{"title":"From Sementovskij to the 20th century. Notes on the Lutsis in the Latvian press","authors":"H. Korjus","doi":"10.12697/jeful.2021.12.2.10","DOIUrl":null,"url":null,"abstract":"The Lutsis, a historically South Estonian-speaking language island community located near the town of Ludza in southeastern Latvia, have come increasingly into public awareness in Latvia over the last decade with the release of books on Lutsi history and language suitable for both professional and lay audiences as well as other new works relating to Lutsi folk culture. However, even before this recent burst of activity, the Lutsis have been mentioned in the Latvian and Estonian press and have also appeared in the field notes of researchers whose work was connected with the Lutsis. This article traces the descriptions of the Lutsis in a variety of sources from the first descriptions in the mid-19th century, through the interwar independence of Latvia, and as late as the 1970s when important expeditions by Latvian researchers documented the impressions of the last Lutsi speakers on the state of their language and culture. \nKokkuvõte. Hannes Korjus: Sementovskijst 20. sajandisse. Märkmeid lutsidest Läti ajakirjanduses. Kunagine lõunaeestikeelne lutside kogukond elas Kagu-Lätis Ludza linna ümbruses. Lätis on nad saanud suurema avaliku tähelepanu osalisteks alles viimastel kümnenditel, kui on ilmunud raamatuid nende ajaloo ja keele kohta nii asjatundjatele kui ka laiemale huvirühmale ning on hakatud elavdama lutsi rahvakultuuri. Siiski ka enne seda viimast aktiivsuse tõusu on lutsidest kirjutatud Läti ja Eesti ajakirjanduses ja on ilmunud välitööde märkmeid lutsidega seotud uurimuste tegijatelt. Antud artikkel jälgib lutside kirjeldusi erinevates allikates alates varastest mainimistest 19. sajandi keskel, jätkates maailmasõdadevahelise perioodiga ning jõudes viimaks 1970. aastateni, kui Läti uurijad dokumenteerisid oma ekspeditsioonidel viimaste lutsi kõnelejate keelelist ja kultuurilist olukorda.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":"51 1","pages":""},"PeriodicalIF":0.3000,"publicationDate":"2021-12-20","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":"1","resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":null,"PeriodicalName":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","FirstCategoryId":"1085","ListUrlMain":"https://doi.org/10.12697/jeful.2021.12.2.10","RegionNum":0,"RegionCategory":null,"ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":null,"EPubDate":"","PubModel":"","JCR":"0","JCRName":"LANGUAGE & LINGUISTICS","Score":null,"Total":0}
引用次数: 1
Abstract
The Lutsis, a historically South Estonian-speaking language island community located near the town of Ludza in southeastern Latvia, have come increasingly into public awareness in Latvia over the last decade with the release of books on Lutsi history and language suitable for both professional and lay audiences as well as other new works relating to Lutsi folk culture. However, even before this recent burst of activity, the Lutsis have been mentioned in the Latvian and Estonian press and have also appeared in the field notes of researchers whose work was connected with the Lutsis. This article traces the descriptions of the Lutsis in a variety of sources from the first descriptions in the mid-19th century, through the interwar independence of Latvia, and as late as the 1970s when important expeditions by Latvian researchers documented the impressions of the last Lutsi speakers on the state of their language and culture.
Kokkuvõte. Hannes Korjus: Sementovskijst 20. sajandisse. Märkmeid lutsidest Läti ajakirjanduses. Kunagine lõunaeestikeelne lutside kogukond elas Kagu-Lätis Ludza linna ümbruses. Lätis on nad saanud suurema avaliku tähelepanu osalisteks alles viimastel kümnenditel, kui on ilmunud raamatuid nende ajaloo ja keele kohta nii asjatundjatele kui ka laiemale huvirühmale ning on hakatud elavdama lutsi rahvakultuuri. Siiski ka enne seda viimast aktiivsuse tõusu on lutsidest kirjutatud Läti ja Eesti ajakirjanduses ja on ilmunud välitööde märkmeid lutsidega seotud uurimuste tegijatelt. Antud artikkel jälgib lutside kirjeldusi erinevates allikates alates varastest mainimistest 19. sajandi keskel, jätkates maailmasõdadevahelise perioodiga ning jõudes viimaks 1970. aastateni, kui Läti uurijad dokumenteerisid oma ekspeditsioonidel viimaste lutsi kõnelejate keelelist ja kultuurilist olukorda.
卢西人是一个历史上讲南爱沙尼亚语的岛屿社区,位于拉脱维亚东南部的卢扎镇附近,在过去的十年中,随着卢西人历史和语言的书籍的出版,适合专业和非专业观众,以及其他与卢西人民间文化有关的新作品,卢西人越来越多地进入拉脱维亚公众的意识。然而,即使在最近的活动爆发之前,拉脱维亚和爱沙尼亚的新闻界也提到了Lutsis,并且也出现在与Lutsis有关的研究人员的实地笔记中。本文追溯了各种来源对卢西人的描述,从19世纪中期的第一次描述,到两次世界大战之间拉脱维亚的独立,直到20世纪70年代,拉脱维亚研究人员进行了重要的考察,记录了最后一批卢西人对其语言和文化状况的印象。Kokkuvote。Hannes Korjus: Sementovskijst 20。sajandisse。Märkmeid lutsidest Läti ajakirjanduses。Kunagine lõunaeestikeelne lutside kogukond elas Kagu-Lätis Ludza linna mbruses。Lätis on nad saanud suurema avaliku tähelepanu osalisteks alles viimastel kmenditel, kui on ilmunud raamatuid nende ajaloo ja keele kohta nii asjatundjatele kui ka laiemale huvir hmale ning on hakatud elavdama lutsi rahvakultuuri。Siiski ka enne seda viimast活动suse tõusu on lutsidest kirjutatud Läti ja Eesti ajakirjanduses ja on ilmunud välitööde märkmeid lutsidega seotud urimuste tegijatelt。Antud artikkel jälgib lutside kirjeldusi erinevates alates valest mainistest 19。Sajandi keskel, jätkates maailmasõdadevahelise periodiga ning jõudes viimaks 1970。aastateni, kui Läti内贾德dokumenterisid oma ekspeditsionidel viimaste lutsi kõnelejate龙骨学家ja kultuurilist olukorda。