{"title":"Livonian polar questions in their areal context","authors":"Miina Norvik, H. Metslang, K. Pajusalu, E. Saar","doi":"10.12697/jeful.2022.13.1.05","DOIUrl":null,"url":null,"abstract":"This paper analyses strategies for forming polar questions and their historical sources in the two main varieties of Livonian – Courland Livonian and Salaca Livonian. The results reveal that the main means for marking polar questions in both varieties are sentence-initial particles. Their usage is compared to the means found in other varieties spoken in the Central Baltic area. This micro-areal comparison offers an in-depth analysis of the main patterns in the area, including their developmental paths. It appears that on several occasions, Livonian, Latvian, Latgalian, and Leivu South Estonian (spoken in Latvia) pattern together as opposed to the Estonian and South Estonian varieties (spoken in Estonia) and Lutsi and Kraasna South Estonian (spoken, respectively, in southeastern Latvia and the southern Pskov region in Russia). The data originate from various sources and different times, and were obtained by using both manual and automated methods; the analyses are qualitative. \nKokkuvõte. Miina Norvik, Helle Metslang, Karl Pajusalu, Eva Saar: Liivi keele üldküsimused areaalsel taustal. Artiklis analüüsitakse üldküsimuse vormistamise strateegiaid ning nende kujunemise allikaid kahes liivi keele põhikujus – Kuramaa liivi keeles ja Salatsi liivi keeles. Tulemused näitavad, et mõlemas on üldküsimusi moodustatud peamiselt lausealguliste partiklitega. Liivi keele üldküsimuste struktuuri võrreldakse areaalselt lähedaste keelte ja murrete moodustusviisidega. Selline mikroareaalne võrdlus võimaldab sügavuti analüüsida Balti areaalis leiduvaid põhilisi üldküsimuste vormimalle ning nende arenguteid. Artiklist ilmneb, et mitmel juhul osutuvad sarnaseks liivi, läti, latgali ja lõunaeesti leivu keelesaare üldküsimuste moodustusviisid, erinedes eesti keele, lõunaeesti murdekujude ning lõunaeesti lutsi ja kraasna keelesaare üldküsimuse moodustusest. Andmestik on kogutud mitmesugustest eri aegade allikatest ning seda on analüüsitud kvalitatiivselt. \nKubbõvõttõks. Miina Norvik, Helle Metslang, Karl Pajusalu, Eva Saar. Līvõ kīel iļammizt kizzimizt areāl kontekstõs. Kēras sōbõd vaņtõltõd amnämniz kizzimiz lūomiz stratēgijd ja nänt ovātõd kōds līvõ kīel vīțs – Kurmō līvõ kīels ja Salāts līvõ kīels. Tuņšlimi nägțõb, ku mȯlmis sōbõd kȭlbatõd partikõld, mis irdistiz ātõ lieudtõb kītõm īrgandõksõs. Kēra ītlõb līvõ kīel amnämnizt kizzimizt struktūrõ seļļizt īž struktūrõdõks munt ležgõlizt kēļši ja kīelmūrdis. Seļļi ītlimi äbțõb tuņšlõ amā sagdidi amnämnizt kizzimizt formõd modelidi ja nänt suggimizt Vāldamier areāls. Nei īž tuņšlimi nägțõb, ku amnämnizt kizzimizt struktūr pierrõ līvõ kēļ, lețkēļ, ladgal kēļ ja jedālēsti leivu kīelkōla ātõ jõvāgid ītizt – nēši kēļši struktūrõd ātõ mõitizt äbku ēsti kīels, jedālēsti kīelmūrdis, jedālēsti Lutsi ja kraasna kīelkōlis lieudtõb. Tieutõd tuņšlimiz pierāst ātõ kubbõ pandõd īžkižist ovātist ja tuņšlimiz pierāst sōbõd kȭlbatõd kvantitatīvizt metōdõd.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.3000,"publicationDate":"2022-09-05","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":"0","resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":null,"PeriodicalName":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","FirstCategoryId":"1085","ListUrlMain":"https://doi.org/10.12697/jeful.2022.13.1.05","RegionNum":0,"RegionCategory":null,"ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":null,"EPubDate":"","PubModel":"","JCR":"0","JCRName":"LANGUAGE & LINGUISTICS","Score":null,"Total":0}
引用次数: 0
Abstract
This paper analyses strategies for forming polar questions and their historical sources in the two main varieties of Livonian – Courland Livonian and Salaca Livonian. The results reveal that the main means for marking polar questions in both varieties are sentence-initial particles. Their usage is compared to the means found in other varieties spoken in the Central Baltic area. This micro-areal comparison offers an in-depth analysis of the main patterns in the area, including their developmental paths. It appears that on several occasions, Livonian, Latvian, Latgalian, and Leivu South Estonian (spoken in Latvia) pattern together as opposed to the Estonian and South Estonian varieties (spoken in Estonia) and Lutsi and Kraasna South Estonian (spoken, respectively, in southeastern Latvia and the southern Pskov region in Russia). The data originate from various sources and different times, and were obtained by using both manual and automated methods; the analyses are qualitative.
Kokkuvõte. Miina Norvik, Helle Metslang, Karl Pajusalu, Eva Saar: Liivi keele üldküsimused areaalsel taustal. Artiklis analüüsitakse üldküsimuse vormistamise strateegiaid ning nende kujunemise allikaid kahes liivi keele põhikujus – Kuramaa liivi keeles ja Salatsi liivi keeles. Tulemused näitavad, et mõlemas on üldküsimusi moodustatud peamiselt lausealguliste partiklitega. Liivi keele üldküsimuste struktuuri võrreldakse areaalselt lähedaste keelte ja murrete moodustusviisidega. Selline mikroareaalne võrdlus võimaldab sügavuti analüüsida Balti areaalis leiduvaid põhilisi üldküsimuste vormimalle ning nende arenguteid. Artiklist ilmneb, et mitmel juhul osutuvad sarnaseks liivi, läti, latgali ja lõunaeesti leivu keelesaare üldküsimuste moodustusviisid, erinedes eesti keele, lõunaeesti murdekujude ning lõunaeesti lutsi ja kraasna keelesaare üldküsimuse moodustusest. Andmestik on kogutud mitmesugustest eri aegade allikatest ning seda on analüüsitud kvalitatiivselt.
Kubbõvõttõks. Miina Norvik, Helle Metslang, Karl Pajusalu, Eva Saar. Līvõ kīel iļammizt kizzimizt areāl kontekstõs. Kēras sōbõd vaņtõltõd amnämniz kizzimiz lūomiz stratēgijd ja nänt ovātõd kōds līvõ kīel vīțs – Kurmō līvõ kīels ja Salāts līvõ kīels. Tuņšlimi nägțõb, ku mȯlmis sōbõd kȭlbatõd partikõld, mis irdistiz ātõ lieudtõb kītõm īrgandõksõs. Kēra ītlõb līvõ kīel amnämnizt kizzimizt struktūrõ seļļizt īž struktūrõdõks munt ležgõlizt kēļši ja kīelmūrdis. Seļļi ītlimi äbțõb tuņšlõ amā sagdidi amnämnizt kizzimizt formõd modelidi ja nänt suggimizt Vāldamier areāls. Nei īž tuņšlimi nägțõb, ku amnämnizt kizzimizt struktūr pierrõ līvõ kēļ, lețkēļ, ladgal kēļ ja jedālēsti leivu kīelkōla ātõ jõvāgid ītizt – nēši kēļši struktūrõd ātõ mõitizt äbku ēsti kīels, jedālēsti kīelmūrdis, jedālēsti Lutsi ja kraasna kīelkōlis lieudtõb. Tieutõd tuņšlimiz pierāst ātõ kubbõ pandõd īžkižist ovātist ja tuņšlimiz pierāst sōbõd kȭlbatõd kvantitatīvizt metōdõd.
本文分析了利窝尼亚两个主要品种库尔兰利窝尼亚和萨拉卡利窝尼亚的极地问题形成策略及其历史渊源。结果表明,两种类型的极性疑问句的主要标记手段都是句子首词。它们的用法与波罗的海中部地区其他方言的用法进行了比较。这种微区域比较提供了对该地区主要模式及其发展路径的深入分析。似乎有几次,立窝尼亚语、拉脱维亚语、拉脱维亚语和莱乌南爱沙尼亚语(在拉脱维亚使用)一起出现,而不是爱沙尼亚语和南爱沙尼亚语(在爱沙尼亚使用)以及卢茨语和克拉斯纳南爱沙尼亚语(分别在拉脱维亚东南部和俄罗斯普斯科夫南部地区使用)。数据来自不同的来源和不同的时间,并通过人工和自动方法获得;分析是定性的。Kokkuvote。Miina Norvik, Helle met俚语,Karl Pajusalu, Eva Saar: Liivi keele ldk模拟区域也是如此。Artiklis分析 sitakse ldk simuse vormistamise战略,ningnende kujunemise allikaid kahes liivi keele põhikujus - Kuramaa liivi keeles ja Salatsi liivi keeles。tulemuse näitavad, et mõlemas对 ldk simusi的情绪状态进行了分析。Liivi keele ldk simuste struktuuri võrreldakse areaalselt lähedaste keelte ja murrette moodustusviisidega。Selline microarea alne võrdlus võimaldab s gavuti分析 sida Balti areaalis leiduvaid põhilisi ldk simuste vormimalle ning nende arenguteid。Artiklist ilmneb, et mitmel juhul osutuvad sarnaseks liivi, läti, latgali ja lõunaeesti leivu keelesaare ldk simuste moodustusvisisid, erinedes eesti keele, lõunaeesti murdekujude ning lõunaeesti lutsi ja kraasna keelesaare ldk simuse moodustusest。在分析情境评估法(情境评估法)的基础上,建立了基于情境评估法(情境评估法)的情境评估法。Kubbovottoks。Miina Norvik, Helle met俚语,Karl Pajusalu, Eva Saar。Līvõ k el iļammizt kizzimizt areāl kontekstõs。Kēras sōbõd vaņtõltõd amnämniz kizzimiz lūomiz stratēgijd ja nänt ovātõd kōds līvõ k el vīțs - kurmki līvõ k els ja Salāts līvõ k els。Tuņšlimi nägțõb, ku mȯlmis sōbõd kȭlbatõd partikõld, mis irdistiz ātõ lieudtõb kītõm īrgandõksõs。Kēra ītlõb līvõ k el amnämnizt kizzimizt struktūrõ seļļizt struktūrõdõks munt ležgõlizt kēļši ja kīelmūrdis。Seļļi tlimi äbțõb tuņšlõ amā sagdidi amnämnizt kizzimizt formõd modelidi ja nänt suggimizt Vāldamier areāls。Neiīž涂ņš里美唠叨țob, ku amnamnizt kizzimizt struktūr pierro līvo kēļ,lețkēļ,ladgal kēļja jedālēsti leivu kī麋鹿ōlaājovāgidītizt - nēšk我ēļš我struktū杆ā,moitizt abkuēsti kīels,杰德ālēsti kī榆树ūrdi,杰德ālēsti Lutsi ja kraasna kī麋鹿ōlis lieudtob。Tieutõd tuņšlimiz pierāst ātõ kubbõ pandõd īžkižist ovātist ja tuņšlimiz pierāst sōbõd kȭlbatõd kvantitatt vizt metōdõd。