塔尔图大学一个世纪的利沃尼亚研究

T. Tuisk, K. Pajusalu
{"title":"塔尔图大学一个世纪的利沃尼亚研究","authors":"T. Tuisk, K. Pajusalu","doi":"10.12697/jeful.2022.13.1.12","DOIUrl":null,"url":null,"abstract":"The significance of the Livonian language and culture to Estonians is greater than mere historical closeness. The discipline of Livonian studies has been a part of Estonian national self-definition. The current article provides an overview of Livonian research and instruction since 1919 when the University of Tartu became the national university of Estonia. A consistent focus on Livonian language and culture during the last hundred years has been a good example of the Estonian national university’s broader mission, where national and international dimensions interweave in many ways. The University of Tartu is the only institution in Estonia where the Livonian language has been approached in such a multifaceted and in-depth manner, and has been taught, researched, and popularised. \nKokkuvõte. Tuuli Tuisk, Karl Pajusalu: Sajand liivi uuringuid Tartu Ülikoolis. Liivi keele ja kultuuri tähendus eestlastele on suurem kui pelgalt ajalooline lähedus. Liivi uuringud on olnud osa Eesti rahvuslikust enesemääratlusest. Käesolev artikkel esitab ülevaate liivi keele uurimisest ja õpetamisest Tartu Ülikoolis alates aastast 1919, kui sellest ülikoolist sai Eesti rahvusülikool. Järjepidev liivi keele ja kultuuriga tegelemine viimase saja aasta jooksul on hea näide Eesti rahvusülikooli laiemast missioonist, kus rahvuslik ja rahvusvaheline mõõde põimuvad mitmel moel. Tartu Ülikool on ainuke asutus Eestis, kus liivi keelega on nii mitmekülgselt ja pikaaegselt tegeldud – õpetatud, uuritud ja tutvustatud. \nKubbõvõttõks. Tuuli Tuisk, Karl Pajusalu: Līvõd tuņšlimizt āigastsadā Tartu Iļīzskūols. Līvõ kīel ja kultūr tǟntõks ēstlizt pierāst um jo sūr äb ku set istōrili ležglit. Līvõd tuņšlimi um vȯnd ikš jag Ēstimō eņtšmēļitõst. Kēra tǟmikšõb iļvaņtlõks iļ līvõ kīel tuņšlimiz ja opātimiz Tartu Iļīzskūols 1919. āigastõst, ku Tartu Iļīzskūolst tuļ Ēsti rov iļļiskūol, tämpiz sōņõ. Līvõ kīelkõks ja kultūrõks jelāmi perīz sadā āigast āigal um jõvā nägțõb Ēstimō rov iļīzskūol jo laigāst missijõst, missõst um nǟdõb, kui īdtuoizõks sieggõbõd rovvi ja rovvõdvaili. Tartu Iļļiskūol um āinagi optõbkūož Ēstimōl, kus līvõ kēļ um vȯnd nei sūr ov sizāl kōgiņ aigõ – siedā um opātõd ja tuņšõltõd, sīestõ um rõkāndtõd.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":"1 1","pages":""},"PeriodicalIF":0.3000,"publicationDate":"2022-09-05","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":"0","resultStr":"{\"title\":\"A century of Livonian studies at the University of Tartu\",\"authors\":\"T. Tuisk, K. Pajusalu\",\"doi\":\"10.12697/jeful.2022.13.1.12\",\"DOIUrl\":null,\"url\":null,\"abstract\":\"The significance of the Livonian language and culture to Estonians is greater than mere historical closeness. The discipline of Livonian studies has been a part of Estonian national self-definition. The current article provides an overview of Livonian research and instruction since 1919 when the University of Tartu became the national university of Estonia. A consistent focus on Livonian language and culture during the last hundred years has been a good example of the Estonian national university’s broader mission, where national and international dimensions interweave in many ways. The University of Tartu is the only institution in Estonia where the Livonian language has been approached in such a multifaceted and in-depth manner, and has been taught, researched, and popularised. \\nKokkuvõte. Tuuli Tuisk, Karl Pajusalu: Sajand liivi uuringuid Tartu Ülikoolis. Liivi keele ja kultuuri tähendus eestlastele on suurem kui pelgalt ajalooline lähedus. Liivi uuringud on olnud osa Eesti rahvuslikust enesemääratlusest. Käesolev artikkel esitab ülevaate liivi keele uurimisest ja õpetamisest Tartu Ülikoolis alates aastast 1919, kui sellest ülikoolist sai Eesti rahvusülikool. Järjepidev liivi keele ja kultuuriga tegelemine viimase saja aasta jooksul on hea näide Eesti rahvusülikooli laiemast missioonist, kus rahvuslik ja rahvusvaheline mõõde põimuvad mitmel moel. Tartu Ülikool on ainuke asutus Eestis, kus liivi keelega on nii mitmekülgselt ja pikaaegselt tegeldud – õpetatud, uuritud ja tutvustatud. \\nKubbõvõttõks. Tuuli Tuisk, Karl Pajusalu: Līvõd tuņšlimizt āigastsadā Tartu Iļīzskūols. Līvõ kīel ja kultūr tǟntõks ēstlizt pierāst um jo sūr äb ku set istōrili ležglit. Līvõd tuņšlimi um vȯnd ikš jag Ēstimō eņtšmēļitõst. Kēra tǟmikšõb iļvaņtlõks iļ līvõ kīel tuņšlimiz ja opātimiz Tartu Iļīzskūols 1919. āigastõst, ku Tartu Iļīzskūolst tuļ Ēsti rov iļļiskūol, tämpiz sōņõ. Līvõ kīelkõks ja kultūrõks jelāmi perīz sadā āigast āigal um jõvā nägțõb Ēstimō rov iļīzskūol jo laigāst missijõst, missõst um nǟdõb, kui īdtuoizõks sieggõbõd rovvi ja rovvõdvaili. Tartu Iļļiskūol um āinagi optõbkūož Ēstimōl, kus līvõ kēļ um vȯnd nei sūr ov sizāl kōgiņ aigõ – siedā um opātõd ja tuņšõltõd, sīestõ um rõkāndtõd.\",\"PeriodicalId\":40321,\"journal\":{\"name\":\"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics\",\"volume\":\"1 1\",\"pages\":\"\"},\"PeriodicalIF\":0.3000,\"publicationDate\":\"2022-09-05\",\"publicationTypes\":\"Journal Article\",\"fieldsOfStudy\":null,\"isOpenAccess\":false,\"openAccessPdf\":\"\",\"citationCount\":\"0\",\"resultStr\":null,\"platform\":\"Semanticscholar\",\"paperid\":null,\"PeriodicalName\":\"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics\",\"FirstCategoryId\":\"1085\",\"ListUrlMain\":\"https://doi.org/10.12697/jeful.2022.13.1.12\",\"RegionNum\":0,\"RegionCategory\":null,\"ArticlePicture\":[],\"TitleCN\":null,\"AbstractTextCN\":null,\"PMCID\":null,\"EPubDate\":\"\",\"PubModel\":\"\",\"JCR\":\"0\",\"JCRName\":\"LANGUAGE & LINGUISTICS\",\"Score\":null,\"Total\":0}","platform":"Semanticscholar","paperid":null,"PeriodicalName":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","FirstCategoryId":"1085","ListUrlMain":"https://doi.org/10.12697/jeful.2022.13.1.12","RegionNum":0,"RegionCategory":null,"ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":null,"EPubDate":"","PubModel":"","JCR":"0","JCRName":"LANGUAGE & LINGUISTICS","Score":null,"Total":0}
引用次数: 0

摘要

利沃尼亚语言和文化对爱沙尼亚人的意义不仅仅是历史上的亲密关系。利沃尼亚研究学科一直是爱沙尼亚民族自我定义的一部分。本文概述了自1919年塔尔图大学成为爱沙尼亚国立大学以来利沃尼亚的研究和教学情况。在过去的一百年里,对利沃尼亚语言和文化的一贯关注是爱沙尼亚国立大学更广泛使命的一个很好的例子,在这个使命中,国家和国际层面在许多方面相互交织。塔尔图大学是爱沙尼亚唯一一所以如此多方面和深入的方式接触利沃尼亚语的机构,并且已经进行了教学,研究和普及。Kokkuvote。Tuuli Tuisk, Karl Pajusalu: Sajand liivi uringuid Tartu Ülikoolis。Liivi keele ja kultuuri tähendus eestlastele on suurem kui pelgalt ajalooline lähedus。我的生活就像我的生活一样,我的生活就像我的生活一样。Käesolev artikkel esitab levaate liivi keele uurimisest ja õpetamisest Tartu Ülikoolis alates于1919年开始销售 likool学家说Eesti rahvuslikool。Järjepidev liivi keele ja kultuuriga tegelemine viimase saja aasta jooksul on the näide Eesti rahvusus likooli laiemist传教士,kus rahvuslik ja rahvusvaheline mõõde põimuvad mitmel模型。Tartu Ülikool on ainuke asutus Eestis, kus liivi keelega on nii mitmeklgselt ja pikaaegselt tegeldud - õpetatud, uritud ja tutuvstatud。Kubbovottoks。Tuuli Tuisk, Karl Pajusalu: Līvõd tuņšlimizt āigastsadā Tartu Iļīzskūols。Līvõ k el ja kultūr tǟntõks ēstlizt pierāst um jo sūr äb ku set istōrili ležglit。Līvõd tuņšlimi um vȯnd ikš jag Ēstimō eņtšmēļitõst。Kēra tǟmikšõb iļvaņtlõks izu līvõ k el tuņšlimiz ja opātimiz Tartu Iļīzskūols 1919。āigastõst, ku Tartu Iļīzskūolst tuu Ēsti rov iļļiskūol, tämpiz sōņõ。Līvo kīelkoks ja kultū后撤凝胶āmi /īz悲伤āāigastā以甲嗯jovā唠叨țobĒ机枪兵ōrov我ļīzskūol乔laigā圣missijost missost嗯nǟ强加于人,亏īdtuoizoks sieggobod rovvi ja rovvodvaili。塔尔图我ļļiskūol嗯āinagi optobkūožĒ机枪兵ōl, l与īvo kēļ嗯vȯnd nei sūr ov sizāl kōgiņ爱国者——文本编辑器ā嗯opātod ja涂ņšoltod,年代ī这个嗯韩国āndtod。
本文章由计算机程序翻译,如有差异,请以英文原文为准。
查看原文
分享 分享
微信好友 朋友圈 QQ好友 复制链接
本刊更多论文
A century of Livonian studies at the University of Tartu
The significance of the Livonian language and culture to Estonians is greater than mere historical closeness. The discipline of Livonian studies has been a part of Estonian national self-definition. The current article provides an overview of Livonian research and instruction since 1919 when the University of Tartu became the national university of Estonia. A consistent focus on Livonian language and culture during the last hundred years has been a good example of the Estonian national university’s broader mission, where national and international dimensions interweave in many ways. The University of Tartu is the only institution in Estonia where the Livonian language has been approached in such a multifaceted and in-depth manner, and has been taught, researched, and popularised. Kokkuvõte. Tuuli Tuisk, Karl Pajusalu: Sajand liivi uuringuid Tartu Ülikoolis. Liivi keele ja kultuuri tähendus eestlastele on suurem kui pelgalt ajalooline lähedus. Liivi uuringud on olnud osa Eesti rahvuslikust enesemääratlusest. Käesolev artikkel esitab ülevaate liivi keele uurimisest ja õpetamisest Tartu Ülikoolis alates aastast 1919, kui sellest ülikoolist sai Eesti rahvusülikool. Järjepidev liivi keele ja kultuuriga tegelemine viimase saja aasta jooksul on hea näide Eesti rahvusülikooli laiemast missioonist, kus rahvuslik ja rahvusvaheline mõõde põimuvad mitmel moel. Tartu Ülikool on ainuke asutus Eestis, kus liivi keelega on nii mitmekülgselt ja pikaaegselt tegeldud – õpetatud, uuritud ja tutvustatud. Kubbõvõttõks. Tuuli Tuisk, Karl Pajusalu: Līvõd tuņšlimizt āigastsadā Tartu Iļīzskūols. Līvõ kīel ja kultūr tǟntõks ēstlizt pierāst um jo sūr äb ku set istōrili ležglit. Līvõd tuņšlimi um vȯnd ikš jag Ēstimō eņtšmēļitõst. Kēra tǟmikšõb iļvaņtlõks iļ līvõ kīel tuņšlimiz ja opātimiz Tartu Iļīzskūols 1919. āigastõst, ku Tartu Iļīzskūolst tuļ Ēsti rov iļļiskūol, tämpiz sōņõ. Līvõ kīelkõks ja kultūrõks jelāmi perīz sadā āigast āigal um jõvā nägțõb Ēstimō rov iļīzskūol jo laigāst missijõst, missõst um nǟdõb, kui īdtuoizõks sieggõbõd rovvi ja rovvõdvaili. Tartu Iļļiskūol um āinagi optõbkūož Ēstimōl, kus līvõ kēļ um vȯnd nei sūr ov sizāl kōgiņ aigõ – siedā um opātõd ja tuņšõltõd, sīestõ um rõkāndtõd.
求助全文
通过发布文献求助,成功后即可免费获取论文全文。 去求助
来源期刊
CiteScore
0.80
自引率
50.00%
发文量
20
审稿时长
12 weeks
期刊最新文献
Third-person overt pronoun and zero reference in Estonian. Insights from two experiments <i>Täitsa lambist</i>: Evidence of ongoing case grammaticalisation from teenagers’ and adults’ spoken language Prosodic phrasing of the parenthetical <i>palun</i> ‘please’ in Estonian requests Renate Pajusalu 60 Renate Pajusalu 60
×
引用
GB/T 7714-2015
复制
MLA
复制
APA
复制
导出至
BibTeX EndNote RefMan NoteFirst NoteExpress
×
×
提示
您的信息不完整,为了账户安全,请先补充。
现在去补充
×
提示
您因"违规操作"
具体请查看互助需知
我知道了
×
提示
现在去查看 取消
×
提示
确定
0
微信
客服QQ
Book学术公众号 扫码关注我们
反馈
×
意见反馈
请填写您的意见或建议
请填写您的手机或邮箱
已复制链接
已复制链接
快去分享给好友吧!
我知道了
×
扫码分享
扫码分享
Book学术官方微信
Book学术文献互助
Book学术文献互助群
群 号:481959085
Book学术
文献互助 智能选刊 最新文献 互助须知 联系我们:info@booksci.cn
Book学术提供免费学术资源搜索服务,方便国内外学者检索中英文文献。致力于提供最便捷和优质的服务体验。
Copyright © 2023 Book学术 All rights reserved.
ghs 京公网安备 11010802042870号 京ICP备2023020795号-1