Delights and distractions: descriptions and vocabulary in the 1927 and 1928 Livonian ethnographic expedition materials of Ferdinand Linnus

Abstract

Estonian researcher Ferdinand Linnus (1895–1942) was the first professional ethnologist to work with the Livonians. During three expeditions in 1927 and 1928, he spent seven months in the Livonian villages and recorded his observations and consultant accounts in nine notebooks, which he titled “Liivi etnograafia” (Livonian Ethnography). This is a unique, though underutilised, resource. The goal of this article is to publish a selection of F. Linnus’s notes and to acquaint researchers with this resource, which provides information on Livonian traditional culture and its related terminology in Livonian. This article provides accounts of delights and distractions – enjoyments and pastimes – from consultants representing every Courland Livonian dialect. Without altering their content, the accounts have been supplemented and arranged so they form fluid texts understandable to the reader. The content in Livonian is left in its original spelling with the corresponding form in the modern Livonian orthography given in brackets.Kokkuvõte. Renāte Blumberga: Rõõmud ja takistused: Ferdinand Linnuse 1927. ja 1928. aasta liivi etnograafiliste ekspeditsioonide materjalide kirjeldused ja sõnavara. Eestlane Ferdinand Linnus (1895–1942) oli esimene elukutseline etnoloog, kes töötas liivlaste juures. Kolme ekspeditsiooni käigus 1927. ja 1928. aastal viibis ta liivi külades kokku seitse kuud ning kirjutas keelejuhtide jutustusi üles üheksas vihikus, millele andis pealkirja “Liivi etnograafia”. See on ainulaadne allikate kogum, mida seni pole uurimustes peaaegu üldse kasutatud. Käesoleva artikli eesmärgiks on avaldada väike osa Ferdinand Linnuse üleskirjutustest ning tutvustada uurijatele seda allikat, mis pakub teavet liivi rahvuskultuurist ja sellega seonduvast terminoloogiast liivi keeles. Käesolevasse publikatsiooni on valikuliselt koondatud liivlaste jutustusi naudingute ja meelelahutuste kohta. Keelejuhid esindavad kõiki Kuramaa liivi keele murdeid. Jutustusi on nende algset sisu muutmata täiendatud ja korrastatud nii, et kujuneks ladus ja lugeja jaoks arusaadav tekst. Liivi keeles üles kirjutatud tekst on avaldatud vastavalt originaalile, aga nurksulgudes on esitatud tänapäeva liivi kirjakeele vaste.Märksõnad: etnograafia, leksika, keelekontakt, kultuurikontakt, liivi keel, liivi kultuurKubbõvõttõks. Renāte Blumberga: Virtimi ja mīel lagtimi: kērad ja sõnāvīļa Ferdinand Linnus 1927. ja 1928. āigast līvõd etnogrāflizt ekspedītsijd materiāliš. Ēstli Ferdinand Linnus (1895–1942) vȯļ ežmi profesionāli etnolog, kis vȯļ kilās līvlizt jūs. Kuolm ekspedītsij āigal 1927. ja 1928. āigasts ta jelīz līvõd kilīs īdskubs seis kūdõ ja kēratiz ilzõ eņtš tǟdõl pandõd ažād ja kīeljūodijizt nīžõd īdõks rōntõ sil, näntõn īdskubs ta āndiz nim “Līvõd etnogrāfij”. Se um īdkȭrdali kub, mis seņtš pigātagā äb ūo tuņšlimižis kȭlbatõd. Sīepierāst sīe kēra ilzandõks um ulzõ andõ īd piškīz jag F. Linnus ilzkēratõkšist, las tuņšlijizt sōgõd tundtõbõks sīe materiālõks, mis tarmõb tieutidi iļ līvõd irdiz kultūr ja sīesõ kȭlbatõd sõnāvīļa. Kērast āt lieudtõb līvõd nīžõd iļ virtimiz ja mīel lagtimiz, ja kīeljūodijid ātõ perīņ jegāst Kurmō līvõd kīelmurdst. Nīžõd, mõitiņtõmõt nänt sižāliz, āt pandõd kõrdõl ja sǟdõd nei, laz suggõg jõvīst jūokšiji ja luggijiz pierāst arū sodõb tekst. Līvõ kīelkõks ilzõ kēratõd tekst um ulzõ andtõd nemē se um kēratõd origināls, bet kvadrātklāmbaŗis se um nägțõd tämpizõs līvõ kērakīels.