{"title":"Narva的婚礼日地点:从婚礼之旅的形成历史","authors":"Jelena Nõmm, Olga Burdakova","doi":"10.7592/MT2019.73.NOMM_BURDAKOVA","DOIUrl":null,"url":null,"abstract":"Teesid: Artiklis käsitletakse pulmasõitu kui vene pulmakombestiku püsivat komponenti nõukoguliku ajastu kultuuriruumis. Antakse ülevaade selle rituaalse tava sündimisloost, tutvustatakse uurijate erinevaid versioone, kuidas kujunes nõukogulik komme külastada abielu sõlmimise päeval noorpaari ja pulmakülalistega teatud kohti. Fookuses on 1960. aastatel tekkima hakanud Narva pulma-marsruudi peatuspaigad. Sellel perioodil kinnistus pulmamarsruut – linnast eeslinna (Narva-Jõesuu). Artiklis vaadeldakse pulmamarsruudi kolme peatuspaika: Lenini monument Peetri väljakul, ringristmik linna keskel, “Šiškini mänd” (Narva-Jõesuu). Kaks viimast on säilitanud oma positsiooni ka tänapäeva pulma-marsruudis. Pulmapäeva külastuspaikade ümber kujuneb rituaalne kultuur ja kohalik folkloor.","PeriodicalId":37622,"journal":{"name":"Maetagused","volume":"1 1","pages":""},"PeriodicalIF":0.0000,"publicationDate":"2019-01-01","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":"0","resultStr":"{\"title\":\"Pulmapäeva külastuspaigad Narvas: pulmasõidu kujunemise ajaloost\",\"authors\":\"Jelena Nõmm, Olga Burdakova\",\"doi\":\"10.7592/MT2019.73.NOMM_BURDAKOVA\",\"DOIUrl\":null,\"url\":null,\"abstract\":\"Teesid: Artiklis käsitletakse pulmasõitu kui vene pulmakombestiku püsivat komponenti nõukoguliku ajastu kultuuriruumis. Antakse ülevaade selle rituaalse tava sündimisloost, tutvustatakse uurijate erinevaid versioone, kuidas kujunes nõukogulik komme külastada abielu sõlmimise päeval noorpaari ja pulmakülalistega teatud kohti. Fookuses on 1960. aastatel tekkima hakanud Narva pulma-marsruudi peatuspaigad. Sellel perioodil kinnistus pulmamarsruut – linnast eeslinna (Narva-Jõesuu). Artiklis vaadeldakse pulmamarsruudi kolme peatuspaika: Lenini monument Peetri väljakul, ringristmik linna keskel, “Šiškini mänd” (Narva-Jõesuu). Kaks viimast on säilitanud oma positsiooni ka tänapäeva pulma-marsruudis. Pulmapäeva külastuspaikade ümber kujuneb rituaalne kultuur ja kohalik folkloor.\",\"PeriodicalId\":37622,\"journal\":{\"name\":\"Maetagused\",\"volume\":\"1 1\",\"pages\":\"\"},\"PeriodicalIF\":0.0000,\"publicationDate\":\"2019-01-01\",\"publicationTypes\":\"Journal Article\",\"fieldsOfStudy\":null,\"isOpenAccess\":false,\"openAccessPdf\":\"\",\"citationCount\":\"0\",\"resultStr\":null,\"platform\":\"Semanticscholar\",\"paperid\":null,\"PeriodicalName\":\"Maetagused\",\"FirstCategoryId\":\"1085\",\"ListUrlMain\":\"https://doi.org/10.7592/MT2019.73.NOMM_BURDAKOVA\",\"RegionNum\":0,\"RegionCategory\":null,\"ArticlePicture\":[],\"TitleCN\":null,\"AbstractTextCN\":null,\"PMCID\":null,\"EPubDate\":\"\",\"PubModel\":\"\",\"JCR\":\"Q2\",\"JCRName\":\"Social Sciences\",\"Score\":null,\"Total\":0}","platform":"Semanticscholar","paperid":null,"PeriodicalName":"Maetagused","FirstCategoryId":"1085","ListUrlMain":"https://doi.org/10.7592/MT2019.73.NOMM_BURDAKOVA","RegionNum":0,"RegionCategory":null,"ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":null,"EPubDate":"","PubModel":"","JCR":"Q2","JCRName":"Social Sciences","Score":null,"Total":0}
Teesid: Artiklis käsitletakse pulmasõitu kui vene pulmakombestiku püsivat komponenti nõukoguliku ajastu kultuuriruumis. Antakse ülevaade selle rituaalse tava sündimisloost, tutvustatakse uurijate erinevaid versioone, kuidas kujunes nõukogulik komme külastada abielu sõlmimise päeval noorpaari ja pulmakülalistega teatud kohti. Fookuses on 1960. aastatel tekkima hakanud Narva pulma-marsruudi peatuspaigad. Sellel perioodil kinnistus pulmamarsruut – linnast eeslinna (Narva-Jõesuu). Artiklis vaadeldakse pulmamarsruudi kolme peatuspaika: Lenini monument Peetri väljakul, ringristmik linna keskel, “Šiškini mänd” (Narva-Jõesuu). Kaks viimast on säilitanud oma positsiooni ka tänapäeva pulma-marsruudis. Pulmapäeva külastuspaikade ümber kujuneb rituaalne kultuur ja kohalik folkloor.
期刊介绍:
It is the only journal publishing original research on folkloristics, ethnomusicology, cultural anthropology, and religious studies in Estonian, with summaries in English. The journal has an important role in mediating to the scholarly community of one million Estonian speakers original studies and articles by foreign researchers specially submitted to the journal for translating. The journal also publishes translations of selected prime researches from scientific journals in other languages to elaborate specialised terminology in Estonian. In addition, the journal publishes articles on applied sciences, as well as reviews of books and audio materials, conferences and fieldwork, overviews of research centres in the world, defended theses, etc.