<i>Mina tahan, aga sina vaata</i>. Eri tähendusega verbide ja isikuliste asesõnade omandamisest eesti keeles

Reili Argus
{"title":"&lt;i&gt;Mina tahan, aga sina vaata&lt;/i&gt;. Eri tähendusega verbide ja isikuliste asesõnade omandamisest eesti keeles","authors":"Reili Argus","doi":"10.12697/jeful.2023.14.2.05","DOIUrl":null,"url":null,"abstract":"Artiklis antakse ühe lapse spontaanse kõne andmestiku põhjal ülevaade isikukategooria, st nii personaalpronoomenite kui ka nendega koos esinevate verbide omandamisest eesti keeles. Vaadeldakse, mille poolest erinevad esimese isiku tegevusi väljendavad verbid teise ja kolmanda isiku omadest ja kuivõrd sobitub eesti lapse spontaanse kõne andmestik (lapse vanusest 1;4–3;0, kokku 20 tundi) Wellmanni ja Liu (2004. Scaling of theory-of-mind tasks. Child Development 75(2). 523–541) meeleteooria intensiivsusastmestikule vastavate verbide omandamisjärjekorraga. Uurimuse keskmes on kõik lapse finiitverbi konstruktsioonid, nende jagunemine isikuti ning verbi tähendustüübiti, vähemal määral pronoomenid, mis neis konstruktsioonides esinevad. Kõige rohkem esines lapse kõnes ainsuse kolmanda isiku finiitverbi konstruktsioone, mõnevõrra vähem esimese ja hoopis vähem teise isiku konstruktsioone. Finiitverbi konstruktsioonid omandab laps eri tähendusi väljendavate verbide põhjal esimeses ja teises isikus erinevalt: kõigepealt hakkab laps rääkima enda soovidest ja tegevusest ning kõige viimasena arvamusest, teise isiku puhul kasutab laps alguses kognitiivseid protsesse tähistavaid, seejärel tegevust märkivaid verbe. Teise isiku konstruktsioonides esinevate verbide omandamisjärjekord kattub suures osas Wellmanni ja Liu (2004) esitatud meeleseisundite komplekssuse skaalaga. Abstract. Reili Argus. I want but you look. The acquisition of different verb classes and personal pronouns in Estonian. The article gives an overview of the acquisition of the person category, i.e. both personal pronouns and verbs occurring with them, in Estonian on the basis of spontaneous speech data (20 hours in total) of an Estonian child (age 1;4–3;0). The main goal of the study is to examine how first-person constructions differ from second- and third-person constructions concerning the semantics of a verb. All verbs in 1SG and 2SG are divided into semantic classes (actions, states, desires/ wishes, beliefs, knowledge, emotions, sensory perception) using the division based partly on Wellmann’s and Liu’s (2004. Scaling of theory-of-mind tasks. Child Development 75(2). 523–541) scale of complexity of mental states. Third person constructions form the biggest part in the child’s speech, the amount of first person constructions is smaller in some extent and second person constructions were used with lesser frequency. The child acquires different verbs in different person constructions: first the child starts to talk about his own desires and actions, the verbs for knowing and emotions emerge late. In the second person constructions, the child first uses verbs denoting cognitive processes, then emerge verbs for actions. The order of acquisition of verbs in second-person constructions largely coincides with the scale of increasing complexity of mental states provided by Wellmann and Liu (2004).","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.3000,"publicationDate":"2023-11-10","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":"0","resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":null,"PeriodicalName":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","FirstCategoryId":"1085","ListUrlMain":"https://doi.org/10.12697/jeful.2023.14.2.05","RegionNum":0,"RegionCategory":null,"ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":null,"EPubDate":"","PubModel":"","JCR":"N/A","JCRName":"LANGUAGE & LINGUISTICS","Score":null,"Total":0}
引用次数: 0

Abstract

Artiklis antakse ühe lapse spontaanse kõne andmestiku põhjal ülevaade isikukategooria, st nii personaalpronoomenite kui ka nendega koos esinevate verbide omandamisest eesti keeles. Vaadeldakse, mille poolest erinevad esimese isiku tegevusi väljendavad verbid teise ja kolmanda isiku omadest ja kuivõrd sobitub eesti lapse spontaanse kõne andmestik (lapse vanusest 1;4–3;0, kokku 20 tundi) Wellmanni ja Liu (2004. Scaling of theory-of-mind tasks. Child Development 75(2). 523–541) meeleteooria intensiivsusastmestikule vastavate verbide omandamisjärjekorraga. Uurimuse keskmes on kõik lapse finiitverbi konstruktsioonid, nende jagunemine isikuti ning verbi tähendustüübiti, vähemal määral pronoomenid, mis neis konstruktsioonides esinevad. Kõige rohkem esines lapse kõnes ainsuse kolmanda isiku finiitverbi konstruktsioone, mõnevõrra vähem esimese ja hoopis vähem teise isiku konstruktsioone. Finiitverbi konstruktsioonid omandab laps eri tähendusi väljendavate verbide põhjal esimeses ja teises isikus erinevalt: kõigepealt hakkab laps rääkima enda soovidest ja tegevusest ning kõige viimasena arvamusest, teise isiku puhul kasutab laps alguses kognitiivseid protsesse tähistavaid, seejärel tegevust märkivaid verbe. Teise isiku konstruktsioonides esinevate verbide omandamisjärjekord kattub suures osas Wellmanni ja Liu (2004) esitatud meeleseisundite komplekssuse skaalaga. Abstract. Reili Argus. I want but you look. The acquisition of different verb classes and personal pronouns in Estonian. The article gives an overview of the acquisition of the person category, i.e. both personal pronouns and verbs occurring with them, in Estonian on the basis of spontaneous speech data (20 hours in total) of an Estonian child (age 1;4–3;0). The main goal of the study is to examine how first-person constructions differ from second- and third-person constructions concerning the semantics of a verb. All verbs in 1SG and 2SG are divided into semantic classes (actions, states, desires/ wishes, beliefs, knowledge, emotions, sensory perception) using the division based partly on Wellmann’s and Liu’s (2004. Scaling of theory-of-mind tasks. Child Development 75(2). 523–541) scale of complexity of mental states. Third person constructions form the biggest part in the child’s speech, the amount of first person constructions is smaller in some extent and second person constructions were used with lesser frequency. The child acquires different verbs in different person constructions: first the child starts to talk about his own desires and actions, the verbs for knowing and emotions emerge late. In the second person constructions, the child first uses verbs denoting cognitive processes, then emerge verbs for actions. The order of acquisition of verbs in second-person constructions largely coincides with the scale of increasing complexity of mental states provided by Wellmann and Liu (2004).
查看原文
分享 分享
微信好友 朋友圈 QQ好友 复制链接
本刊更多论文
我想,但你看着。在爱沙尼亚语中学习不同意义的动词和人称代词
艺术是一种自发的行为,它是一种个人情感的表达,是一种对他人的尊重。在这些研究中,我们发现,有许多人的行为都是被动的,有的人的行为是被动的,有的人的行为是被动的,有的人的行为是被动的,有的人的行为是被动的,有的人的行为是被动的,有的人的行为是被动的,有的人的行为是被动的,有的人的行为是被动的,有的人的行为是被动的,有的人的行为是被动的,有的人的行为是被动的,有的人的行为是被动的,有的人的行为是被动的,有的人的行为是被动的,有的人的行为是被动的。思维理论任务的规模。儿童发展 75(2).523-541) meeleteooria intensiivsusastmestikule vastavate verbide omandamisjärjekorraga.在这个问题上,我们可以看到的是,我们的语法结构是失效的,我们的语法结构是不完整的,我们的语法结构是有缺陷的,我们的语法结构是有缺陷的,我们的语法结构是有缺陷的。因此,我们需要对其进行全面的分析,并对其进行适当的调整。Finiitverbi konstruktsioonid omandab laps eri tähendusi väljendavate verbide põhjal esimeses ja teises isikus erinevalt:如果您的孩子在学习过程中遇到困难,您可以向他们提供帮助;如果您的孩子在学习过程中遇到困难,您可以向他们提供帮助;如果您的孩子在学习过程中遇到困难,您可以向他们提供帮助;如果您的孩子在学习过程中遇到困难,您可以向他们提供帮助。在此基础上,Wellmanni 和 Liu(2004 年)提出了一套完整的方法。摘要。Reili Argus.I want but you look.爱沙尼亚语中不同动词类和人称代词的习得。文章以一名爱沙尼亚儿童(1;4-3;0 岁)的自发言语数据(共 20 小时)为基础,概述了人称类别的习得情况,即人称代词和与之相关的动词。研究的主要目的是考察第一人称结构与第二人称结构和第三人称结构在动词语义方面有何不同。第一人称结构和第二人称结构中的所有动词都被划分为不同的语义类别(行为、状态、欲望/愿望、信念、知识、情感、感官知觉)。心智理论任务的规模。儿童发展 75(2).523-541)对心理状态复杂性的量表。在儿童的言语中,第三人称结构所占比例最大,第一人称结构的使用量在一定程度上较少,而第二人称结构的使用频率较低。在不同的人称结构中,儿童掌握了不同的动词:首先,儿童开始谈论自己的愿望和行为,表示认识和情感的动词出现得较晚。在第二人称结构中,孩子首先使用表示认知过程的动词,然后才出现表示动作的动词。第二人称结构中动词的习得顺序与 Wellmann 和 Liu(2004 年)提供的心理状态复杂性递增的尺度基本吻合。
本文章由计算机程序翻译,如有差异,请以英文原文为准。
求助全文
约1分钟内获得全文 去求助
来源期刊
CiteScore
0.80
自引率
50.00%
发文量
20
审稿时长
12 weeks
期刊最新文献
Third-person overt pronoun and zero reference in Estonian. Insights from two experiments <i>Täitsa lambist</i>: Evidence of ongoing case grammaticalisation from teenagers’ and adults’ spoken language Prosodic phrasing of the parenthetical <i>palun</i> ‘please’ in Estonian requests Renate Pajusalu 60 Renate Pajusalu 60
×
引用
GB/T 7714-2015
复制
MLA
复制
APA
复制
导出至
BibTeX EndNote RefMan NoteFirst NoteExpress
×
×
提示
您的信息不完整,为了账户安全,请先补充。
现在去补充
×
提示
您因"违规操作"
具体请查看互助需知
我知道了
×
提示
现在去查看 取消
×
提示
确定
0
微信
客服QQ
Book学术公众号 扫码关注我们
反馈
×
意见反馈
请填写您的意见或建议
请填写您的手机或邮箱
已复制链接
已复制链接
快去分享给好友吧!
我知道了
×
扫码分享
扫码分享
Book学术官方微信
Book学术文献互助
Book学术文献互助群
群 号:481959085
Book学术
文献互助 智能选刊 最新文献 互助须知 联系我们:info@booksci.cn
Book学术提供免费学术资源搜索服务,方便国内外学者检索中英文文献。致力于提供最便捷和优质的服务体验。
Copyright © 2023 Book学术 All rights reserved.
ghs 京公网安备 11010802042870号 京ICP备2023020795号-1