首页 > 最新文献

Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat最新文献

英文 中文
Event coreference detection in Estonian news articles: preliminary experiments 爱沙尼亚语新闻文章中的事件共涉检测:初步实验
Q2 Arts and Humanities Pub Date : 2015-05-05 DOI: 10.5128/352
Siim Orasmaa
DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa11.12 Event coreference detection is a task of automatically determining which fine-grained textual descriptions of events (e.g. sentences) corefer. The task is important in organizing information in large collections of news articles, as extracted coreferring event mentions can provide the user with an overview of the events discussed in articles, and can also provide a glimpse into the factual data related to the events. In this article, we survey previous approaches to automatic event analysis, discuss theoretical considerations related to event coreference detection and also outline a motivation for experimenting with event coreference detection in the context of limited linguistic resources. In the experimental part of our work, we consider the task of event coreference detection in the subset of articles mentioning a specific person in a fixed publishing period, and we use the experiments to outline possible general factors that are influencing the results.
事件共引用检测是一项自动确定哪些细粒度的事件(例如句子)的文本描述是共引用的任务。该任务对于组织大量新闻文章中的信息非常重要,因为提取的引用事件提及可以为用户提供文章中讨论的事件的概述,并且还可以提供与事件相关的事实数据的一瞥。在本文中,我们概述了以前自动事件分析的方法,讨论了与事件共指检测相关的理论考虑,并概述了在有限语言资源背景下实验事件共指检测的动机。在我们工作的实验部分,我们考虑了在固定出版期提到特定人物的文章子集中进行事件共参考检测的任务,我们使用实验来概述可能影响结果的一般因素。
{"title":"Event coreference detection in Estonian news articles: preliminary experiments","authors":"Siim Orasmaa","doi":"10.5128/352","DOIUrl":"https://doi.org/10.5128/352","url":null,"abstract":"DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa11.12 Event coreference detection is a task of automatically determining which fine-grained textual descriptions of events (e.g. sentences) corefer. The task is important in organizing information in large collections of news articles, as extracted coreferring event mentions can provide the user with an overview of the events discussed in articles, and can also provide a glimpse into the factual data related to the events. In this article, we survey previous approaches to automatic event analysis, discuss theoretical considerations related to event coreference detection and also outline a motivation for experimenting with event coreference detection in the context of limited linguistic resources. In the experimental part of our work, we consider the task of event coreference detection in the subset of articles mentioning a specific person in a fixed publishing period, and we use the experiments to outline possible general factors that are influencing the results.","PeriodicalId":35118,"journal":{"name":"Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat","volume":"9 1","pages":"189-203"},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2015-05-05","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"78857143","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
引用次数: 1
Factorial structure of SILL revisited: adaptation of SILL for Estonian EFL learners 英语习得的析因结构:爱沙尼亚语学习者的英语习得适应
Q2 Arts and Humanities Pub Date : 2015-05-05 DOI: 10.5128/356
K. Saks, Ä. Leijen, Kandela Õun, Karin Täht
DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa11.15 The present study aims to contribute to the understanding of the taxonomy of language learning strategies (Oxford 1990: 14–22) and its measuring instrument, the Strategy Inventory for Language Learning (SILL), through the adaptation process of the Estonian version. The translated version of the SILL was pilot-tested with a sample of 337 tertiary students. Cronbach’s alpha (0.91) reveals an acceptable reliability of the instrument. The t-test that was conducted in addition to descriptive analysis, to check for gender differences, did not reveal any significant differences. The results of the exploratory factor analysis did not support the 2- or 6-factor structures but the 9-factor analysis provides a good comparison to similar studies published in 1995 (Oxford, Burry-Stock 1995). The ethnic and gender differences of the results are discussed from the cultural perspective.
DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa11.15本研究旨在通过爱沙尼亚语版本的适应过程,促进对语言学习策略分类的理解(牛津1990:14-22)及其测量工具,语言学习策略清单(SILL)。在337名大专学生中进行了翻译后的英语水平测试。Cronbach’s alpha(0.91)表明该仪器具有可接受的可靠性。除了描述性分析外,还进行了t检验,以检查性别差异,没有发现任何显著差异。探索性因子分析的结果不支持2或6因素结构,但9因素分析与1995年发表的类似研究(Oxford, berry - stock 1995)提供了很好的比较。从文化的角度探讨了结果的种族差异和性别差异。
{"title":"Factorial structure of SILL revisited: adaptation of SILL for Estonian EFL learners","authors":"K. Saks, Ä. Leijen, Kandela Õun, Karin Täht","doi":"10.5128/356","DOIUrl":"https://doi.org/10.5128/356","url":null,"abstract":"DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa11.15 The present study aims to contribute to the understanding of the taxonomy of language learning strategies (Oxford 1990: 14–22) and its measuring instrument, the Strategy Inventory for Language Learning (SILL), through the adaptation process of the Estonian version. The translated version of the SILL was pilot-tested with a sample of 337 tertiary students. Cronbach’s alpha (0.91) reveals an acceptable reliability of the instrument. The t-test that was conducted in addition to descriptive analysis, to check for gender differences, did not reveal any significant differences. The results of the exploratory factor analysis did not support the 2- or 6-factor structures but the 9-factor analysis provides a good comparison to similar studies published in 1995 (Oxford, Burry-Stock 1995). The ethnic and gender differences of the results are discussed from the cultural perspective.","PeriodicalId":35118,"journal":{"name":"Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat","volume":"12 1","pages":"241-261"},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2015-05-05","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"73316511","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
引用次数: 2
The treatment of lexical collocations in EFL coursebooks in the Estonian secondary school context 爱沙尼亚中学英语教材中词汇搭配的处理
Q2 Arts and Humanities Pub Date : 2015-04-23 DOI: 10.5128/ERYA11.18
Liina Vassiljev, Liljana Skopinskaja, S. Liiv
DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa11.18 The article investigates lexical collocations encountered in English as a Foreign Language (EFL) instruction in Estonian upper secondary schools. This is achieved through a statistical analysis of collocations featuring in three coursebooks where the collocations found are analysed in terms of their type, frequency and usefulness index by studying them through an online language corpus (Collins Wordbanks Online). The coursebooks are systematically compared and contrasted relying upon the data gathered. The results of the study reveal that the frequency and range of lexical collocations in a language corpus have not been regarded as an essential criterion for their selection and practice by any of the coursebook authors under discussion.
DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa11.18文章调查了爱沙尼亚高中英语作为外语(EFL)教学中遇到的词汇搭配。这是通过对三本教材中的搭配进行统计分析来实现的,其中通过在线语言语料库(Collins Wordbanks online)对所发现的搭配进行类型、频率和有用指数的分析。根据收集到的数据,对教材进行系统的比较和对比。研究结果表明,语料库中词汇搭配的频率和范围并没有被任何教材编写者视为选择和使用词汇搭配的基本标准。
{"title":"The treatment of lexical collocations in EFL coursebooks in the Estonian secondary school context","authors":"Liina Vassiljev, Liljana Skopinskaja, S. Liiv","doi":"10.5128/ERYA11.18","DOIUrl":"https://doi.org/10.5128/ERYA11.18","url":null,"abstract":"DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa11.18 The article investigates lexical collocations encountered in English as a Foreign Language (EFL) instruction in Estonian upper secondary schools. This is achieved through a statistical analysis of collocations featuring in three coursebooks where the collocations found are analysed in terms of their type, frequency and usefulness index by studying them through an online language corpus (Collins Wordbanks Online). The coursebooks are systematically compared and contrasted relying upon the data gathered. The results of the study reveal that the frequency and range of lexical collocations in a language corpus have not been regarded as an essential criterion for their selection and practice by any of the coursebook authors under discussion.","PeriodicalId":35118,"journal":{"name":"Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat","volume":"13 1","pages":"297-311"},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2015-04-23","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"73498410","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
引用次数: 2
StatiStiLiSed meetodid ühendverbide tuvaStamiSeL tekStikorpuSeSt
Q2 Arts and Humanities Pub Date : 2015-04-23 DOI: 10.5128/ERYA11.03
Eleri Aedmaa
DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa11.03 Artiklis vordlen sonadevahelise seose tugevuse mootmise statistilisi meetodeid, mida kasutatakse arvutilingvistikas pusiuhendite tuvastamiseks. Too pohieesmark on rakendada viit summeetrilist statistikut – t-skoori, vastastikuse informatsiooni vaartust, hii-ruut-statistikut, log-toepara funktsiooni ja minimaalset tundlikkust – erineva suurusega korpuste peal ja valja selgitada, milline meetod tootab eesti keele uhendverbide automaatsel tuvastamisel koige paremini. Teine suurem eesmark on katsetulemuste pohjal uurida, milline on korpuse suuruse moju statistikute toole. Lisaks palju testitud nimetatud summeetrilistele statistikutele rakendan psuhholoogiliselt paremini pohjendatud asummeetrilisi statistikuid  ning toon valja nende eelised summeetriliste statistikute ees.
{"title":"StatiStiLiSed meetodid ühendverbide tuvaStamiSeL tekStikorpuSeSt","authors":"Eleri Aedmaa","doi":"10.5128/ERYA11.03","DOIUrl":"https://doi.org/10.5128/ERYA11.03","url":null,"abstract":"DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa11.03 Artiklis vordlen sonadevahelise seose tugevuse mootmise statistilisi meetodeid, mida kasutatakse arvutilingvistikas pusiuhendite tuvastamiseks. Too pohieesmark on rakendada viit summeetrilist statistikut – t-skoori, vastastikuse informatsiooni vaartust, hii-ruut-statistikut, log-toepara funktsiooni ja minimaalset tundlikkust – erineva suurusega korpuste peal ja valja selgitada, milline meetod tootab eesti keele uhendverbide automaatsel tuvastamisel koige paremini. Teine suurem eesmark on katsetulemuste pohjal uurida, milline on korpuse suuruse moju statistikute toole. Lisaks palju testitud nimetatud summeetrilistele statistikutele rakendan psuhholoogiliselt paremini pohjendatud asummeetrilisi statistikuid  ning toon valja nende eelised summeetriliste statistikute ees.","PeriodicalId":35118,"journal":{"name":"Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat","volume":"24 1","pages":"37-54"},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2015-04-23","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"82724832","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
引用次数: 0
Narrative production weakness in Russian dyslexics: Linguistic or procedural limitations? 俄语失读症的叙事生产弱点:语言或程序限制?
Q2 Arts and Humanities Pub Date : 2015-04-23 DOI: 10.5128/ERYA11.09
A. Kornev, I. Balčiūnienė
DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa11.09 The study deals with the impact of non-linguistic factors on narrative production in Russian-speaking dyslexic children. The experimental group consisted of 12 children (age 9–10) with dyslexia and the control group comprised 12 peers without any developmental disorders. The sample was counterbalanced from the perspective of narrative mode, story complexity, and task order. One of the classic methodologies for narrative analysis, i.e. story grammar, was extended in our study by a novel dynamic approach, enabling us to evaluate procedural features of narrative production. The results of our study highlight limitations in dyslexic narrative language underlined by two different causes. The first one can be defined as inefficiency in developing logical (temporal/causal) relationships between events; the other is difficulties in structuring an episode description. The high flexibility and dynamic changes in the episode structure in dyslexics anticipated the evidence that limitations in dyslexic narrative language are related to the deficit in procedural functions rather than to the primary language limitations; however, linguistic shortcomings in dyslexic narrative production still remain. Our experience with the dynamic approach to narrative assessment lends support to its value as a research tool. The novel dynamic approach to episode completeness analysis proved to be an effective and informative method that might highlight new mechanisms of narration and thus extend the classic narrative analysis by the addition of qualitative information.
DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa11.09该研究涉及非语言因素对俄语阅读障碍儿童叙事生产的影响。实验组由12名患有阅读障碍的儿童(9-10岁)组成,对照组由12名没有任何发育障碍的同龄人组成。从叙述模式、故事复杂性和任务顺序的角度来看,样本是平衡的。在我们的研究中,故事语法这一经典的叙事分析方法被一种新的动态方法所扩展,使我们能够评估叙事生产的程序特征。我们的研究结果强调了阅读障碍叙事语言的局限性,这是由两个不同的原因引起的。第一个可以定义为在事件之间建立逻辑(时间/因果)关系的效率低下;另一个是难以组织情节描述。阅读障碍者情节结构的高度灵活性和动态变化预示着阅读障碍者叙事语言的局限性与程序功能缺陷有关,而不是与主要语言局限性有关;然而,在诵读困难的叙事生产中,语言缺陷仍然存在。我们在叙事评估的动态方法方面的经验支持了它作为研究工具的价值。情节完整性分析的动态分析方法是一种有效的信息分析方法,它可以通过增加定性信息来突出新的叙事机制,从而扩展经典的叙事分析。
{"title":"Narrative production weakness in Russian dyslexics: Linguistic or procedural limitations?","authors":"A. Kornev, I. Balčiūnienė","doi":"10.5128/ERYA11.09","DOIUrl":"https://doi.org/10.5128/ERYA11.09","url":null,"abstract":"DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa11.09 The study deals with the impact of non-linguistic factors on narrative production in Russian-speaking dyslexic children. The experimental group consisted of 12 children (age 9–10) with dyslexia and the control group comprised 12 peers without any developmental disorders. The sample was counterbalanced from the perspective of narrative mode, story complexity, and task order. One of the classic methodologies for narrative analysis, i.e. story grammar, was extended in our study by a novel dynamic approach, enabling us to evaluate procedural features of narrative production. The results of our study highlight limitations in dyslexic narrative language underlined by two different causes. The first one can be defined as inefficiency in developing logical (temporal/causal) relationships between events; the other is difficulties in structuring an episode description. The high flexibility and dynamic changes in the episode structure in dyslexics anticipated the evidence that limitations in dyslexic narrative language are related to the deficit in procedural functions rather than to the primary language limitations; however, linguistic shortcomings in dyslexic narrative production still remain. Our experience with the dynamic approach to narrative assessment lends support to its value as a research tool. The novel dynamic approach to episode completeness analysis proved to be an effective and informative method that might highlight new mechanisms of narration and thus extend the classic narrative analysis by the addition of qualitative information.","PeriodicalId":35118,"journal":{"name":"Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat","volume":"154 1","pages":"141-157"},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2015-04-23","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"90418690","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
引用次数: 5
Keeleteaduslike andmete ruumilisi visualiseerimisvõimalusi
Q2 Arts and Humanities Pub Date : 2015-04-23 DOI: 10.5128/ERYA11.17
Kristel Uiboaed, Aki-Juhani Kyröläinen
DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa11.17 Keeleteadusliku uurimismaterjali ja -tulemuste geograafiline visualiseerimine on dialektoloogias olnud alati kesksel kohal, kuid see pole omane ainult murdeuurimisele, vaid on oluline osa mis tahes lingvistilisest toost, kuhu on kaasatud ruumiline komponent. Tanapaeval on olemas arvukalt programme ja kaardiressursse, mis voimaldavad neid ulesandeid taita. Sageli on aga nende kasutamise eelduseks usna pohjalikud teadmised geoinfosusteemidest voi monest konkreetsest programmist. Kaesoleva artikli eesmark on pakkuda uks lihtne ja kiire voimalus geograafiliste andmete esitamiseks, eeldamata kasutajalt suuri tehnilisi oskusi. Pakutud lahendus ja materjalid on vabavarana saadaval ning iga soovija voib neid oma vajadustele vastavalt kohandada voi selle baasilt valja tootada enda jaoks sobivad vahendid. Artiklis kasutame andmestikuna eesti murrete korpust, sh vadja keele alamkorpust, kuid voimalused eri andmete esitamiseks ei ole uhe konkreetse andmestikuga piiratud.
{"title":"Keeleteaduslike andmete ruumilisi visualiseerimisvõimalusi","authors":"Kristel Uiboaed, Aki-Juhani Kyröläinen","doi":"10.5128/ERYA11.17","DOIUrl":"https://doi.org/10.5128/ERYA11.17","url":null,"abstract":"DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa11.17 Keeleteadusliku uurimismaterjali ja -tulemuste geograafiline visualiseerimine on dialektoloogias olnud alati kesksel kohal, kuid see pole omane ainult murdeuurimisele, vaid on oluline osa mis tahes lingvistilisest toost, kuhu on kaasatud ruumiline komponent. Tanapaeval on olemas arvukalt programme ja kaardiressursse, mis voimaldavad neid ulesandeid taita. Sageli on aga nende kasutamise eelduseks usna pohjalikud teadmised geoinfosusteemidest voi monest konkreetsest programmist. Kaesoleva artikli eesmark on pakkuda uks lihtne ja kiire voimalus geograafiliste andmete esitamiseks, eeldamata kasutajalt suuri tehnilisi oskusi. Pakutud lahendus ja materjalid on vabavarana saadaval ning iga soovija voib neid oma vajadustele vastavalt kohandada voi selle baasilt valja tootada enda jaoks sobivad vahendid. Artiklis kasutame andmestikuna eesti murrete korpust, sh vadja keele alamkorpust, kuid voimalused eri andmete esitamiseks ei ole uhe konkreetse andmestikuga piiratud.","PeriodicalId":35118,"journal":{"name":"Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat","volume":"158 1","pages":"281-295"},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2015-04-23","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"86946721","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
引用次数: 0
Direktiivsed kõneaktid ning nende kasutamise dünaamika isa ja ema kõnes: juhtumiuuring
Q2 Arts and Humanities Pub Date : 2015-04-23 DOI: 10.5128/ERYA11.10
H. Kõrgesaar
DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa11.10 Artikli eesmark on anda ulevaade direktiividest eesti lapsele suunatud kones. Vaatluse all on kaks sama pere kooliealist last ja nende dialoogid molema vanemaga eraldi. Meetodina on kasutatud pikiuuringut (uht last on lindistatud regulaarselt vanuses 7–10 eluaastat, teist vanuses 10–14 eluaastat), mis holmab 16 tunni jagu audiomaterjali. Vanemate kone direktiivsed lausungid on liigitatud otsesteks ja kaudseteks kaskudeks, keeldudeks, koneleja soovitud tegevuse valjendusteks, palveteks, soovideks, soovitusteks, ettepanekuteks, hoiatusteks ja kultuurinormi edastusteks. On vorreldud eri tuupi direktiivide kasutamist ema ja isa kones ning vaadeldud direktiivide kasutamise dunaamikat laste kasvades ning suhtlusolukorriti. Selgub, et ehkki direktiivide hulk hoidjakeeles aja jooksul vaheneb, kasutavad nii isa kui ema koige sagedamini siiski otseseid kaske.
{"title":"Direktiivsed kõneaktid ning nende kasutamise dünaamika isa ja ema kõnes: juhtumiuuring","authors":"H. Kõrgesaar","doi":"10.5128/ERYA11.10","DOIUrl":"https://doi.org/10.5128/ERYA11.10","url":null,"abstract":"DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa11.10 Artikli eesmark on anda ulevaade direktiividest eesti lapsele suunatud kones. Vaatluse all on kaks sama pere kooliealist last ja nende dialoogid molema vanemaga eraldi. Meetodina on kasutatud pikiuuringut (uht last on lindistatud regulaarselt vanuses 7–10 eluaastat, teist vanuses 10–14 eluaastat), mis holmab 16 tunni jagu audiomaterjali. Vanemate kone direktiivsed lausungid on liigitatud otsesteks ja kaudseteks kaskudeks, keeldudeks, koneleja soovitud tegevuse valjendusteks, palveteks, soovideks, soovitusteks, ettepanekuteks, hoiatusteks ja kultuurinormi edastusteks. On vorreldud eri tuupi direktiivide kasutamist ema ja isa kones ning vaadeldud direktiivide kasutamise dunaamikat laste kasvades ning suhtlusolukorriti. Selgub, et ehkki direktiivide hulk hoidjakeeles aja jooksul vaheneb, kasutavad nii isa kui ema koige sagedamini siiski otseseid kaske.","PeriodicalId":35118,"journal":{"name":"Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat","volume":"25 1","pages":"159-175"},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2015-04-23","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"82171202","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
引用次数: 1
Läbirääkimiste modelleerimine arvutil
Q2 Arts and Humanities Pub Date : 2015-04-23 DOI: 10.5128/ERYA11.08
Mare Koit
DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa11.08 Artiklis kasitletakse dialooge, kus osalejad esitavad labiraakimiste kaigus argumente selle poolt ja vastu, et uks neist teeks voi jataks tegemata teatava tegevuse. Kui osalejatel on uks ja sama eesmark, siis otsivad nad uhiselt argumente, mis naitaksid, mida positiivset toob kaasa tegevuse tegemine voi vastavalt mittetegemine ja kuidas korvaldada voimalikud takistused eesmargi saavutamisel. Kui osalejate eesmargid on teineteisele vastupidised, siis peab vahemalt uks neist argumentide ja vastuargumentide esiletoomise jarel oma algsest eesmargist loobuma. Artiklis arendatakse dialoogi mudelit, mille koosseisu kuulub argumendi mudel. Tuuakse naiteid dialoogikorpuse analuusist, et anda esialgne hinnang mudeli sobivusele inimestevaheliste argumenteerimisdialoogide analuusimiseks. Mudeli piiratud versioon on rakendatud arvutil, taielik realisatsioon on kavandatud edaspidiseks.
{"title":"Läbirääkimiste modelleerimine arvutil","authors":"Mare Koit","doi":"10.5128/ERYA11.08","DOIUrl":"https://doi.org/10.5128/ERYA11.08","url":null,"abstract":"DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa11.08 Artiklis kasitletakse dialooge, kus osalejad esitavad labiraakimiste kaigus argumente selle poolt ja vastu, et uks neist teeks voi jataks tegemata teatava tegevuse. Kui osalejatel on uks ja sama eesmark, siis otsivad nad uhiselt argumente, mis naitaksid, mida positiivset toob kaasa tegevuse tegemine voi vastavalt mittetegemine ja kuidas korvaldada voimalikud takistused eesmargi saavutamisel. Kui osalejate eesmargid on teineteisele vastupidised, siis peab vahemalt uks neist argumentide ja vastuargumentide esiletoomise jarel oma algsest eesmargist loobuma. Artiklis arendatakse dialoogi mudelit, mille koosseisu kuulub argumendi mudel. Tuuakse naiteid dialoogikorpuse analuusist, et anda esialgne hinnang mudeli sobivusele inimestevaheliste argumenteerimisdialoogide analuusimiseks. Mudeli piiratud versioon on rakendatud arvutil, taielik realisatsioon on kavandatud edaspidiseks.","PeriodicalId":35118,"journal":{"name":"Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat","volume":"34 1","pages":"127-140"},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2015-04-23","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"77505483","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
引用次数: 0
Korpusleksikograafia uued võimalused eesti keele kollokatsioonisõnastiku näitel
Q2 Arts and Humanities Pub Date : 2015-04-23 DOI: 10.5128/ERYA11.05
Jelena Kallas, Kristina Koppel, M. Tuulik
DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa11.05 Artiklis tutvustame korpusleksikograafia uldisi arengutendentse ja uusi meetodeid. Kasitleme korpuse kui leksikograafilise info allika potentsiaali ning analuusime, kuidas saab leksikograafilisi andmebaase pool- ja taisautomaatselt genereerida. Vaatleme, mil maaral on uusi tehnoloogilisi lahendusi voimalik rakendada Eesti oppeleksikograafias, tapsemalt eesti keele kollokatsioonisonastiku (KOLS) koostamisel. KOLS on esimene eestikeelne sonastik, kus rakendatakse andmebaasi automaatset genereerimist nii marksonastiku kui ka sonaartikli sisu (kollokatiivse info ja naitelausete) tasandil. Tutvustame sonastiku koostamise uldisi pohimotteid ja esitame naidisartikli.
{"title":"Korpusleksikograafia uued võimalused eesti keele kollokatsioonisõnastiku näitel","authors":"Jelena Kallas, Kristina Koppel, M. Tuulik","doi":"10.5128/ERYA11.05","DOIUrl":"https://doi.org/10.5128/ERYA11.05","url":null,"abstract":"DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa11.05 Artiklis tutvustame korpusleksikograafia uldisi arengutendentse ja uusi meetodeid. Kasitleme korpuse kui leksikograafilise info allika potentsiaali ning analuusime, kuidas saab leksikograafilisi andmebaase pool- ja taisautomaatselt genereerida. Vaatleme, mil maaral on uusi tehnoloogilisi lahendusi voimalik rakendada Eesti oppeleksikograafias, tapsemalt eesti keele kollokatsioonisonastiku (KOLS) koostamisel. KOLS on esimene eestikeelne sonastik, kus rakendatakse andmebaasi automaatset genereerimist nii marksonastiku kui ka sonaartikli sisu (kollokatiivse info ja naitelausete) tasandil. Tutvustame sonastiku koostamise uldisi pohimotteid ja esitame naidisartikli.","PeriodicalId":35118,"journal":{"name":"Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat","volume":"562 1","pages":"75-94"},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2015-04-23","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"77246563","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
引用次数: 7
Eesti ja soome keele vastastikune mõistmine üksiksõna- ja tekstitasandil: lingvistilised tegurid, mõistmisprotsess ja sümmeetria
Q2 Arts and Humanities Pub Date : 2015-04-23 DOI: 10.5128/ERYA11.04
Annekatrin Kaivapalu
DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa11.04 Artiklis kasitletakse kirjaliku eesti ja soome keele vastastikust moistmist uksiksona- ja tekstitasandil. Eesmark on selgitada, kas ja kuidas eesti- ja soomekeelsed keelekasutajad moistavad oma emakeele pohjal lahedast sugulaskeelt ilma sihtkeele oppimis- ja kasutuskogemuseta ning mille poolest erineb uksiksonade moistmine tervikteksti moistmisest. Moistmistestide vastuste ja osalejate eneserefleksiooni analuusi keskmes on kahe sihtkeele moistmise voimalik summeetria ning moistmisprotsessi mojutavad tegurid. Tulemuste pohjal osutusid eestikeelsed keelekasutajad edukamaks uksiksonatestis, eriti eesti ja soome keeles samatahenduslike kirjapildilt sarnaste sonade ning laen- ja voorsonade moistmisel, soomekeelsed keelekasutajad tervikteksti moistmisel. Molema sihtkeele moistmisel on otsustav keeltevahelise sarnasuse tunnetamine: toetutakse esmajoones eesti ja soome, aga ka muude varem opitud keelte ja sihtkeele sarnasusele, seostades seda metalingvistiliste ja uldteadmistega ning kontrollides oletusi lause-, loigu- ja tekstikontekstis. Kontekst toimib omalaadse filtrina, mis selekteerib keelekasutaja oletusi neid aktsepteerides voi tagasi lukates. Moistmisprotsessi komponentide jaotus ja suund varieeruvad indiviiditi ja soltuvad paljuski osalejate varasematest teadmistest ja kogemustest.
{"title":"Eesti ja soome keele vastastikune mõistmine üksiksõna- ja tekstitasandil: lingvistilised tegurid, mõistmisprotsess ja sümmeetria","authors":"Annekatrin Kaivapalu","doi":"10.5128/ERYA11.04","DOIUrl":"https://doi.org/10.5128/ERYA11.04","url":null,"abstract":"DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa11.04 Artiklis kasitletakse kirjaliku eesti ja soome keele vastastikust moistmist uksiksona- ja tekstitasandil. Eesmark on selgitada, kas ja kuidas eesti- ja soomekeelsed keelekasutajad moistavad oma emakeele pohjal lahedast sugulaskeelt ilma sihtkeele oppimis- ja kasutuskogemuseta ning mille poolest erineb uksiksonade moistmine tervikteksti moistmisest. Moistmistestide vastuste ja osalejate eneserefleksiooni analuusi keskmes on kahe sihtkeele moistmise voimalik summeetria ning moistmisprotsessi mojutavad tegurid. Tulemuste pohjal osutusid eestikeelsed keelekasutajad edukamaks uksiksonatestis, eriti eesti ja soome keeles samatahenduslike kirjapildilt sarnaste sonade ning laen- ja voorsonade moistmisel, soomekeelsed keelekasutajad tervikteksti moistmisel. Molema sihtkeele moistmisel on otsustav keeltevahelise sarnasuse tunnetamine: toetutakse esmajoones eesti ja soome, aga ka muude varem opitud keelte ja sihtkeele sarnasusele, seostades seda metalingvistiliste ja uldteadmistega ning kontrollides oletusi lause-, loigu- ja tekstikontekstis. Kontekst toimib omalaadse filtrina, mis selekteerib keelekasutaja oletusi neid aktsepteerides voi tagasi lukates. Moistmisprotsessi komponentide jaotus ja suund varieeruvad indiviiditi ja soltuvad paljuski osalejate varasematest teadmistest ja kogemustest.","PeriodicalId":35118,"journal":{"name":"Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat","volume":"13 1","pages":"55-74"},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2015-04-23","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"88840189","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
引用次数: 6
期刊
Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat
全部 Acc. Chem. Res. ACS Applied Bio Materials ACS Appl. Electron. Mater. ACS Appl. Energy Mater. ACS Appl. Mater. Interfaces ACS Appl. Nano Mater. ACS Appl. Polym. Mater. ACS BIOMATER-SCI ENG ACS Catal. ACS Cent. Sci. ACS Chem. Biol. ACS Chemical Health & Safety ACS Chem. Neurosci. ACS Comb. Sci. ACS Earth Space Chem. ACS Energy Lett. ACS Infect. Dis. ACS Macro Lett. ACS Mater. Lett. ACS Med. Chem. Lett. ACS Nano ACS Omega ACS Photonics ACS Sens. ACS Sustainable Chem. Eng. ACS Synth. Biol. Anal. Chem. BIOCHEMISTRY-US Bioconjugate Chem. BIOMACROMOLECULES Chem. Res. Toxicol. Chem. Rev. Chem. Mater. CRYST GROWTH DES ENERG FUEL Environ. Sci. Technol. Environ. Sci. Technol. Lett. Eur. J. Inorg. Chem. IND ENG CHEM RES Inorg. Chem. J. Agric. Food. Chem. J. Chem. Eng. Data J. Chem. Educ. J. Chem. Inf. Model. J. Chem. Theory Comput. J. Med. Chem. J. Nat. Prod. J PROTEOME RES J. Am. Chem. Soc. LANGMUIR MACROMOLECULES Mol. Pharmaceutics Nano Lett. Org. Lett. ORG PROCESS RES DEV ORGANOMETALLICS J. Org. Chem. J. Phys. Chem. J. Phys. Chem. A J. Phys. Chem. B J. Phys. Chem. C J. Phys. Chem. Lett. Analyst Anal. Methods Biomater. Sci. Catal. Sci. Technol. Chem. Commun. Chem. Soc. Rev. CHEM EDUC RES PRACT CRYSTENGCOMM Dalton Trans. Energy Environ. Sci. ENVIRON SCI-NANO ENVIRON SCI-PROC IMP ENVIRON SCI-WAT RES Faraday Discuss. Food Funct. Green Chem. Inorg. Chem. Front. Integr. Biol. J. Anal. At. Spectrom. J. Mater. Chem. A J. Mater. Chem. B J. Mater. Chem. C Lab Chip Mater. Chem. Front. Mater. Horiz. MEDCHEMCOMM Metallomics Mol. Biosyst. Mol. Syst. Des. Eng. Nanoscale Nanoscale Horiz. Nat. Prod. Rep. New J. Chem. Org. Biomol. Chem. Org. Chem. Front. PHOTOCH PHOTOBIO SCI PCCP Polym. Chem.
×
引用
GB/T 7714-2015
复制
MLA
复制
APA
复制
导出至
BibTeX EndNote RefMan NoteFirst NoteExpress
×
0
微信
客服QQ
Book学术公众号 扫码关注我们
反馈
×
意见反馈
请填写您的意见或建议
请填写您的手机或邮箱
×
提示
您的信息不完整,为了账户安全,请先补充。
现在去补充
×
提示
您因"违规操作"
具体请查看互助需知
我知道了
×
提示
现在去查看 取消
×
提示
确定
Book学术官方微信
Book学术文献互助
Book学术文献互助群
群 号:481959085
Book学术
文献互助 智能选刊 最新文献 互助须知 联系我们:info@booksci.cn
Book学术提供免费学术资源搜索服务,方便国内外学者检索中英文文献。致力于提供最便捷和优质的服务体验。
Copyright © 2023 Book学术 All rights reserved.
ghs 京公网安备 11010802042870号 京ICP备2023020795号-1