Yiddish varieties in the Livonian contact area

A. Verschik
{"title":"Yiddish varieties in the Livonian contact area","authors":"A. Verschik","doi":"10.12697/jeful.2022.13.1.07","DOIUrl":null,"url":null,"abstract":"The aim of this article is to discuss the Yiddish varieties of Courland and Estonia in the general context of the co-territorial languages: Baltic German, Latvian, Livonian, and Estonian. As a rule, discussion of Yiddish in the region is mostly based on the classical descriptions of the Yiddish varieties from the beginning of the 20th century. It is demonstrated that common features in phonology and lexicon of Courland (and Estonian) Yiddish and Baltic German are, in fact, regional and attested at least in varieties of Estonian but often in Latvian and Livonian as well. It is argued that due to the multilingualism of Jews in the region, a wider perspective of modern contact linguistics and multilingualism and analysis is needed. In the 20th century, multilingual speech was a norm at least among Estonian Jews, and, based on fieldwork data from the 1990s among multilingual Estonian Jews, there is no clear preference of insertional or alternational code-switching. However, if alternational code-switching is preferred in a community, it might explain the low number of conventionalised lexical borrowings (as is the case for Latvian borrowings in Yiddish). \nKokkuvõte. Anna Verschik: Jidiši keelekujud liivi kontaktalal. Artikli eesmärk on kirjeldada Kuramaa ja Eesti jidiši keele variante naaberkeelte (s.o. baltisaksa, läti, liivi ja eesti keele) kontekstis. Reeglina põhineb kohalike jidiši keelekujude analüüs nn klassikalistel, 20. sajandi algusest pärit kirjeldustel. Artiklis näidatakse, et fonoloogilised ühisjooned Kuramaa ja Eesti jidišis ja baltisaksa keeles on tegelikult regionaalsed ning esinevad vähemalt eesti keeles, aga tihtilugu ka läti ja liivi keeles. Kuna tegu on mitmekeelsusega, oleks vaja laiemat, moodsa kontaktlingvistika põhist analüüsi. 20. sajandil oli vähemalt Eesti juutidele omane nn mitmekeelne kõne ning 1990ndatel kogutud välitööandmete põhjal saab väita, et ei ole kindlalt domineerivat koodivahetuse tüüpi (sisestav vs. vahelduv). Kuid siis, kui kogukonnas domineerib vahelduv koodivahetus, seletab see leksikaalsete laenude väikest arvu (nagu nt läti laenude puhul jidišis). \nKubbõvõttõks. Anna Verschik. Jidiš kīelvīțõd līvõ kīel kontaktõd arāl. Kēra merk um kēraldõ Kurmō ja Ēstimō jidiš kīel variantidi kāimad kīeld (s.t. Baltijmōd saksā, lețkīel, līvõ ja ēsti kīel) kontekstõs. Kūožpēļizt jidiš kīelvīțõd analīz alīzõks ātõ n.n. irdizt 20. āigastsadā īrgandõks kēraldõkst. Kēra nägțõb, ku ītizt fonolōgij eņtšsuglitõd Kurmō ja Ēstimō jidišõs ja Baltijmōd saksā kīels āt regionālizt ja nǟdõb ka ēsti kīels, saggõld ka lețkīels ja līvõ kīels. 20. āigastsadās Ēstimō zīḑõdõn vȯļ ummi n.n. setmiņkēļi rõk, ja 1990. āigastis kūoŗdõd tieut pǟl vaņtlõs võib kītõ, ku kīels pūtõb ikšāinagi dominīeriji kōd vaidimiz tīp (sizzõlpandõb vs. mõitantiji). Sīegid siz, až kubgõns dominīerõb mõitantiji kōd vaidimi, se sēļțab piškīzt leksikālizt täpīņtõkst luggõ (nägț. lețkīel täpīņtõkst jidiš kīels).","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.3000,"publicationDate":"2022-09-05","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":"0","resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":null,"PeriodicalName":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","FirstCategoryId":"1085","ListUrlMain":"https://doi.org/10.12697/jeful.2022.13.1.07","RegionNum":0,"RegionCategory":null,"ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":null,"EPubDate":"","PubModel":"","JCR":"0","JCRName":"LANGUAGE & LINGUISTICS","Score":null,"Total":0}
引用次数: 0

Abstract

The aim of this article is to discuss the Yiddish varieties of Courland and Estonia in the general context of the co-territorial languages: Baltic German, Latvian, Livonian, and Estonian. As a rule, discussion of Yiddish in the region is mostly based on the classical descriptions of the Yiddish varieties from the beginning of the 20th century. It is demonstrated that common features in phonology and lexicon of Courland (and Estonian) Yiddish and Baltic German are, in fact, regional and attested at least in varieties of Estonian but often in Latvian and Livonian as well. It is argued that due to the multilingualism of Jews in the region, a wider perspective of modern contact linguistics and multilingualism and analysis is needed. In the 20th century, multilingual speech was a norm at least among Estonian Jews, and, based on fieldwork data from the 1990s among multilingual Estonian Jews, there is no clear preference of insertional or alternational code-switching. However, if alternational code-switching is preferred in a community, it might explain the low number of conventionalised lexical borrowings (as is the case for Latvian borrowings in Yiddish). Kokkuvõte. Anna Verschik: Jidiši keelekujud liivi kontaktalal. Artikli eesmärk on kirjeldada Kuramaa ja Eesti jidiši keele variante naaberkeelte (s.o. baltisaksa, läti, liivi ja eesti keele) kontekstis. Reeglina põhineb kohalike jidiši keelekujude analüüs nn klassikalistel, 20. sajandi algusest pärit kirjeldustel. Artiklis näidatakse, et fonoloogilised ühisjooned Kuramaa ja Eesti jidišis ja baltisaksa keeles on tegelikult regionaalsed ning esinevad vähemalt eesti keeles, aga tihtilugu ka läti ja liivi keeles. Kuna tegu on mitmekeelsusega, oleks vaja laiemat, moodsa kontaktlingvistika põhist analüüsi. 20. sajandil oli vähemalt Eesti juutidele omane nn mitmekeelne kõne ning 1990ndatel kogutud välitööandmete põhjal saab väita, et ei ole kindlalt domineerivat koodivahetuse tüüpi (sisestav vs. vahelduv). Kuid siis, kui kogukonnas domineerib vahelduv koodivahetus, seletab see leksikaalsete laenude väikest arvu (nagu nt läti laenude puhul jidišis). Kubbõvõttõks. Anna Verschik. Jidiš kīelvīțõd līvõ kīel kontaktõd arāl. Kēra merk um kēraldõ Kurmō ja Ēstimō jidiš kīel variantidi kāimad kīeld (s.t. Baltijmōd saksā, lețkīel, līvõ ja ēsti kīel) kontekstõs. Kūožpēļizt jidiš kīelvīțõd analīz alīzõks ātõ n.n. irdizt 20. āigastsadā īrgandõks kēraldõkst. Kēra nägțõb, ku ītizt fonolōgij eņtšsuglitõd Kurmō ja Ēstimō jidišõs ja Baltijmōd saksā kīels āt regionālizt ja nǟdõb ka ēsti kīels, saggõld ka lețkīels ja līvõ kīels. 20. āigastsadās Ēstimō zīḑõdõn vȯļ ummi n.n. setmiņkēļi rõk, ja 1990. āigastis kūoŗdõd tieut pǟl vaņtlõs võib kītõ, ku kīels pūtõb ikšāinagi dominīeriji kōd vaidimiz tīp (sizzõlpandõb vs. mõitantiji). Sīegid siz, až kubgõns dominīerõb mõitantiji kōd vaidimi, se sēļțab piškīzt leksikālizt täpīņtõkst luggõ (nägț. lețkīel täpīņtõkst jidiš kīels).
查看原文
分享 分享
微信好友 朋友圈 QQ好友 复制链接
本刊更多论文
利沃尼亚接触区意第绪语的变种
本文的目的是讨论库尔兰语和爱沙尼亚语在共同领土语言(波罗的海德语、拉脱维亚语、利窝尼亚语和爱沙尼亚语)的总体背景下的意第绪语变体。通常,该地区对意第绪语的讨论主要基于20世纪初对意第绪语变种的经典描述。研究表明,库尔兰语(和爱沙尼亚语)意第绪语和波罗的海德语在音韵和词汇上的共同特征实际上是区域性的,至少在爱沙尼亚语的各种变体中得到证实,但在拉脱维亚语和利沃尼亚语中也经常出现。本文认为,由于该地区犹太人的多语性,需要一个更广阔的现代接触语言学和多语性分析的视角。在20世纪,至少在爱沙尼亚犹太人中,多语种的讲话是一种规范,并且,根据20世纪90年代多语种爱沙尼亚犹太人的实地调查数据,没有明确的插入或交替代码转换偏好。然而,如果在一个社区中更倾向于使用不同的语码转换,这就可以解释为什么约定俗成的词汇借用的数量很少(就像意第绪语中的拉脱维亚语借用的情况一样)。Kokkuvote。Anna Verschik: Jidiši keelekujudliivi kontaktalal。Artikli eesmärk on kirjeldada Kuramaa ja Eesti jidiši keele variante naaberkeelte (s.o. baltisaksa, läti, liivi ja Eesti keele) kontekstis。Reeglina põhineb kohalike jidiši keelekujude分析, s n古典主义,20。Sajandi algusest pärit kirjeldustel。Artiklis näidatakse, et fonoloogilised ,他加入了Kuramaa ja Eesti jidišis ja baltisaksa keeles,对tegelikult地区进行了分析,发现了esinevad vähemalt Eesti keeles, aga tihtilugu ka läti ja liivi keeles。Kuna tegu on mitmekeelsusega, oleks vaja laiemat, moodsa kontaktlingvistika põhist分析 si。20.sajandil oli vähemalt Eesti juutidele omane n mitmekeelne kõne ning 1990ndatel kogutud välitööandmete põhjal saab väita, et ei ole kindlaldomineerivat koodivahetuse t (sisestav vs. vahelduv)。Kuid siis, kui kogukonnas domineerib vahelduv koodivahetus,选择参见leksikaalsete laenude väikest arvu (nagu nt läti laenude puhul jidišis)。Kubbovottoks。安娜Verschik。jidisi kīelvīțõd līvõ k el kontaktõd arāl。Kēra默克嗯Kēraldo KurmōjaĒ机枪兵ōjidišKīel variantidi Kāimad Kī高龄(酸处理Baltijmōd萨克斯ā,lețKīel līvo jaēsti Kīel) kontekstos。Kūožpēļizt jidisi kīelvīțõd analyz alīzõks ātõ n.n. irdizt 20。āigastsadā īrgandõks kēraldõkst。Kēra唠叨țob, kuītizt fonolōgij eņtšsuglitod KurmōjaĒ机枪兵ōjidišos ja Baltijmōd萨克斯āKīelsātā地区音乐ja nǟ捐助kaēsti Kīels saggold ka lețKīels ja līvo Kī隧道。20.āigastsadās Ēstimō zīḑõdõn vȯļ ummi n.n. setmiņkēļi rõk, ja 1990。āigastis kūoŗdõd tieut pǟl vaņtlõs võib kītõ, ku k els pūtõb ikšāinagi domindomineriji kōd vaidimiz t p (sizzõlpandõb vs. mõitantiji)。sj . egid . size, az . kubgõns dominīerõb mõitantiji kōd vaidimi, se . sēļțab piškīzt leksikālizt täpīņtõkst luggõ (nägț)。Lețkīel täpīņtõkst jidisi kīels)。
本文章由计算机程序翻译,如有差异,请以英文原文为准。
求助全文
约1分钟内获得全文 去求助
来源期刊
CiteScore
0.80
自引率
50.00%
发文量
20
审稿时长
12 weeks
期刊最新文献
Third-person overt pronoun and zero reference in Estonian. Insights from two experiments <i>Täitsa lambist</i>: Evidence of ongoing case grammaticalisation from teenagers’ and adults’ spoken language Prosodic phrasing of the parenthetical <i>palun</i> ‘please’ in Estonian requests Renate Pajusalu 60 Renate Pajusalu 60
×
引用
GB/T 7714-2015
复制
MLA
复制
APA
复制
导出至
BibTeX EndNote RefMan NoteFirst NoteExpress
×
×
提示
您的信息不完整,为了账户安全,请先补充。
现在去补充
×
提示
您因"违规操作"
具体请查看互助需知
我知道了
×
提示
现在去查看 取消
×
提示
确定
0
微信
客服QQ
Book学术公众号 扫码关注我们
反馈
×
意见反馈
请填写您的意见或建议
请填写您的手机或邮箱
已复制链接
已复制链接
快去分享给好友吧!
我知道了
×
扫码分享
扫码分享
Book学术官方微信
Book学术文献互助
Book学术文献互助群
群 号:481959085
Book学术
文献互助 智能选刊 最新文献 互助须知 联系我们:info@booksci.cn
Book学术提供免费学术资源搜索服务,方便国内外学者检索中英文文献。致力于提供最便捷和优质的服务体验。
Copyright © 2023 Book学术 All rights reserved.
ghs 京公网安备 11010802042870号 京ICP备2023020795号-1