{"title":"When Finnish and Karelian person systems come together: Comparing open person constructions in Border Karelian dialects","authors":"Milla Uusitupa","doi":"10.12697/jeful.2021.12.1.11","DOIUrl":null,"url":null,"abstract":"Abstract. This article is a contribution to the recent discussion on open reference and especially on open second-person singular usage in Finnish and other European languages. The article focuses on four referentially open person constructions – namely the zero construction, the necessive construction, the second-person singular construction, and the imperative construction – and their interplay and variation in spoken discourse in Border Karelian dialects. The aim of this article is three-fold. First and foremost, it argues that the aforementioned open person constructions are fundamentally four separate types. Second, it aims to expand the on-going discussion on open reference in Finnish by introducing the person system of its closely related but highly endangered cognate language, Karelian. Third, it raises the following question: In a wider Finnic context, is the zero construction, above all, a Finnish way of leaving the reference open and unspecified? \nKokkuvõte. Milla Uusitupa: Kui soome ja karjala isikusüsteemid kohtuvad: avatud isikukonstruktsioonide võrdlus piiriala karjala murretes. Artikkel on täiendus hiljutisele diskussioonile avatud viitesuhtest ja eriti avatud ainsuse teise isiku kasutusest soome keeles ja teistes Euroopa keeltes. Artikkel keskendub neljale avatud viitesuhtega isikukonstruktsioonile – nullkonstruktsioon, netsessiivkonstruktsioon, ainsuse teise isiku ja imperatiivkonstruktsioon – ning nende vastastikusele mõjule ja varieerumisele piiriala karjala murrete suulises diskursuses. Artiklil on kolm eesmärki. Esimene ja peamine eesmärk on osutada, et eelmainitud avatud isikukonstruktsioonid moodustavad neli põhitüüpi. Teiseks, artikkel laiendab käimasolevat diskussiooni avatud viitesuhtest soome keeles, tutvustades ohustatud lähisugulaskeele, karjala keele isikusüsteemi. Kolmandaks tõstatab artikkel küsimuse, kas läänemeresoome keelte kontekstis on nullkonstruktsioon just soome keelele omane viis jätta viitesuhe avatuks ja täpsustamata.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.3000,"publicationDate":"2021-09-06","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":"1","resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":null,"PeriodicalName":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","FirstCategoryId":"1085","ListUrlMain":"https://doi.org/10.12697/jeful.2021.12.1.11","RegionNum":0,"RegionCategory":null,"ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":null,"EPubDate":"","PubModel":"","JCR":"0","JCRName":"LANGUAGE & LINGUISTICS","Score":null,"Total":0}
引用次数: 1
Abstract
Abstract. This article is a contribution to the recent discussion on open reference and especially on open second-person singular usage in Finnish and other European languages. The article focuses on four referentially open person constructions – namely the zero construction, the necessive construction, the second-person singular construction, and the imperative construction – and their interplay and variation in spoken discourse in Border Karelian dialects. The aim of this article is three-fold. First and foremost, it argues that the aforementioned open person constructions are fundamentally four separate types. Second, it aims to expand the on-going discussion on open reference in Finnish by introducing the person system of its closely related but highly endangered cognate language, Karelian. Third, it raises the following question: In a wider Finnic context, is the zero construction, above all, a Finnish way of leaving the reference open and unspecified?
Kokkuvõte. Milla Uusitupa: Kui soome ja karjala isikusüsteemid kohtuvad: avatud isikukonstruktsioonide võrdlus piiriala karjala murretes. Artikkel on täiendus hiljutisele diskussioonile avatud viitesuhtest ja eriti avatud ainsuse teise isiku kasutusest soome keeles ja teistes Euroopa keeltes. Artikkel keskendub neljale avatud viitesuhtega isikukonstruktsioonile – nullkonstruktsioon, netsessiivkonstruktsioon, ainsuse teise isiku ja imperatiivkonstruktsioon – ning nende vastastikusele mõjule ja varieerumisele piiriala karjala murrete suulises diskursuses. Artiklil on kolm eesmärki. Esimene ja peamine eesmärk on osutada, et eelmainitud avatud isikukonstruktsioonid moodustavad neli põhitüüpi. Teiseks, artikkel laiendab käimasolevat diskussiooni avatud viitesuhtest soome keeles, tutvustades ohustatud lähisugulaskeele, karjala keele isikusüsteemi. Kolmandaks tõstatab artikkel küsimuse, kas läänemeresoome keelte kontekstis on nullkonstruktsioon just soome keelele omane viis jätta viitesuhe avatuks ja täpsustamata.
摘要本文对芬兰语和其他欧洲语言中开放参考,特别是开放第二人称单数用法的最新讨论做出了贡献。本文重点研究了边境卡累利阿方言中四种指称开放人称结构,即零结构、必要结构、第二人称单数结构和祈使句结构,以及它们在口语话语中的相互作用和变化。本文的目的有三个方面。首先,它认为前面提到的开放人结构基本上是四种不同的类型。其次,本文旨在通过介绍与芬兰语密切相关但高度濒危的同源语言卡累利阿语的人称系统,扩大芬兰语开放参考文献的讨论。第三,它提出了以下问题:在更广泛的芬兰人语境中,首先,零结构是芬兰人保持参考开放和不明确的方式吗?Kokkuvote。mila Uusitupa: Kui soome ja karjala isikus steemid kohtuvad: avatud isikukonstruktsioonide võrdlus piiriala karjala murrettes。Artikkel在täiendus上讨论了一些关于木卫二龙骨的问题,比如,木卫二龙骨的问题。Artikkel keskendub neljale avatud viitesuhtega isikukonstruktsioonile - nullkonstruktsioon, netessivekonstruktsioon, ainsuseise isikuja impertivikonstruktsioon - ningnende vastastikusele mõjule ja varieumisele piiriala karjala murrete suulises diskursuses。Artiklil on kolm eesmärki。Esimene ja peamine eesmärk on osutada, et elmainitud avatud isikukonstrucktion - onduduza和neli põhitüüpi。Teiseks, artikkel laiendab käimasolevat讨论avatud visitesuhtest一些龙骨,tutustades ohustatud lähisugulaskeele, karjala keele isikussteemi。Kolmandaks tõstatab artikkel k simuse, kas läänemeresoome keelte kontekstis on nullkonstruktsion刚好有些keelele omane visit jätta viitesuhe avatuks ja täpsustamata。