<i>Kuidas nii, kalapulki?!</i>(“怎么可能,鱼手指?!”):爱沙尼亚语的意外问题

Anu Treikelder
{"title":"&lt;i&gt;Kuidas nii, kalapulki?!&lt;/i&gt;(“怎么可能,鱼手指?!”):爱沙尼亚语的意外问题","authors":"Anu Treikelder","doi":"10.12697/jeful.2023.14.2.10","DOIUrl":null,"url":null,"abstract":"This article presents a study of the use of Estonian elliptical interrogatives formed with kuidas nii (‘how so’) in literary texts of the Estonian-French parallel corpus, focusing on their discourse functions. Kuidas nii interrogatives are analysed as surprise questions, expressing the speaker’s surprise with regard to an unexpected situation verbalised in the prior turn and the speaker’s request for an explanation. In combination with the particle nii (‘so’), the wh-word kuidas (‘how’) has always a why-like use. These interrogatives are analysed as mixed speech acts featuring both exclamative and interrogative properties that appear to different degrees depending on the context. The two main discourse functions identified in the corpus foreground one of these components: clarification request with a high asking force and denial/disagreement with a more prominent exclamative component related to the speaker’s attitude. The study of translations reveals a great affinity between French comment ça and kuidas nii. Kokkuvõte. Anu Treikelder: Kuidas nii, kalapulki?! Ühest üllatusküsimusest eesti keeles. Selles artiklis uuritakse elliptiliste kuidas nii-küsimuste kasutust Eesti-prantsuse paralleelkorpuse kirjanduslikes tekstides, keskendudes nende diskursiivsetele funktsioonidele. Kuidas nii-küsimusi vaadeldakse kui üllatusküsimusi, mis väljendavad kõneleja üllatust kaaskõneleja eelnevas voorus esitatu või tema kõneakti suhtes ja kõneleja soovi saada selgitusi ootuspäratu olukorra kohta. Koos partikliga nii on küsisõnal alati põhjuslik, küsisõnaga miks sarnane tähendus. Kuidas nii-küsimusi käsitletakse artiklis kui „segatüüpi“ kõneakte, millel on nii küsimuse kui hüüatuse tunnused, mida vastavalt kontekstile rohkem või vähem rõhutatakse. Korpusenäidete põhjal võib eristada kuidas nii-küsimuste kahte põhilist funktsiooni: selgituse küsimine (mille puhul küsiv komponent on esiplaanil) ja eitamine või mittenõustumine (mille puhul rõhk on pigem kõneleja hoiakut väljendaval hüüatuslikul komponendil). Prantsuskeelsete vastete uurimine näitas, et küsifraasil comment ça/cela on kuidas nii-küsimusega väga sarnased kasutused.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":"110 17","pages":"0"},"PeriodicalIF":0.3000,"publicationDate":"2023-11-10","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":"0","resultStr":"{\"title\":\"&lt;i&gt;Kuidas nii, kalapulki?!&lt;/i&gt; (’How so, fishfingers?!’): A surprise-question in Estonian\",\"authors\":\"Anu Treikelder\",\"doi\":\"10.12697/jeful.2023.14.2.10\",\"DOIUrl\":null,\"url\":null,\"abstract\":\"This article presents a study of the use of Estonian elliptical interrogatives formed with kuidas nii (‘how so’) in literary texts of the Estonian-French parallel corpus, focusing on their discourse functions. Kuidas nii interrogatives are analysed as surprise questions, expressing the speaker’s surprise with regard to an unexpected situation verbalised in the prior turn and the speaker’s request for an explanation. In combination with the particle nii (‘so’), the wh-word kuidas (‘how’) has always a why-like use. These interrogatives are analysed as mixed speech acts featuring both exclamative and interrogative properties that appear to different degrees depending on the context. The two main discourse functions identified in the corpus foreground one of these components: clarification request with a high asking force and denial/disagreement with a more prominent exclamative component related to the speaker’s attitude. The study of translations reveals a great affinity between French comment ça and kuidas nii. Kokkuvõte. Anu Treikelder: Kuidas nii, kalapulki?! Ühest üllatusküsimusest eesti keeles. Selles artiklis uuritakse elliptiliste kuidas nii-küsimuste kasutust Eesti-prantsuse paralleelkorpuse kirjanduslikes tekstides, keskendudes nende diskursiivsetele funktsioonidele. Kuidas nii-küsimusi vaadeldakse kui üllatusküsimusi, mis väljendavad kõneleja üllatust kaaskõneleja eelnevas voorus esitatu või tema kõneakti suhtes ja kõneleja soovi saada selgitusi ootuspäratu olukorra kohta. Koos partikliga nii on küsisõnal alati põhjuslik, küsisõnaga miks sarnane tähendus. Kuidas nii-küsimusi käsitletakse artiklis kui „segatüüpi“ kõneakte, millel on nii küsimuse kui hüüatuse tunnused, mida vastavalt kontekstile rohkem või vähem rõhutatakse. Korpusenäidete põhjal võib eristada kuidas nii-küsimuste kahte põhilist funktsiooni: selgituse küsimine (mille puhul küsiv komponent on esiplaanil) ja eitamine või mittenõustumine (mille puhul rõhk on pigem kõneleja hoiakut väljendaval hüüatuslikul komponendil). Prantsuskeelsete vastete uurimine näitas, et küsifraasil comment ça/cela on kuidas nii-küsimusega väga sarnased kasutused.\",\"PeriodicalId\":40321,\"journal\":{\"name\":\"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics\",\"volume\":\"110 17\",\"pages\":\"0\"},\"PeriodicalIF\":0.3000,\"publicationDate\":\"2023-11-10\",\"publicationTypes\":\"Journal Article\",\"fieldsOfStudy\":null,\"isOpenAccess\":false,\"openAccessPdf\":\"\",\"citationCount\":\"0\",\"resultStr\":null,\"platform\":\"Semanticscholar\",\"paperid\":null,\"PeriodicalName\":\"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics\",\"FirstCategoryId\":\"1085\",\"ListUrlMain\":\"https://doi.org/10.12697/jeful.2023.14.2.10\",\"RegionNum\":0,\"RegionCategory\":null,\"ArticlePicture\":[],\"TitleCN\":null,\"AbstractTextCN\":null,\"PMCID\":null,\"EPubDate\":\"\",\"PubModel\":\"\",\"JCR\":\"0\",\"JCRName\":\"LANGUAGE & LINGUISTICS\",\"Score\":null,\"Total\":0}","platform":"Semanticscholar","paperid":null,"PeriodicalName":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","FirstCategoryId":"1085","ListUrlMain":"https://doi.org/10.12697/jeful.2023.14.2.10","RegionNum":0,"RegionCategory":null,"ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":null,"EPubDate":"","PubModel":"","JCR":"0","JCRName":"LANGUAGE & LINGUISTICS","Score":null,"Total":0}
引用次数: 0

摘要

本文提出了使用爱沙尼亚语省略疑问句形成的kuidas nii(“如何”)在爱沙尼亚-法国平行语料库的文学文本的研究,重点是他们的话语功能。Kuidas nii疑问句被分析为出其不意的问题,表达说话人对前一回合所描述的意外情况的惊讶和说话人要求解释的请求。当与助词nii(“so”)结合使用时,“为什么”(“how”)总是有一个类似于“为什么”的用法。这些疑问句被分析为具有感叹词和疑问句性质的混合言语行为,它们在不同的语境中表现出不同的程度。在语料库中发现的两个主要话语功能是:具有高要求力的澄清请求和具有更突出的与说话者态度相关的感叹词成分的否认/不同意。翻译研究表明,法语评论。Kokkuvote。Anu Treikelder: Kuidas nii, kalapulki?Ühest llatusk simusest eesti龙骨。Selles artiklis uuritakse elliptilist kuidse nii- k simuste kasutust estest -prantsuse parallel alleelkorpuse kirjandusliketekstides, keskenudes nende diskursivesetele funktsioonidele。Kuidas nii- k simusi vaadeldakse kui llatusk simusi, mis väljendavad kõneleja llatust kaaskõneleja eelnevas voorus esitatu või tema kõneakti suhtes ja kõneleja soovi saada selgitusi ootuspäratu olukorra kohta。kos partiklika nii在küsisõnal alati põhjuslik, küsisõnaga牛奶sarnane tähendus。Kuidas nii- k simusi käsitletakse artiklis kui“segat pi”kõneakte, mill on nii k simuse kui h atuse tunused, mida vastavalt kontekstile rohkem või vähem rõhutatakse。Korpusenäidete põhjal võib eristada kuidas nii- k simuste kahte põhilist funktsiooni: selgituse k simmine (mille puhul k siv component on esiplaanil) ja eitamine või mittenõustumine (mille puhul rõhk on pigem kõneleja hoiakut väljendaval h atuslikul komponendil)。Prantsuskeelsete vastete uurimine näitas, et k sifraasil comment a/cela on kuidas nii- k simusega väga sarnased kasutuse。
本文章由计算机程序翻译,如有差异,请以英文原文为准。
查看原文
分享 分享
微信好友 朋友圈 QQ好友 复制链接
本刊更多论文
<i>Kuidas nii, kalapulki?!</i> (’How so, fishfingers?!’): A surprise-question in Estonian
This article presents a study of the use of Estonian elliptical interrogatives formed with kuidas nii (‘how so’) in literary texts of the Estonian-French parallel corpus, focusing on their discourse functions. Kuidas nii interrogatives are analysed as surprise questions, expressing the speaker’s surprise with regard to an unexpected situation verbalised in the prior turn and the speaker’s request for an explanation. In combination with the particle nii (‘so’), the wh-word kuidas (‘how’) has always a why-like use. These interrogatives are analysed as mixed speech acts featuring both exclamative and interrogative properties that appear to different degrees depending on the context. The two main discourse functions identified in the corpus foreground one of these components: clarification request with a high asking force and denial/disagreement with a more prominent exclamative component related to the speaker’s attitude. The study of translations reveals a great affinity between French comment ça and kuidas nii. Kokkuvõte. Anu Treikelder: Kuidas nii, kalapulki?! Ühest üllatusküsimusest eesti keeles. Selles artiklis uuritakse elliptiliste kuidas nii-küsimuste kasutust Eesti-prantsuse paralleelkorpuse kirjanduslikes tekstides, keskendudes nende diskursiivsetele funktsioonidele. Kuidas nii-küsimusi vaadeldakse kui üllatusküsimusi, mis väljendavad kõneleja üllatust kaaskõneleja eelnevas voorus esitatu või tema kõneakti suhtes ja kõneleja soovi saada selgitusi ootuspäratu olukorra kohta. Koos partikliga nii on küsisõnal alati põhjuslik, küsisõnaga miks sarnane tähendus. Kuidas nii-küsimusi käsitletakse artiklis kui „segatüüpi“ kõneakte, millel on nii küsimuse kui hüüatuse tunnused, mida vastavalt kontekstile rohkem või vähem rõhutatakse. Korpusenäidete põhjal võib eristada kuidas nii-küsimuste kahte põhilist funktsiooni: selgituse küsimine (mille puhul küsiv komponent on esiplaanil) ja eitamine või mittenõustumine (mille puhul rõhk on pigem kõneleja hoiakut väljendaval hüüatuslikul komponendil). Prantsuskeelsete vastete uurimine näitas, et küsifraasil comment ça/cela on kuidas nii-küsimusega väga sarnased kasutused.
求助全文
通过发布文献求助,成功后即可免费获取论文全文。 去求助
来源期刊
CiteScore
0.80
自引率
50.00%
发文量
20
审稿时长
12 weeks
期刊最新文献
Third-person overt pronoun and zero reference in Estonian. Insights from two experiments <i>Täitsa lambist</i>: Evidence of ongoing case grammaticalisation from teenagers’ and adults’ spoken language Prosodic phrasing of the parenthetical <i>palun</i> ‘please’ in Estonian requests Renate Pajusalu 60 Renate Pajusalu 60
×
引用
GB/T 7714-2015
复制
MLA
复制
APA
复制
导出至
BibTeX EndNote RefMan NoteFirst NoteExpress
×
×
提示
您的信息不完整,为了账户安全,请先补充。
现在去补充
×
提示
您因"违规操作"
具体请查看互助需知
我知道了
×
提示
现在去查看 取消
×
提示
确定
0
微信
客服QQ
Book学术公众号 扫码关注我们
反馈
×
意见反馈
请填写您的意见或建议
请填写您的手机或邮箱
已复制链接
已复制链接
快去分享给好友吧!
我知道了
×
扫码分享
扫码分享
Book学术官方微信
Book学术文献互助
Book学术文献互助群
群 号:481959085
Book学术
文献互助 智能选刊 最新文献 互助须知 联系我们:info@booksci.cn
Book学术提供免费学术资源搜索服务,方便国内外学者检索中英文文献。致力于提供最便捷和优质的服务体验。
Copyright © 2023 Book学术 All rights reserved.
ghs 京公网安备 11010802042870号 京ICP备2023020795号-1