{"title":"规范变化的语言意识形态:芬兰语O(i) ta -动词正字法规范与语言专业人士不愿改变的个案研究","authors":"Henni Pajunen","doi":"10.12697/jeful.2023.14.1.03","DOIUrl":null,"url":null,"abstract":"This study investigates why language professionals of the standard Finnish language are unwilling to change a known problematic orthographic norm and how their arguments are based on overt and covert conceptions of standard language. It also analyzes how dominant language ideologies, namely standard language ideology (SLI) and linguistic purism, form the bases of these conceptions. The study is based on a qualitative survey, and it explores the metalanguage of the answers to one open-ended question using content analysis. The concepts of language are presented as conceptual metaphors. The analysis reveals six concepts that represent a particular ideological notion belonging to purism, SLI, or both. The respondents conceptualize language as value judgments and through functions and social connotations. Some concepts are based on non-linguistic but emotionally powerful values, others on usability or language’s ability to serve as a marker of status or social bonds. The study highlights the deep impact of language ideologies. Kokkuvõte. Henni Pajunen: Normingu muutmisega seotud keeleideloogiad: soome keele O(i)ttA-tegusõnade ortograafianormingu juhtumiuuring ja keeleprofessionaalide soovimatus normingut muuta. See artikkel uurib, miks soome keeleprofessionaalid ei soovi laialt tuntud problemaatilise ortograafianormingu muutmist ja kuidas nende argumendid põhinevad avalikel ja varjatud arusaamadel normitud keelest. Samuti analüüsib artikkel, kuidas peamised keelelised ideoloogiad – standardkeeleideoloogia ja purism – on nende arusaamade aluseks. Artikkel põhineb kvalitatiivsel uuringul ja selles käsitletakse sisuanalüüsi abil ühele avatud küsimusele antud vastuste metakeelt. Keelega seotud mõisted on esitatud mõistemetafooridena. Analüüsis tõuseb esile kuus mõistet, mis esindavad purismi, standardkeeleideoloogiat või mõlemat. Küsitlusele vastajad mõtestavad keelt väärtushinnangutena ning seda keele funktsioonide ja sotsiaalsete konnotatsioonide kaudu. Mõned kontseptsioonid põhinevad mittekeelelistel, kuid emotsionaalselt tugevatel väärtustel, teised kasutatavusel või keele võimel olla staatuse või sotsiaalsete sidemete markeriks. Uurimus tõstab esile keeleideoloogiate tugeva mõju.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.3000,"publicationDate":"2023-10-19","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":"1","resultStr":"{\"title\":\"Language ideologies against norm change: A case study of the orthographic norm of Finnish O(i)ttA-verbs and language professionals’ unwillingness to change it\",\"authors\":\"Henni Pajunen\",\"doi\":\"10.12697/jeful.2023.14.1.03\",\"DOIUrl\":null,\"url\":null,\"abstract\":\"This study investigates why language professionals of the standard Finnish language are unwilling to change a known problematic orthographic norm and how their arguments are based on overt and covert conceptions of standard language. It also analyzes how dominant language ideologies, namely standard language ideology (SLI) and linguistic purism, form the bases of these conceptions. The study is based on a qualitative survey, and it explores the metalanguage of the answers to one open-ended question using content analysis. The concepts of language are presented as conceptual metaphors. The analysis reveals six concepts that represent a particular ideological notion belonging to purism, SLI, or both. The respondents conceptualize language as value judgments and through functions and social connotations. Some concepts are based on non-linguistic but emotionally powerful values, others on usability or language’s ability to serve as a marker of status or social bonds. The study highlights the deep impact of language ideologies. Kokkuvõte. Henni Pajunen: Normingu muutmisega seotud keeleideloogiad: soome keele O(i)ttA-tegusõnade ortograafianormingu juhtumiuuring ja keeleprofessionaalide soovimatus normingut muuta. See artikkel uurib, miks soome keeleprofessionaalid ei soovi laialt tuntud problemaatilise ortograafianormingu muutmist ja kuidas nende argumendid põhinevad avalikel ja varjatud arusaamadel normitud keelest. Samuti analüüsib artikkel, kuidas peamised keelelised ideoloogiad – standardkeeleideoloogia ja purism – on nende arusaamade aluseks. Artikkel põhineb kvalitatiivsel uuringul ja selles käsitletakse sisuanalüüsi abil ühele avatud küsimusele antud vastuste metakeelt. Keelega seotud mõisted on esitatud mõistemetafooridena. Analüüsis tõuseb esile kuus mõistet, mis esindavad purismi, standardkeeleideoloogiat või mõlemat. Küsitlusele vastajad mõtestavad keelt väärtushinnangutena ning seda keele funktsioonide ja sotsiaalsete konnotatsioonide kaudu. Mõned kontseptsioonid põhinevad mittekeelelistel, kuid emotsionaalselt tugevatel väärtustel, teised kasutatavusel või keele võimel olla staatuse või sotsiaalsete sidemete markeriks. Uurimus tõstab esile keeleideoloogiate tugeva mõju.\",\"PeriodicalId\":40321,\"journal\":{\"name\":\"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics\",\"volume\":null,\"pages\":null},\"PeriodicalIF\":0.3000,\"publicationDate\":\"2023-10-19\",\"publicationTypes\":\"Journal Article\",\"fieldsOfStudy\":null,\"isOpenAccess\":false,\"openAccessPdf\":\"\",\"citationCount\":\"1\",\"resultStr\":null,\"platform\":\"Semanticscholar\",\"paperid\":null,\"PeriodicalName\":\"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics\",\"FirstCategoryId\":\"1085\",\"ListUrlMain\":\"https://doi.org/10.12697/jeful.2023.14.1.03\",\"RegionNum\":0,\"RegionCategory\":null,\"ArticlePicture\":[],\"TitleCN\":null,\"AbstractTextCN\":null,\"PMCID\":null,\"EPubDate\":\"\",\"PubModel\":\"\",\"JCR\":\"0\",\"JCRName\":\"LANGUAGE & LINGUISTICS\",\"Score\":null,\"Total\":0}","platform":"Semanticscholar","paperid":null,"PeriodicalName":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","FirstCategoryId":"1085","ListUrlMain":"https://doi.org/10.12697/jeful.2023.14.1.03","RegionNum":0,"RegionCategory":null,"ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":null,"EPubDate":"","PubModel":"","JCR":"0","JCRName":"LANGUAGE & LINGUISTICS","Score":null,"Total":0}
引用次数: 1
摘要
本研究调查了为什么标准芬兰语的语言专业人士不愿意改变一个已知的有问题的正字法规范,以及他们的论点是如何基于标准语言的显性和隐性概念的。本文还分析了主流语言意识形态,即标准语言意识形态和语言纯粹主义是如何形成这些概念的基础的。本研究基于一项定性调查,并利用内容分析探讨了一个开放式问题答案的元语言。语言的概念以概念隐喻的形式呈现。分析揭示了六个概念,这些概念代表了属于纯粹主义、特殊语言障碍或两者兼而有之的特定意识形态概念。被调查者通过功能和社会内涵将语言概念化为价值判断。一些概念基于非语言但情感上强大的价值观,另一些概念基于可用性或语言作为地位或社会纽带标志的能力。该研究强调了语言意识形态的深刻影响。Kokkuvote。Henni Pajunen: Normingu muutmisega seotud keeleidelogiad:一些keeleo (i)ttA-tegusõnade ortografianormingu juhumiuring ja keeleeleprofessionalide soovimatus normingut muuta。参见artikkel uurib, miks一些专业的,有争议的,有争议的,有争议的,有争议的,有争议的,有争议的,有争议的,有争议的,有争议的。Samuti分析 sib artikkel, kuidas对龙骨化意识形态-标准的龙骨化意识形态和纯粹主义-进行了分析。Artikkel põhineb kvalatiivsel uuringul ja selles käsitletakse sisuanalic.com . si abil . hele avatud k . simusele和vastuste metakeelt。keelea setud mõisted on sititud mõistemetafooridena。分析 sis tõuseb esile kuus mõistet, mis esindavad purismi, standardkeelideologgiat või mõlemat。k sitlusele vastajad mõtestavad keelt väärtushinnangutena ning seda keele funktsioonide ja sotsiaalsete konnotatsioonide kaudu。Mõned kontseptsioonid põhinevad mittekeelelistel, kuid emotionaalselt tugevatel väärtustel, teised kasutatavusel või keele võimel olla staatuse või sociesaalsete sidemete markeks。urimus tõstab esile keelideologiate tugeva mõju。
Language ideologies against norm change: A case study of the orthographic norm of Finnish O(i)ttA-verbs and language professionals’ unwillingness to change it
This study investigates why language professionals of the standard Finnish language are unwilling to change a known problematic orthographic norm and how their arguments are based on overt and covert conceptions of standard language. It also analyzes how dominant language ideologies, namely standard language ideology (SLI) and linguistic purism, form the bases of these conceptions. The study is based on a qualitative survey, and it explores the metalanguage of the answers to one open-ended question using content analysis. The concepts of language are presented as conceptual metaphors. The analysis reveals six concepts that represent a particular ideological notion belonging to purism, SLI, or both. The respondents conceptualize language as value judgments and through functions and social connotations. Some concepts are based on non-linguistic but emotionally powerful values, others on usability or language’s ability to serve as a marker of status or social bonds. The study highlights the deep impact of language ideologies. Kokkuvõte. Henni Pajunen: Normingu muutmisega seotud keeleideloogiad: soome keele O(i)ttA-tegusõnade ortograafianormingu juhtumiuuring ja keeleprofessionaalide soovimatus normingut muuta. See artikkel uurib, miks soome keeleprofessionaalid ei soovi laialt tuntud problemaatilise ortograafianormingu muutmist ja kuidas nende argumendid põhinevad avalikel ja varjatud arusaamadel normitud keelest. Samuti analüüsib artikkel, kuidas peamised keelelised ideoloogiad – standardkeeleideoloogia ja purism – on nende arusaamade aluseks. Artikkel põhineb kvalitatiivsel uuringul ja selles käsitletakse sisuanalüüsi abil ühele avatud küsimusele antud vastuste metakeelt. Keelega seotud mõisted on esitatud mõistemetafooridena. Analüüsis tõuseb esile kuus mõistet, mis esindavad purismi, standardkeeleideoloogiat või mõlemat. Küsitlusele vastajad mõtestavad keelt väärtushinnangutena ning seda keele funktsioonide ja sotsiaalsete konnotatsioonide kaudu. Mõned kontseptsioonid põhinevad mittekeelelistel, kuid emotsionaalselt tugevatel väärtustel, teised kasutatavusel või keele võimel olla staatuse või sotsiaalsete sidemete markeriks. Uurimus tõstab esile keeleideoloogiate tugeva mõju.