Possible traces of Finnic influence in Latvian subdialect phonetics and morphology

Abstract

This article discusses areas observed on geolinguistic maps showing Finnic or Finnic-like features in Latvian subdialects possibly resulting from Finnic influence. The Latvian dialect material analysed for this study shows that several such areas can be identified based on their phonetics and morphology: the Livonic dialect, the Selonic subdialects, certain Selonic subdialects on both banks of the Daugava River, certain subdialects in the former Leivu territory in northeastern Latvia near Alūksne and Gulbene, and a few subdialects in Zemgale near Bauska and Vecsaule where the Krevin Votians were settled. The shortening of word endings and generalisation of third-person verb forms is also quite regularly encountered in the subdialects spoken around Preiļi in Latgale. The least amount of language material is available about the Ludza Estonians or Lutsis who lived in eastern Latgale where their influence is seen in the tone system of the local subdialects. Kokkuvõte. Anna Stafecka: Läänemeresoome mõju võimalikud jäljed läti murrakute foneetikas ja morfoloogias. Artikkel käsitleb läänemeresoome ja läänemeresoomepäraste joonte maa-alalist levikut läti murretes. Läti murdeainestik, mida on selle uurimuse jaoks analüüsitud, näitab, et foneetilise ja morfoloogilise eripära põhjal on võimalik määratleda mitu sellist mõjuala: liivipärased murded, teatud seeli murrakud Daugava jõe mõlemal kaldal, teatud Kirde-Läti Alūksne ja Gulbene ümbruse murrakud ajaloolisel leivu alal ning mõned semgali murrakud Bauska ja Vecsaule lähistel, kus kunagi elasid kreevini vadjalased. Sõnalõppude lühenemist ja kolmanda isiku verbivormide üldistumist on üsna regulaarselt märgitud ka Latgales Preiļi ümbruse murrakutes. Vähem on selliseid andmeid Ida-Latgalest Ludza eestlaste ehk lutside kunagistelt asualadelt. Siiski on seal lutsi mõju nähtav kohalike murrakute toonisüsteemis.