoting cognitive processes, then emerge verbs for actions. The order of acquisition of verbs in second-person constructions largely coincides with the scale of increasing complexity of mental states provided by Wellmann and Liu (2004).
艺术是一种自发的行为，它是一种个人情感的表达，是一种对他人的尊重。在这些研究中，我们发现，有许多人的行为都是被动的，有的人的行为是被动的，有的人的行为是被动的，有的人的行为是被动的，有的人的行为是被动的，有的人的行为是被动的，有的人的行为是被动的，有的人的行为是被动的，有的人的行为是被动的，有的人的行为是被动的，有的人的行为是被动的，有的人的行为是被动的，有的人的行为是被动的，有的人的行为是被动的，有的人的行为是被动的，有的人的行为是被动的。思维理论任务的规模。儿童发展 75(2).523-541) meeleteooria intensiivsusastmestikule vastavate verbide omandamisjärjekorraga.在这个问题上，我们可以看到的是，我们的语法结构是失效的，我们的语法结构是不完整的，我们的语法结构是有缺陷的，我们的语法结构是有缺陷的，我们的语法结构是有缺陷的。因此，我们需要对其进行全面的分析，并对其进行适当的调整。Finiitverbi konstruktsioonid omandab laps eri tähendusi väljendavate verbide põhjal esimeses ja teises isikus erinevalt：如果您的孩子在学习过程中遇到困难，您可以向他们提供帮助；如果您的孩子在学习过程中遇到困难，您可以向他们提供帮助；如果您的孩子在学习过程中遇到困难，您可以向他们提供帮助；如果您的孩子在学习过程中遇到困难，您可以向他们提供帮助。在此基础上，Wellmanni 和 Liu（2004 年）提出了一套完整的方法。摘要。Reili Argus.I want but you look.爱沙尼亚语中不同动词类和人称代词的习得。文章以一名爱沙尼亚儿童（1;4-3;0 岁）的自发言语数据（共 20 小时）为基础，概述了人称类别的习得情况，即人称代词和与之相关的动词。研究的主要目的是考察第一人称结构与第二人称结构和第三人称结构在动词语义方面有何不同。第一人称结构和第二人称结构中的所有动词都被划分为不同的语义类别（行为、状态、欲望/愿望、信念、知识、情感、感官知觉）。心智理论任务的规模。儿童发展 75(2).523-541）对心理状态复杂性的量表。在儿童的言语中，第三人称结构所占比例最大，第一人称结构的使用量在一定程度上较少，而第二人称结构的使用频率较低。在不同的人称结构中，儿童掌握了不同的动词：首先，儿童开始谈论自己的愿望和行为，表示认识和情感的动词出现得较晚。在第二人称结构中，孩子首先使用表示认知过程的动词，然后才出现表示动作的动词。第二人称结构中动词的习得顺序与 Wellmann 和 Liu（2004 年）提供的心理状态复杂性递增的尺度基本吻合。
{"title":"<i>Mina tahan, aga sina vaata</i>. Eri tähendusega verbide ja isikuliste asesõnade omandamisest eesti keeles","authors":"Reili Argus","doi":"10.12697/jeful.2023.14.2.05","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2023.14.2.05","url":null,"abstract":"Artiklis antakse ühe lapse spontaanse kõne andmestiku põhjal ülevaade isikukategooria, st nii personaalpronoomenite kui ka nendega koos esinevate verbide omandamisest eesti keeles. Vaadeldakse, mille poolest erinevad esimese isiku tegevusi väljendavad verbid teise ja kolmanda isiku omadest ja kuivõrd sobitub eesti lapse spontaanse kõne andmestik (lapse vanusest 1;4–3;0, kokku 20 tundi) Wellmanni ja Liu (2004. Scaling of theory-of-mind tasks. Child Development 75(2). 523–541) meeleteooria intensiivsusastmestikule vastavate verbide omandamisjärjekorraga. Uurimuse keskmes on kõik lapse finiitverbi konstruktsioonid, nende jagunemine isikuti ning verbi tähendustüübiti, vähemal määral pronoomenid, mis neis konstruktsioonides esinevad. Kõige rohkem esines lapse kõnes ainsuse kolmanda isiku finiitverbi konstruktsioone, mõnevõrra vähem esimese ja hoopis vähem teise isiku konstruktsioone. Finiitverbi konstruktsioonid omandab laps eri tähendusi väljendavate verbide põhjal esimeses ja teises isikus erinevalt: kõigepealt hakkab laps rääkima enda soovidest ja tegevusest ning kõige viimasena arvamusest, teise isiku puhul kasutab laps alguses kognitiivseid protsesse tähistavaid, seejärel tegevust märkivaid verbe. Teise isiku konstruktsioonides esinevate verbide omandamisjärjekord kattub suures osas Wellmanni ja Liu (2004) esitatud meeleseisundite komplekssuse skaalaga. Abstract. Reili Argus. I want but you look. The acquisition of different verb classes and personal pronouns in Estonian. The article gives an overview of the acquisition of the person category, i.e. both personal pronouns and verbs occurring with them, in Estonian on the basis of spontaneous speech data (20 hours in total) of an Estonian child (age 1;4–3;0). The main goal of the study is to examine how first-person constructions differ from second- and third-person constructions concerning the semantics of a verb. All verbs in 1SG and 2SG are divided into semantic classes (actions, states, desires/ wishes, beliefs, knowledge, emotions, sensory perception) using the division based partly on Wellmann’s and Liu’s (2004. Scaling of theory-of-mind tasks. Child Development 75(2). 523–541) scale of complexity of mental states. Third person constructions form the biggest part in the child’s speech, the amount of first person constructions is smaller in some extent and second person constructions were used with lesser frequency. The child acquires different verbs in different person constructions: first the child starts to talk about his own desires and actions, the verbs for knowing and emotions emerge late. In the second person constructions, the child first uses verbs denoting cognitive processes, then emerge verbs for actions. The order of acquisition of verbs in second-person constructions largely coincides with the scale of increasing complexity of mental states provided by Wellmann and Liu (2004).","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2023-11-10","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"135136935","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
Pub Date : 2023-11-10DOI: 10.12697/jeful.2023.14.2.03
Elena Markus, Fedor Rozhanskiy
This article discusses demonstrative pronouns in the Soikkola dialect of the Ingrian language. The material for the research comes from the collection of spontaneous speech samples recorded in the 21st century. All the examples are published for the first time. The article presents mainly a qualitative analysis and aims at overviewing the basic functions of the Ingrian demonstrative pronouns tämä and še. It is shown that in the contemporary Ingrian the demonstratives are used as deictic and anaphoric devices, and also as discourse markers. Individual speakers demonstrate differences in the use of these pronouns due to the contact influence from the neighbouring languages. Kokkuvõte. Elena Markus, Fedor Rozhanskiy: Demonstratiivpronoomenite funktsioonid tänapäeva isuri keele Soikkola murdes. Käesolevas artiklis käsitletakse demonstratiivpronoomeneid isuri keele Soikkola murdes. Uurimuse materjal pärineb 21. sajandil salvestatud spontaanse kõne näidiste kogust. Kõik näited avaldatakse esimest korda. Artiklis esitatakse peamiselt kvalitatiivne analüüs ja selle eesmärk on anda ülevaade isuri demonstratiivpronoomenite tämä ja še põhifunktsioonidest. Näidatakse, et tänapäeva isuri keeles kasutatakse demonstratiive deiktiliste ja anafoorsete vahenditena ning ka diskursuse markeritena. Üksikutel kõnelejatel esineb nende asesõnade kasutamisel erinevusi naaberkeelte kontaktmõju tõttu.
本文讨论了英格兰语Soikkola方言中的指示代词。该研究的材料来自于21世纪录制的自发语音样本的收集。所有的例子都是第一次发表。本文主要进行定性分析，旨在概述英格语指示代词tämä和še的基本功能。研究表明，在当代英格里语中，指示语被用作指示语和回指语的手段，也被用作话语标记。由于邻近语言的接触影响，个别说话者在使用这些代词方面表现出差异。Kokkuvote。Elena Markus, Fedor rozhansky: demonstratipronoite funktsioonid tänapäeva isuri keele Soikkola谋杀。Käesolevas artiklis käsitletakse示范性proproomeneid isuri keele Soikkola谋杀。Uurimuse材料pärinebSajandil salvestatud spontanse kõne näidiste kogust。Kõik näited avaldatakse最小korda。Artiklis esitatakse peamiselt kvalative analysis s ja selle eesmärk on和 levaade isuri demonstratipronoomenite tämä ja še põhifunktsioonidest。Näidatakse, et tänapäeva isuri keeles kasutatakse示范性deiktilistse是一种具有代表性的deiktilistse。Üksikutel kõnelejatel esineb nende asesõnade kasutamisel erinevusi naaberkeelte kontaktmõju tõttu。
{"title":"Functions of demonstrative pronouns in contemporary Soikkola Ingrian","authors":"Elena Markus, Fedor Rozhanskiy","doi":"10.12697/jeful.2023.14.2.03","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2023.14.2.03","url":null,"abstract":"This article discusses demonstrative pronouns in the Soikkola dialect of the Ingrian language. The material for the research comes from the collection of spontaneous speech samples recorded in the 21st century. All the examples are published for the first time. The article presents mainly a qualitative analysis and aims at overviewing the basic functions of the Ingrian demonstrative pronouns tämä and še. It is shown that in the contemporary Ingrian the demonstratives are used as deictic and anaphoric devices, and also as discourse markers. Individual speakers demonstrate differences in the use of these pronouns due to the contact influence from the neighbouring languages. Kokkuvõte. Elena Markus, Fedor Rozhanskiy: Demonstratiivpronoomenite funktsioonid tänapäeva isuri keele Soikkola murdes. Käesolevas artiklis käsitletakse demonstratiivpronoomeneid isuri keele Soikkola murdes. Uurimuse materjal pärineb 21. sajandil salvestatud spontaanse kõne näidiste kogust. Kõik näited avaldatakse esimest korda. Artiklis esitatakse peamiselt kvalitatiivne analüüs ja selle eesmärk on anda ülevaade isuri demonstratiivpronoomenite tämä ja še põhifunktsioonidest. Näidatakse, et tänapäeva isuri keeles kasutatakse demonstratiive deiktiliste ja anafoorsete vahenditena ning ka diskursuse markeritena. Üksikutel kõnelejatel esineb nende asesõnade kasutamisel erinevusi naaberkeelte kontaktmõju tõttu.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2023-11-10","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"135136394","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
Pub Date : 2023-11-10DOI: 10.12697/jeful.2023.14.2.02
Marja-Liisa Helasvuo, Ritva Laury
This article concerns insubordination, the use of clause types ordinarily considered subordinate without main clauses (Evans 2007). We study the use of insubordinate relative clauses (RCs) in two corpora, the Arkisyn corpus of contemporary Finnish conversation and the Agricola corpus from the 16th century. Our main findings are that the construction is put to very similar uses in the two corpora, but that it is more common in the newer corpus. We show that insubordination of RCs existed along with subordination already in the earliest records of Finnish language use. Thus, insubordination of RCs is not a more recent development than their use as subordinate clauses. We conclude that the more frequent use in the newer data is likely not a result of a process of grammaticalization that would have occurred since the 16th century. Kokkuvõte. Marja-Liisa Helasvuo, Ritva Laury: Pealauseta relatiivlaused soome keeles – vanad ja uued. Siinses artiklis käsitleme insubordinatsiooni ehk teiste sõnadega selliseid lauseid, mis loetakse tüüpjuhul kõrvallauseteks, kuid esinevad ilma pealauseta. Uurime soome keele relatiivlauseid, millel puudub pealause. Keeleainestik pärineb kahest korpusest: tänapäeva soome kõnekeelt sisaldavast korpusest Arkisyn ja 16. sajandi keelenäiteid sisaldavast korpusest Agricola. Meie tähelepanekud näitavad, et mainitud konstruktsioon esineb mõlemas keelekorpuses, kuid uuemas ainestikus on selle kasuta- mine tavalisem. Osutame oma uurimuses, et nii insubordinatsioon kui subordinatsioon esinevad juba varajastes soome keele tekstides. Seega ei ole ilma pealauseta relatiivlause kasutamine uuem keelenähtus kui pealausega relatiivlausete kasutamine. Meie uurimus näitab, et insubordinatsiooni sagedasemat esinemist uuema keeleainestiku relatiivlausetes ei peaks tõlgendama 16. sajandist alates arenema hakanud grammatikaliseerumise nähtusena.
这篇文章关注的是不服从，使用通常被认为是从属的没有主句的子句类型(Evans 2007)。我们研究了两个语料库中不从属关系从句的使用，当代芬兰语会话的Arkisyn语料库和16世纪的Agricola语料库。我们的主要发现是，该结构在两个语料库中使用非常相似，但在较新的语料库中更为常见。我们表明，在芬兰语使用的最早记录中，rc的不服从已经与从属一起存在。因此，rc的不服从并不比它们作为从句的使用更晚。我们得出的结论是，在较新的数据中更频繁的使用可能不是16世纪以来发生的语法化过程的结果。Kokkuvote。Marja-Liisa Helasvuo, Ritva Laury: Pealauseta相对于一些龙骨- vanad - ja使用。@ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @有些时间相对较短，有些时间相对较短。16. Keeleainestik pärineb kahest korpusest: tänapäeva sosome kõnekeelt sisaldavast korpusest Arkisyn jasajandi keelenäiteid sisaldavast korpusest Agricola。Meie tähelepanekud näitavad, et mainitud konstruktsion esineb mõlemas keelekorpuses，在selselkasuta - mine - avalisem上提供了一种新的研究方法。不服从、不服从、不服从、不服从、不服从、不服从、不服从、不服从、不服从、不服从、不服从、不服从。Seega ei ole ilma pealauseta relativelauuse kasutamine uem keelenähtus逵pealausega relativelauuse kasutamine。Meie urimus näitab, et inobedience(不服从)，等不服从，等不服从，等不服从，等不服从，等不服从，等不服从，等不服从，等不服从，等不服从，等不服从，等不服从，等不服从，等不服从。Sajandist alates arenema hakanud gramatikaliserumise nähtusena。
{"title":"Insubordinate relative clauses in Finnish – old and new","authors":"Marja-Liisa Helasvuo, Ritva Laury","doi":"10.12697/jeful.2023.14.2.02","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2023.14.2.02","url":null,"abstract":"This article concerns insubordination, the use of clause types ordinarily considered subordinate without main clauses (Evans 2007). We study the use of insubordinate relative clauses (RCs) in two corpora, the Arkisyn corpus of contemporary Finnish conversation and the Agricola corpus from the 16th century. Our main findings are that the construction is put to very similar uses in the two corpora, but that it is more common in the newer corpus. We show that insubordination of RCs existed along with subordination already in the earliest records of Finnish language use. Thus, insubordination of RCs is not a more recent development than their use as subordinate clauses. We conclude that the more frequent use in the newer data is likely not a result of a process of grammaticalization that would have occurred since the 16th century. Kokkuvõte. Marja-Liisa Helasvuo, Ritva Laury: Pealauseta relatiivlaused soome keeles – vanad ja uued. Siinses artiklis käsitleme insubordinatsiooni ehk teiste sõnadega selliseid lauseid, mis loetakse tüüpjuhul kõrvallauseteks, kuid esinevad ilma pealauseta. Uurime soome keele relatiivlauseid, millel puudub pealause. Keeleainestik pärineb kahest korpusest: tänapäeva soome kõnekeelt sisaldavast korpusest Arkisyn ja 16. sajandi keelenäiteid sisaldavast korpusest Agricola. Meie tähelepanekud näitavad, et mainitud konstruktsioon esineb mõlemas keelekorpuses, kuid uuemas ainestikus on selle kasuta- mine tavalisem. Osutame oma uurimuses, et nii insubordinatsioon kui subordinatsioon esinevad juba varajastes soome keele tekstides. Seega ei ole ilma pealauseta relatiivlause kasutamine uuem keelenähtus kui pealausega relatiivlausete kasutamine. Meie uurimus näitab, et insubordinatsiooni sagedasemat esinemist uuema keeleainestiku relatiivlausetes ei peaks tõlgendama 16. sajandist alates arenema hakanud grammatikaliseerumise nähtusena.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2023-11-10","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"135136502","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
Pub Date : 2023-11-10DOI: 10.12697/jeful.2023.14.2.01b
Helen Hint, Maria Reile, Piia Taremaa, Ann Veismann
{"title":"Renate Pajusalu 60","authors":"Helen Hint, Maria Reile, Piia Taremaa, Ann Veismann","doi":"10.12697/jeful.2023.14.2.01b","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2023.14.2.01b","url":null,"abstract":"","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2023-11-10","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"135136393","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
Pub Date : 2023-11-10DOI: 10.12697/jeful.2023.14.2.10
Anu Treikelder
This article presents a study of the use of Estonian elliptical interrogatives formed with kuidas nii (‘how so’) in literary texts of the Estonian-French parallel corpus, focusing on their discourse functions. Kuidas nii interrogatives are analysed as surprise questions, expressing the speaker’s surprise with regard to an unexpected situation verbalised in the prior turn and the speaker’s request for an explanation. In combination with the particle nii (‘so’), the wh-word kuidas (‘how’) has always a why-like use. These interrogatives are analysed as mixed speech acts featuring both exclamative and interrogative properties that appear to different degrees depending on the context. The two main discourse functions identified in the corpus foreground one of these components: clarification request with a high asking force and denial/disagreement with a more prominent exclamative component related to the speaker’s attitude. The study of translations reveals a great affinity between French comment ça and kuidas nii. Kokkuvõte. Anu Treikelder: Kuidas nii, kalapulki?! Ühest üllatusküsimusest eesti keeles. Selles artiklis uuritakse elliptiliste kuidas nii-küsimuste kasutust Eesti-prantsuse paralleelkorpuse kirjanduslikes tekstides, keskendudes nende diskursiivsetele funktsioonidele. Kuidas nii-küsimusi vaadeldakse kui üllatusküsimusi, mis väljendavad kõneleja üllatust kaaskõneleja eelnevas voorus esitatu või tema kõneakti suhtes ja kõneleja soovi saada selgitusi ootuspäratu olukorra kohta. Koos partikliga nii on küsisõnal alati põhjuslik, küsisõnaga miks sarnane tähendus. Kuidas nii-küsimusi käsitletakse artiklis kui „segatüüpi“ kõneakte, millel on nii küsimuse kui hüüatuse tunnused, mida vastavalt kontekstile rohkem või vähem rõhutatakse. Korpusenäidete põhjal võib eristada kuidas nii-küsimuste kahte põhilist funktsiooni: selgituse küsimine (mille puhul küsiv komponent on esiplaanil) ja eitamine või mittenõustumine (mille puhul rõhk on pigem kõneleja hoiakut väljendaval hüüatuslikul komponendil). Prantsuskeelsete vastete uurimine näitas, et küsifraasil comment ça/cela on kuidas nii-küsimusega väga sarnased kasutused.
本文提出了使用爱沙尼亚语省略疑问句形成的kuidas nii(“如何”)在爱沙尼亚-法国平行语料库的文学文本的研究，重点是他们的话语功能。Kuidas nii疑问句被分析为出其不意的问题，表达说话人对前一回合所描述的意外情况的惊讶和说话人要求解释的请求。当与助词nii(“so”)结合使用时，“为什么”(“how”)总是有一个类似于“为什么”的用法。这些疑问句被分析为具有感叹词和疑问句性质的混合言语行为，它们在不同的语境中表现出不同的程度。在语料库中发现的两个主要话语功能是:具有高要求力的澄清请求和具有更突出的与说话者态度相关的感叹词成分的否认/不同意。翻译研究表明，法语评论。Kokkuvote。Anu Treikelder: Kuidas nii, kalapulki?Ühest llatusk simusest eesti龙骨。Selles artiklis uuritakse elliptilist kuidse nii- k simuste kasutust estest -prantsuse parallel alleelkorpuse kirjandusliketekstides, keskenudes nende diskursivesetele funktsioonidele。Kuidas nii- k simusi vaadeldakse kui llatusk simusi, mis väljendavad kõneleja llatust kaaskõneleja eelnevas voorus esitatu või tema kõneakti suhtes ja kõneleja soovi saada selgitusi ootuspäratu olukorra kohta。kos partiklika nii在küsisõnal alati põhjuslik, küsisõnaga牛奶sarnane tähendus。Kuidas nii- k simusi käsitletakse artiklis kui“segat pi”kõneakte, mill on nii k simuse kui h atuse tunused, mida vastavalt kontekstile rohkem või vähem rõhutatakse。Korpusenäidete põhjal võib eristada kuidas nii- k simuste kahte põhilist funktsiooni: selgituse k simmine (mille puhul k siv component on esiplaanil) ja eitamine või mittenõustumine (mille puhul rõhk on pigem kõneleja hoiakut väljendaval h atuslikul komponendil)。Prantsuskeelsete vastete uurimine näitas, et k sifraasil comment a/cela on kuidas nii- k simusega väga sarnased kasutuse。
{"title":"<i>Kuidas nii, kalapulki?!</i> (’How so, fishfingers?!’): A surprise-question in Estonian","authors":"Anu Treikelder","doi":"10.12697/jeful.2023.14.2.10","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2023.14.2.10","url":null,"abstract":"This article presents a study of the use of Estonian elliptical interrogatives formed with kuidas nii (‘how so’) in literary texts of the Estonian-French parallel corpus, focusing on their discourse functions. Kuidas nii interrogatives are analysed as surprise questions, expressing the speaker’s surprise with regard to an unexpected situation verbalised in the prior turn and the speaker’s request for an explanation. In combination with the particle nii (‘so’), the wh-word kuidas (‘how’) has always a why-like use. These interrogatives are analysed as mixed speech acts featuring both exclamative and interrogative properties that appear to different degrees depending on the context. The two main discourse functions identified in the corpus foreground one of these components: clarification request with a high asking force and denial/disagreement with a more prominent exclamative component related to the speaker’s attitude. The study of translations reveals a great affinity between French comment ça and kuidas nii. Kokkuvõte. Anu Treikelder: Kuidas nii, kalapulki?! Ühest üllatusküsimusest eesti keeles. Selles artiklis uuritakse elliptiliste kuidas nii-küsimuste kasutust Eesti-prantsuse paralleelkorpuse kirjanduslikes tekstides, keskendudes nende diskursiivsetele funktsioonidele. Kuidas nii-küsimusi vaadeldakse kui üllatusküsimusi, mis väljendavad kõneleja üllatust kaaskõneleja eelnevas voorus esitatu või tema kõneakti suhtes ja kõneleja soovi saada selgitusi ootuspäratu olukorra kohta. Koos partikliga nii on küsisõnal alati põhjuslik, küsisõnaga miks sarnane tähendus. Kuidas nii-küsimusi käsitletakse artiklis kui „segatüüpi“ kõneakte, millel on nii küsimuse kui hüüatuse tunnused, mida vastavalt kontekstile rohkem või vähem rõhutatakse. Korpusenäidete põhjal võib eristada kuidas nii-küsimuste kahte põhilist funktsiooni: selgituse küsimine (mille puhul küsiv komponent on esiplaanil) ja eitamine või mittenõustumine (mille puhul rõhk on pigem kõneleja hoiakut väljendaval hüüatuslikul komponendil). Prantsuskeelsete vastete uurimine näitas, et küsifraasil comment ça/cela on kuidas nii-küsimusega väga sarnased kasutused.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2023-11-10","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"135136510","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
Pub Date : 2023-11-10DOI: 10.12697/jeful.2023.14.2.13
Ann Veismann, Mariann Proos, Piia Taremaa
Artiklis käsitleme asendiverbi seisma polüseemiat. Kasutame mõisteliste tunnuste hindamise katset uurimaks, kuidas eesti keele kõnelejad seisma eri tähendusi tajuvad. Palusime eesti keele kõnelejatel hinnata seisma tähenduste seotust viie tunnusega, mis peegeldavad füüsilise seismise kogemust: vertikaalsus, kontakt, tasakaal, võimelisus ja liikumisvõime. Kasutasime katses samu lauseid nagu Renate Pajusalu (2001a. Kas moos ja buss seisavad sarnaselt ehk väike katse verbiga „seisma“. Toim Reet Kasik, Keele kannul. Pühendusteos Mati Erelti 60. sünnipäevaks, 250–274. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus). Tulemusi analüüsisime klasteranalüüsi ja segamudeldamise teel. Klasteranalüüsis jagunesid laused rühmadesse, põhihargnemisega konkreetseteks ja abstraktseteks kasutusteks, mis omakorda jagunesid väiksemateks tähenduslikeks rühmadeks. Segamudelite abil leidsime, et rühmade tekkimisel olid statistiliselt olulised kõik viis tunnust (vertikaalsus, tasakaal, kontakt, võimelisus ja liikumisvõime). Erinevate statistiliste analüüside tulemusi kombineerides järeldasime, et kõige tugevamalt olid eesti keele kõnelejate jaoks füüsilised seisma tähendused seotud vertikaalsuse ja liikumisvõimega, kuid abstraktsete seisma tähenduste seotus tunnustega ei olnud nii selgepiiriline. See tulemus viitab asjaolule, et seisma abstraktsed tähendused ei tugine üheselt seismise füüsilisele kogemusele ning seos füüsilise seismise ja seisma abstraktsete tähenduste vahel vajab edasist uurimist. Abstract. Ann Veismann, Mariann Proos, Piia Taremaa: Are jam and bus still standing? Polysemy of seisma ‘to stand’ in Estonian and the physical experience of standing. The present paper takes the polysemy of the Estonian position verb seisma ‘to stand’ as its focus. We use a conceptual feature rating task to find out how Estonian speakers perceive the different meanings of seisma ‘to stand’. We used sentences from Renate Pajusalu (2001a. Kas moos ja buss seisavad sarnaselt ehk väike katse verbiga „seisma“. In Reet Kasik (ed.), Keele kannul. Pühendusteos Mati Erelti 60. sünnipäevaks, 250–274. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus) to represent the meanings and asked native Estonian speakers to rate the connection of these sentences to five features: verticality, contact, balance, enablement, and mobility. We applied hierarchical clustering and mixed-effects modelling to analyse the results. For Estonian speakers, verticality and ability to move are the features most connected to the physical experience of standing. Abstract meanings of seisma, however, did not show such uniform behaviour. This result suggests that the abstract meanings of seisma ‘to stand’ are not based on the physical experience of standing in a clear-cut manner, and that the connection between abstract meanings of seisma and the physical experience of standing requires more research attention.
{"title":"Kas moos ja buss seisavad endiselt? <i>seisma</i>-verbi polüseemia ja seismise kehaline kogemus","authors":"Ann Veismann, Mariann Proos, Piia Taremaa","doi":"10.12697/jeful.2023.14.2.13","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2023.14.2.13","url":null,"abstract":"Artiklis käsitleme asendiverbi seisma polüseemiat. Kasutame mõisteliste tunnuste hindamise katset uurimaks, kuidas eesti keele kõnelejad seisma eri tähendusi tajuvad. Palusime eesti keele kõnelejatel hinnata seisma tähenduste seotust viie tunnusega, mis peegeldavad füüsilise seismise kogemust: vertikaalsus, kontakt, tasakaal, võimelisus ja liikumisvõime. Kasutasime katses samu lauseid nagu Renate Pajusalu (2001a. Kas moos ja buss seisavad sarnaselt ehk väike katse verbiga „seisma“. Toim Reet Kasik, Keele kannul. Pühendusteos Mati Erelti 60. sünnipäevaks, 250–274. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus). Tulemusi analüüsisime klasteranalüüsi ja segamudeldamise teel. Klasteranalüüsis jagunesid laused rühmadesse, põhihargnemisega konkreetseteks ja abstraktseteks kasutusteks, mis omakorda jagunesid väiksemateks tähenduslikeks rühmadeks. Segamudelite abil leidsime, et rühmade tekkimisel olid statistiliselt olulised kõik viis tunnust (vertikaalsus, tasakaal, kontakt, võimelisus ja liikumisvõime). Erinevate statistiliste analüüside tulemusi kombineerides järeldasime, et kõige tugevamalt olid eesti keele kõnelejate jaoks füüsilised seisma tähendused seotud vertikaalsuse ja liikumisvõimega, kuid abstraktsete seisma tähenduste seotus tunnustega ei olnud nii selgepiiriline. See tulemus viitab asjaolule, et seisma abstraktsed tähendused ei tugine üheselt seismise füüsilisele kogemusele ning seos füüsilise seismise ja seisma abstraktsete tähenduste vahel vajab edasist uurimist. Abstract. Ann Veismann, Mariann Proos, Piia Taremaa: Are jam and bus still standing? Polysemy of seisma ‘to stand’ in Estonian and the physical experience of standing. The present paper takes the polysemy of the Estonian position verb seisma ‘to stand’ as its focus. We use a conceptual feature rating task to find out how Estonian speakers perceive the different meanings of seisma ‘to stand’. We used sentences from Renate Pajusalu (2001a. Kas moos ja buss seisavad sarnaselt ehk väike katse verbiga „seisma“. In Reet Kasik (ed.), Keele kannul. Pühendusteos Mati Erelti 60. sünnipäevaks, 250–274. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus) to represent the meanings and asked native Estonian speakers to rate the connection of these sentences to five features: verticality, contact, balance, enablement, and mobility. We applied hierarchical clustering and mixed-effects modelling to analyse the results. For Estonian speakers, verticality and ability to move are the features most connected to the physical experience of standing. Abstract meanings of seisma, however, did not show such uniform behaviour. This result suggests that the abstract meanings of seisma ‘to stand’ are not based on the physical experience of standing in a clear-cut manner, and that the connection between abstract meanings of seisma and the physical experience of standing requires more research attention.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2023-11-10","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"135136921","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
Tartu Ülikool oma mitmekeelse ja -kultuurilise liikmeskonnaga on suhtluskeskkond, kus kohtuvad erinevad rahvus- ja koolikultuurid. Mullu moodustasid kümnendiku Tartu Ülikooli tudengitest Eestis venekeelse põhikooli ja kakskeelse gümnaasiumi lõpetanud üliõpilased. Artiklis uurime, milliseid eesti keelekogukonnale omaseid sotsiaalseid norme ehk sotsiopragmaatikat märkavad ülikoolis vene dominantkeelega üliõpilased. Analüüsime suhtluskeele valikut ülikoolis ja seda mõjutavaid tegureid ning mitmekeelsete suhtluspartnerite eestikeelse suhtluse pragmaatilisi aspekte (sinatamine, teietamine ja muud pöördumisvormid, vältimisstrateegiad). Empiirilised andmed pärinevad kahest autorite poolt Tartu Ülikoolis kogutud andmestikust: vaatlusandmed ja intervjuud üliõpilaste keelevalikute kohta ning intervjuud nende keelelisest ja kultuurilisest kohanemisest ülikoolis. Meetodina kasutame kvalitatiivset deduktiivset sisuanalüüsi. Leidsime, et vene dominantkeelega tudengid tajuvad ülikooli keskkonnana, kus läheb vaja formaalset keelekasutust, samuti rõhutavad nad eesti- ja venekeelses suhtluspragmaatikas pöördumisvormide lahknevust. Abstract. Birute Klaas-Lang, Kadri Koreinik, Kerttu Rozenvalde: From school to university: What cultural differences in communication do Russian-dominant students notice at the University of Tartu. The University of Tartu, being multilingual and multicultural, is a meeting point for different ethnic and school cultures. Last year, one tenth of the students at the University of Tartu had graduated from a Russian-language elementary school and a bilingual high school in Estonia. In the paper, we investigate which social norms or sociopragmatics specific to the Estonian language community are noticed by Russian-dominant students at the university. We analyse the choice of language of communication at the university and the factors influencing it, as well as the pragmatic aspects of the multilinguals’ communication in Estonian (tu and vous pronouns and other forms of address, avoidance strategies). The empirical data comes from two datasets collected by the authors at the University of Tartu: observational data and interviews about students’ language choices, and interviews about their linguistic and cultural adaptation at the university. We use qualitative deductive content analysis as a method. We found that Russian-dominant students perceive the university as an environment that requires formal language use and using forms of address in a manner that is unfamiliar to most interviewees.
{"title":"Viisakalt koolist ülikooli: milliseid suhtluskultuuri eripärasid märkavad vene dominantkeelega üliõpilased?","authors":"Birute Klaas-Lang, Kadri Koreinik, Kerttu Rozenvalde","doi":"10.12697/jeful.2023.14.2.08","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2023.14.2.08","url":null,"abstract":"Tartu Ülikool oma mitmekeelse ja -kultuurilise liikmeskonnaga on suhtluskeskkond, kus kohtuvad erinevad rahvus- ja koolikultuurid. Mullu moodustasid kümnendiku Tartu Ülikooli tudengitest Eestis venekeelse põhikooli ja kakskeelse gümnaasiumi lõpetanud üliõpilased. Artiklis uurime, milliseid eesti keelekogukonnale omaseid sotsiaalseid norme ehk sotsiopragmaatikat märkavad ülikoolis vene dominantkeelega üliõpilased. Analüüsime suhtluskeele valikut ülikoolis ja seda mõjutavaid tegureid ning mitmekeelsete suhtluspartnerite eestikeelse suhtluse pragmaatilisi aspekte (sinatamine, teietamine ja muud pöördumisvormid, vältimisstrateegiad). Empiirilised andmed pärinevad kahest autorite poolt Tartu Ülikoolis kogutud andmestikust: vaatlusandmed ja intervjuud üliõpilaste keelevalikute kohta ning intervjuud nende keelelisest ja kultuurilisest kohanemisest ülikoolis. Meetodina kasutame kvalitatiivset deduktiivset sisuanalüüsi. Leidsime, et vene dominantkeelega tudengid tajuvad ülikooli keskkonnana, kus läheb vaja formaalset keelekasutust, samuti rõhutavad nad eesti- ja venekeelses suhtluspragmaatikas pöördumisvormide lahknevust. Abstract. Birute Klaas-Lang, Kadri Koreinik, Kerttu Rozenvalde: From school to university: What cultural differences in communication do Russian-dominant students notice at the University of Tartu. The University of Tartu, being multilingual and multicultural, is a meeting point for different ethnic and school cultures. Last year, one tenth of the students at the University of Tartu had graduated from a Russian-language elementary school and a bilingual high school in Estonia. In the paper, we investigate which social norms or sociopragmatics specific to the Estonian language community are noticed by Russian-dominant students at the university. We analyse the choice of language of communication at the university and the factors influencing it, as well as the pragmatic aspects of the multilinguals’ communication in Estonian (tu and vous pronouns and other forms of address, avoidance strategies). The empirical data comes from two datasets collected by the authors at the University of Tartu: observational data and interviews about students’ language choices, and interviews about their linguistic and cultural adaptation at the university. We use qualitative deductive content analysis as a method. We found that Russian-dominant students perceive the university as an environment that requires formal language use and using forms of address in a manner that is unfamiliar to most interviewees.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2023-11-10","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"135137234","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
Pub Date : 2023-11-10DOI: 10.12697/jeful.2023.14.2.07
Eva Liina Asu, Heete Sahkai, Pärtel Lippus
This study investigates the prosody of the Estonian parenthetical palun ‘please’ in imperative requests. The occurrence of prosodic phrase boundary cues such as pauses, pre-boundary lengthening, and creaky voice as well as pitch characteristics and accentuation are analysed. The analysis is based on 753 utterances, where palun appears in three different positions: initial, medial or final. The requests were elicited using context descriptions from 21 female speakers of Estonian. The results show that palun is not phrased as a separate intonation phrase and that its intonation and accentuation vary depending on its position in the host utterance. Utterance-initially, palun always receives an intonational pitch accent while utterance-finally it is unaccented. It is concluded that the integrated prosody of palun may derive from its discourse marker-like function. Its prosody may be representative of certain other categories of parentheticals with similar functional properties such as comment clauses and reporting verbs, but different from functionally more independent parentheticals that express a proposition or speech act of their own. Kokkuvõte. Eva Liina Asu, Heete Sahkai, Pärtel Lippus: Kiilu palun prosoodiline fraseerimine eesti palvetes. Käesolev artikkel uurib kiilu palun prosoodiat eesti keele käsklausena vormistatud palvetes. Vaadeldakse prosoodilise fraasipiiri tunnuste (pausid, lõpupikenemine ja kärisev häälelaad) esinemist ning põhitooni ja aktsentueerimist. Materjaliks on 753 lausungit, kus palun esineb kolmes eri positsioonis: lause alguses, keskel ja lõpus. Materjal salvestati 21 eesti emakeelega naiskõnelejalt katses, kus osalejad pidid palveid esitama nii, nagu nad kontekstikirjelduse põhjal vastavas olukorras seda teeksid. Tulemused näitavad, et sõna palun ei fraseerita eraldi intonatsioonifraasina ja selle intonatsioon ja aktsentueeritus varieeruvad sõltuvalt lausepositsioonist. Lause alguses saab palun alati intonatsioonilise tooniaktsendi, aga lause lõpus on see aktsentueerimata. Kokkuvõtvalt võib palun’i integreeritud prosoodia tuleneda tema diskursusemarkeri-laadsest funktsioonist. Sellisena võib ta sarnaneda prosoodiliselt ka mõningate teiste sarnaselt funktsioneerivate kiiludega, nagu episteemilised või evidentsiaalsed kiilud (nt ma arvan, ütles ta), aga erineda funktsionaalselt iseseisvamatest kiiludest, mis väljendavad eraldiseisvat propositsiooni või kõneakti.
本研究调查了爱沙尼亚语祈使句中插入语“请”的韵律。分析了停顿、边界前延长、嘎吱声等韵律短语边界线索的出现，以及音高特征和重音。该分析基于753个话语，其中“帕伦”出现在三个不同的位置:起始、中间和结尾。这些要求是根据21名讲爱沙尼亚语的女发言者的背景说明提出的。结果表明，“帕伦”不是作为一个独立的语调短语来表达的，它的语调和重音随其在主话语中的位置而变化。在最初的话语中，“帕伦”总是带有语调的重音，而在最后的话语中，“帕伦”则是无重音的。分析认为，帕伦语的整体韵律可能源于其话语标记功能。它的韵律可以代表具有类似功能属性的其他类型的插入语，如评论子句和转述动词，但不同于功能上更独立的、表达自己的命题或言语行为的插入语。Kokkuvote。Eva Liina Asu, Heete Sahkai, Pärtel Lippus: Kiilu palun proprodiline frasineine eestii palvetes。Käesolev artikkel uurib kiilu palun proprodidiesti keele käsklausena vormistatud palvetes。Vaadeldakse prosoodilise fraasipiiri tunnste(暂停，lõpupikenemine ja kärisev häälelaad) esinemist ning põhitooni ja aktsentuerimist。Materjaliks on 753 lausungit, kus palun esineb kolmes的立场:laause alguses, keskel ja lõpus。material salvestati 21 eesti emakeelega naiskõnelejalt katses, kus osalejad pidid palveid esitama nii, nagu and kontekstikirjelduse põhjal vastavas olukorras seda teeksid。Tulemused näitavad, et sõna palun ei fraseerita eraldi intonationonifraasina ja selle intonationja aktsentueritus varieist和sõltuvalt lausepositionist。laause alguses saab palun alati intonationonilise tooniaktsendi, aga laause lõpus参见aktsentueerimata。Kokkuvõtvalt võib palun 'i integreitud proprodia tuleneda tema diskursusemarkeri-最新的经济学家。Sellisena võib ta sarnaneda prosoodiliselt ka mõningate teiste sarnaselt funktsioneerivate kiiludega, nagu epistemilised või evidentsialsed kiilud (nt ma arvan， les ta)， aga erineda funktsionaalselt iseseisvamatest kiiluest, mis väljendavad eraldisisvat positsiooni või kõneakti。
{"title":"Prosodic phrasing of the parenthetical <i>palun</i> ‘please’ in Estonian requests","authors":"Eva Liina Asu, Heete Sahkai, Pärtel Lippus","doi":"10.12697/jeful.2023.14.2.07","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2023.14.2.07","url":null,"abstract":"This study investigates the prosody of the Estonian parenthetical palun ‘please’ in imperative requests. The occurrence of prosodic phrase boundary cues such as pauses, pre-boundary lengthening, and creaky voice as well as pitch characteristics and accentuation are analysed. The analysis is based on 753 utterances, where palun appears in three different positions: initial, medial or final. The requests were elicited using context descriptions from 21 female speakers of Estonian. The results show that palun is not phrased as a separate intonation phrase and that its intonation and accentuation vary depending on its position in the host utterance. Utterance-initially, palun always receives an intonational pitch accent while utterance-finally it is unaccented. It is concluded that the integrated prosody of palun may derive from its discourse marker-like function. Its prosody may be representative of certain other categories of parentheticals with similar functional properties such as comment clauses and reporting verbs, but different from functionally more independent parentheticals that express a proposition or speech act of their own. Kokkuvõte. Eva Liina Asu, Heete Sahkai, Pärtel Lippus: Kiilu palun prosoodiline fraseerimine eesti palvetes. Käesolev artikkel uurib kiilu palun prosoodiat eesti keele käsklausena vormistatud palvetes. Vaadeldakse prosoodilise fraasipiiri tunnuste (pausid, lõpupikenemine ja kärisev häälelaad) esinemist ning põhitooni ja aktsentueerimist. Materjaliks on 753 lausungit, kus palun esineb kolmes eri positsioonis: lause alguses, keskel ja lõpus. Materjal salvestati 21 eesti emakeelega naiskõnelejalt katses, kus osalejad pidid palveid esitama nii, nagu nad kontekstikirjelduse põhjal vastavas olukorras seda teeksid. Tulemused näitavad, et sõna palun ei fraseerita eraldi intonatsioonifraasina ja selle intonatsioon ja aktsentueeritus varieeruvad sõltuvalt lausepositsioonist. Lause alguses saab palun alati intonatsioonilise tooniaktsendi, aga lause lõpus on see aktsentueerimata. Kokkuvõtvalt võib palun’i integreeritud prosoodia tuleneda tema diskursusemarkeri-laadsest funktsioonist. Sellisena võib ta sarnaneda prosoodiliselt ka mõningate teiste sarnaselt funktsioneerivate kiiludega, nagu episteemilised või evidentsiaalsed kiilud (nt ma arvan, ütles ta), aga erineda funktsionaalselt iseseisvamatest kiiludest, mis väljendavad eraldiseisvat propositsiooni või kõneakti.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2023-11-10","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"135136391","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
Pub Date : 2023-11-10DOI: 10.12697/jeful.2023.14.2.14
Miina Norvik, Linda Freienthal, Olga Gerassimenko, Airika Harrik, Axel Jagau, Reeli Torn-Leesik, Külli Prillop
Rahvusvaheline lingvistikaolümpiaad kutsuti ellu 2003. aastal. Eestis seati see sisse samal aastal tänu Renate Pajusalule, kes seda vedama asus. Siinne artikkel vaatabki tagasi 20-le lingvistikaolümpiaadi aastale ning Renate rollile selles, tehes seda Renate kaasteeliste pilgu läbi. Artiklis leiavad kajastust erinevad võistlusvoorud, aga ka olümpiaadi heaks tehtavad tegevused, nagu lingvistikalaagrid, koolikülastused ja lingvistikaseminarid. Ühtlasi ilmneb artiklist, et olümpiaad ja sellega seonduv on nende 20 aasta jooksul täitnud oma laiemat eesmärki: tuhanded õpilased on saanud aimu erisugustest maailma keeltest ja ka keeleteadusest. Abstract. Miina Norvik, Linda Freienthal, Olga Gerassimenko, Airika Harrik, Axel Jagau, Reeli Torn-Leesik, Külli Prillop: 20 years of linguistics Olympiad with Renate Pajusalu. The International Linguistics Olympiad was inaugurated in 2003. The corresponding Estonian national olympiad was established in the same year thanks to the efforts of Renate Pajusalu who became its chief organiser. The present article looks back on the role played by Professor Pajusalu in the history of the Estonian linguistics olympiad through the eyes of colleagues who have been part of the process. The text recalls the different stages of the contest, as well as various tasks preparing the olympiad such as linguistics retreats, school visits to introduce it, and linguistics seminars. It is clear that the 20 years of the olympiad and events associated with it have served its overall purpose well: thousands of school students have become aware of the diversity of the world’s languages and of the science of linguistics.
{"title":"20 aastat lingvistikaolümpiaadi koos Renate Pajusaluga","authors":"Miina Norvik, Linda Freienthal, Olga Gerassimenko, Airika Harrik, Axel Jagau, Reeli Torn-Leesik, Külli Prillop","doi":"10.12697/jeful.2023.14.2.14","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2023.14.2.14","url":null,"abstract":"Rahvusvaheline lingvistikaolümpiaad kutsuti ellu 2003. aastal. Eestis seati see sisse samal aastal tänu Renate Pajusalule, kes seda vedama asus. Siinne artikkel vaatabki tagasi 20-le lingvistikaolümpiaadi aastale ning Renate rollile selles, tehes seda Renate kaasteeliste pilgu läbi. Artiklis leiavad kajastust erinevad võistlusvoorud, aga ka olümpiaadi heaks tehtavad tegevused, nagu lingvistikalaagrid, koolikülastused ja lingvistikaseminarid. Ühtlasi ilmneb artiklist, et olümpiaad ja sellega seonduv on nende 20 aasta jooksul täitnud oma laiemat eesmärki: tuhanded õpilased on saanud aimu erisugustest maailma keeltest ja ka keeleteadusest. Abstract. Miina Norvik, Linda Freienthal, Olga Gerassimenko, Airika Harrik, Axel Jagau, Reeli Torn-Leesik, Külli Prillop: 20 years of linguistics Olympiad with Renate Pajusalu. The International Linguistics Olympiad was inaugurated in 2003. The corresponding Estonian national olympiad was established in the same year thanks to the efforts of Renate Pajusalu who became its chief organiser. The present article looks back on the role played by Professor Pajusalu in the history of the Estonian linguistics olympiad through the eyes of colleagues who have been part of the process. The text recalls the different stages of the contest, as well as various tasks preparing the olympiad such as linguistics retreats, school visits to introduce it, and linguistics seminars. It is clear that the 20 years of the olympiad and events associated with it have served its overall purpose well: thousands of school students have become aware of the diversity of the world’s languages and of the science of linguistics.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2023-11-10","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"135136511","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
京公网安备 11010802042870号
京ICP备2023020795号-1
扫码关注我们
求助内容：
应助结果提醒方式：