Spoon-shaped pendants in the culture of the Livonians and inhabitants of Ancient Russia in the 11th–13th centuries: preliminary study results

In the culture of the ancient Livonians and Russians there was a particular group of pendants in the shape of household utensils, mostly made of copper alloys. This article deals with spoon-shaped pendants discovered in the settlements and burials of the second part of the 11th–13th century. Spoon-shaped pendants were rather rare for ancient Livonians. We have collected information about 19 finds from the Daugava region. In the territory of ancient Russia, about one hundred items have been found. In the historiography, spoon-shaped pendants were regarded as pagan amulets associated with the idea of satiation, wealth, and well-being. In our opinion, due to the late date of the items and their widespread distribution in Christian lands, they could be miniatures of the Eucharist spoons used in Orthodox communion. Kokkuvõte. Roberts Spirģis, Valentina Kuznetsova, Vladislav Sobolev: Lusikakujulised ripatsehted 11.–13. sajandi liivi kultuuris ja muistse Venemaa asukatel: esialgsed uurimistulemused. Muistsete liivlaste ja venelaste kultuuris oli eripärane rühm majapidamisesemete kujulisi ripatseid, mis oli tehtud peamiselt vasesulamitest. See artikkel vaatleb lusikakujulisi ripatseid, mida on leitud 11. sajandi teise poole kuni 13. sajandi asulakohtadest ja haudadest. Lusikripatsid olid muistsetel liivlastel üsna haruldased. Autorid on kogunud teavet 19 leiu kohta Daugava piirkonnast. Muinasvene alalt on leitud kokku ligikaudu sada sellist eset. Historiograafias on lusikripatseid peetud paganlikeks amulettideks, mida on seostatud külluse, tervise ja heaolu taotlusega. Autorite arvates võisid hilise esinemisaja ja kristlikes maades laialdase leviku tõttu olla need aga armulaualusika miniatuursed kujutised ortodoksses ühenduses. Kubbõvõttõks. Roberts Spirģis, Valentina Kuznetsova, Vladislav Sobolev: Kōjvīțlizt tänktõkst 11.–13. āigastsadā līvõd kultūrs ja muiniz Krīevmō jelānikād jūs. Ežmizt tuņšlimizt rezultātõd. Līvõd ja muinizt krīevõd kultūrs īžki kūož um pǟmizõld bronzõst vaļmõstõd kuodažād vīțlizt tänktõkst gruppõn. Kēras sōbõd vaņtõltõd tänktõkst-kōjd, mis sōbõd lieudtõd 11. ā.s. tuoiz pūol – 13. ā.s. jeltõbkūožis agā matūkstkūožis. Līvõd jūs tänktõkstkōjḑi līedab ōrald. Kēras ātõ īdõkubbõ pandõd tieutõd iļ 19 lieudtõd tänktõkst Vēna joug immõrgouțs. Muinizõs Krīevmōl um lieudtõd immõr sadā tänktõkst. Tieudlizõs kērandõksõs aŗŗõbõd, ku tänktõkst-kōjd ātõ pagānd amuletõd, mis ātõ mõttõltõd rikūz ja jõvāvȯlmiz lūomiz pierāst. Sīen vastõ rõkāndõb se, ku tänktõkst ātõ obbizt ja jo laigāld lieudtõb rištusk mōši. Sīepierāst autōrd aŗŗõbõd, ku tänktõkst-kōjd võikst vȱlda pareiznikād usk jumāllōda liturgijs kȭlbatõb kōjd miniatūrd.