{"title":"Lutsi speakers and rememberers in the late 20th and early 21st centuries","authors":"U. Balodis","doi":"10.12697/jeful.2021.12.2.09","DOIUrl":null,"url":null,"abstract":"This article describes the language of the last speakers of Lutsi as well as their family background and the sources of their language knowledge, in order to show the paths by which Lutsi language knowledge – even if only of a fragmentary sort – has survived up to the present day. The language knowledge of these last speakers is described using observations taken from the field notes and memories of other researchers as well as from my own encounters with them. This information is placed in a historical and regional context by providing a detailed overview of the historical extent of the Lutsi community, theories about Lutsi origins and how this connects with the memory of Lutsi families and observed language variation within the Lutsi speech area, changes in Lutsi speaker numbers and language use, and the history of Lutsi documentation and the observations of the researchers who documented them. \nKokkuvõte. Uldis Balodis: Lutsi keele kõnelejad ja mäletajad 20. ja 21. sajandi vahetusel. Lutsi keelt räägiti mitu sajandit Kagu-Lätis Ludza linna ümbritsevates valdades ja külades. Lutsi keel ja kultuur said tähtsaks osaks nii Latgali kui ka kogu Läti kultuuriajaloost. Lutsi keel on ühendanud Eestit ja Lätit ning saanud nende ühise pärandi sümboliks. Selle artikli esimeses osas kirjeldatakse lutsi keele uurijate (Oskar Kallas, Heikki Ojansuu, Paulopriit Voolaine, August Sang) mälestusi ja tähelepanekuid ajast, kui seda keelt veel räägiti igapäevaselt. Artikli teises osas antakse ülevaate Põlda valla Jaani küla Nikonovide perekonnast, kes olid viimaseid lutsi keele oskajaid. Samuti vaadeldakse viimaseid lutsi keelepärandi kandjaid tänapäeval – nn mäletajaid –, käsitledes nii nende elulugusid kui ka teadmisi lutsi keelest. \nKokkovyteq Lutsi kielehn. Uldis Balodis: Lutsi kiele kynelejaq ni mälehäjäq 20. ni 21. sā-āstaga vaihtusel. Mitu sā-āstakka kyneldi lutsi kīlt Ludzi ümbre valdohn ni küllihn. Lutsi kīļ um nī Lätkalihn ku kaq kȳ Lätihn kultūri aolū tähtsä oza. Lutsi kīļ um kaq tähtsä köüdüs Läti ni Ēstimā vaihel ni noide ütidze perändüze tunnismärķ. Sjōl kirotuzel um katș ossa. Edimädzehn ozahn ma selledä lutsi kiele ūŗjide (Oskar Kallas, Heikki Ojansuu, Paulopriit Voolaine, August Sang) mälehüizi ni tähelepandmizi aost, ku tūd kīlt vīl egä päiv kyneldi. Tȳz̦ ehn ozahn tī ülekaehuze Pylda valla Jāni külä Nikonovi perrest, kohn elliq perämädze lutsi kiele myistjaq. Ma ka kynele perämädzist Lutsi inemizist tǟmbädzel pǟväl – nm mälehäjidest –, kiä viļ tīdväq veidüq lutsi kīlt, ni kaq noide elolūst ni kiele tīdmizest.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.3000,"publicationDate":"2021-12-20","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":"0","resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":null,"PeriodicalName":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","FirstCategoryId":"1085","ListUrlMain":"https://doi.org/10.12697/jeful.2021.12.2.09","RegionNum":0,"RegionCategory":null,"ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":null,"EPubDate":"","PubModel":"","JCR":"0","JCRName":"LANGUAGE & LINGUISTICS","Score":null,"Total":0}
引用次数: 0
Abstract
This article describes the language of the last speakers of Lutsi as well as their family background and the sources of their language knowledge, in order to show the paths by which Lutsi language knowledge – even if only of a fragmentary sort – has survived up to the present day. The language knowledge of these last speakers is described using observations taken from the field notes and memories of other researchers as well as from my own encounters with them. This information is placed in a historical and regional context by providing a detailed overview of the historical extent of the Lutsi community, theories about Lutsi origins and how this connects with the memory of Lutsi families and observed language variation within the Lutsi speech area, changes in Lutsi speaker numbers and language use, and the history of Lutsi documentation and the observations of the researchers who documented them.
Kokkuvõte. Uldis Balodis: Lutsi keele kõnelejad ja mäletajad 20. ja 21. sajandi vahetusel. Lutsi keelt räägiti mitu sajandit Kagu-Lätis Ludza linna ümbritsevates valdades ja külades. Lutsi keel ja kultuur said tähtsaks osaks nii Latgali kui ka kogu Läti kultuuriajaloost. Lutsi keel on ühendanud Eestit ja Lätit ning saanud nende ühise pärandi sümboliks. Selle artikli esimeses osas kirjeldatakse lutsi keele uurijate (Oskar Kallas, Heikki Ojansuu, Paulopriit Voolaine, August Sang) mälestusi ja tähelepanekuid ajast, kui seda keelt veel räägiti igapäevaselt. Artikli teises osas antakse ülevaate Põlda valla Jaani küla Nikonovide perekonnast, kes olid viimaseid lutsi keele oskajaid. Samuti vaadeldakse viimaseid lutsi keelepärandi kandjaid tänapäeval – nn mäletajaid –, käsitledes nii nende elulugusid kui ka teadmisi lutsi keelest.
Kokkovyteq Lutsi kielehn. Uldis Balodis: Lutsi kiele kynelejaq ni mälehäjäq 20. ni 21. sā-āstaga vaihtusel. Mitu sā-āstakka kyneldi lutsi kīlt Ludzi ümbre valdohn ni küllihn. Lutsi kīļ um nī Lätkalihn ku kaq kȳ Lätihn kultūri aolū tähtsä oza. Lutsi kīļ um kaq tähtsä köüdüs Läti ni Ēstimā vaihel ni noide ütidze perändüze tunnismärķ. Sjōl kirotuzel um katș ossa. Edimädzehn ozahn ma selledä lutsi kiele ūŗjide (Oskar Kallas, Heikki Ojansuu, Paulopriit Voolaine, August Sang) mälehüizi ni tähelepandmizi aost, ku tūd kīlt vīl egä päiv kyneldi. Tȳz̦ ehn ozahn tī ülekaehuze Pylda valla Jāni külä Nikonovi perrest, kohn elliq perämädze lutsi kiele myistjaq. Ma ka kynele perämädzist Lutsi inemizist tǟmbädzel pǟväl – nm mälehäjidest –, kiä viļ tīdväq veidüq lutsi kīlt, ni kaq noide elolūst ni kiele tīdmizest.
本文描述了卢西语最后使用者的语言,以及他们的家庭背景和语言知识的来源,以显示卢西语知识-即使只是零碎的-幸存至今的路径。这些最后的讲话者的语言知识是用实地记录和其他研究人员的记忆以及我自己与他们的接触来描述的。这些信息被放置在历史和区域背景中,提供了对卢西人社区历史范围的详细概述,关于卢西人起源的理论,以及这与卢西人家族记忆的联系,卢西人语言区域内观察到的语言变化,卢西人说话者数量和语言使用的变化,以及卢西人文献的历史和记录这些文献的研究人员的观察。Kokkuvote。Uldis Balodis: Lutsi keele kõnelejad ja mäletajadja 21。sajandi vahetusel。Lutsi keelt räägiti mitu sajandit Kagu-Lätis Ludza linna mbritsevates valdades ja k lades。Lutsi龙骨ja文化说tähtsaks osaks nii Latgali kui ka kogu Läti kultuuriajaloost。Lutsi龙骨上的 hendanud Eestit ja Lätit ning saanud nende hise pärandi sbolks。Selle artikli esimesesas kirjeldatakse lutsi keele uurijate (oscar Kallas, Heikki Ojansuu, Paulopriit volaine, August Sang) mälestusi ja tähelepanekuid ajast, kui seda keelveel räägiti igapäevaselt。Artikli teises osas antakse levaate Põlda valla Jaani k la Nikonovide perekonnast, kes olid viimasid lutsi keele oskajaid。Samuti vaadeldakse viimaseid lutsi keelepärandi kandjaid tänapäeval - nn mäletajaid -, käsitledes nii nende eluugusid kui ka teadmisi lutsi keelest。Kokkovyteq Lutsi kielehn。Uldis Balodis: Lutsi kiele kynelejaq ni mälehäjäq倪21。年代ā——āstaga vaihtusel。Mitu sak ā-āstakka kyneldi lutsi k lt Ludzi mbre valdohn ni k llin。Lutsi kkurum n æ Lätkalihn ku kaq kye Lätihn kultūri aolytähtsä oza。Lutsi kutum kaq tähtsä köüdüs Läti ni Ēstimā vaihel ni noide tidze perändüze tunnismärķ。Sjōl kirotuzel um katruossa。Edimädzehn ozahn ma selledä lutsi kiele ūŗjide (oscar Kallas, Heikki Ojansuu, Paulopriit volaine, August Sang) mälehüizi ni tähelepandmizi aust, ku tūd k lt v l egä päiv kyneldi。Tȳz ehn ozahn t´ lekaehuze Pylda valla Jāni külä Nikonovi perrest, kohn elliq perämädze lutsi kiele myistjaq。Ma ka kynele perämädzist Lutsi inemizist tǟmbädzel pǟväl - nm mälehäjidest -, kiä viv tīdväq veid q Lutsi k, ni kaq noide elolūst ni kiele tmd。