DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa11.01 Reports on traffic accidents carry societal meanings and judgements about the value of human life, role and responsibility of all parties and who is to be blamed. Critical discourse analysis used in this research is a method that allows to detect such hidden meanings of societal agreements and interpretations encoded in texts. To exemplify how the roles of different parties are construed in traffic news, were analysed 26 police reports about traffic accidents that happened on crossroads in October and November 2013. To find out how such framing influences readers in interpreting the text, were questioned 104 respondents. The text analysis showed that traffic news stories are being framed through the driver’s viewpoint and attention is drawn to the pedestrian’s mistakes (lack of a reflector, dark clothing). Traffic reports are phrased in such a way that accidents happen, their active participants are cars which hit pedestrians and pedestrians who are hit by cars. The questionnaire revealed that the more emphasis is put on the factors that distracted the driver, the more readers perceive pedestrians as responsible for the accident.
{"title":"Kes vastutab? Liiklusõnnetuses osalejate keeleline konstrueerimine","authors":"Katrin Aava","doi":"10.5128/ERYA11.01","DOIUrl":"https://doi.org/10.5128/ERYA11.01","url":null,"abstract":"DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa11.01 Reports on traffic accidents carry societal meanings and judgements about the value of human life, role and responsibility of all parties and who is to be blamed. Critical discourse analysis used in this research is a method that allows to detect such hidden meanings of societal agreements and interpretations encoded in texts. To exemplify how the roles of different parties are construed in traffic news, were analysed 26 police reports about traffic accidents that happened on crossroads in October and November 2013. To find out how such framing influences readers in interpreting the text, were questioned 104 respondents. The text analysis showed that traffic news stories are being framed through the driver’s viewpoint and attention is drawn to the pedestrian’s mistakes (lack of a reflector, dark clothing). Traffic reports are phrased in such a way that accidents happen, their active participants are cars which hit pedestrians and pedestrians who are hit by cars. The questionnaire revealed that the more emphasis is put on the factors that distracted the driver, the more readers perceive pedestrians as responsible for the accident.","PeriodicalId":35118,"journal":{"name":"Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat","volume":"62 1","pages":"7-19"},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2015-04-23","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"77680791","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa11.14 The aim of the study is to describe and explicate, using critical text analysis, how the socially weighty discourse of giftedness has been constructed historically and how it manifests in the media texts of the digital era. The diachronic analysis is based on the media texts of the 1890s–1990s stored in the Corpus of Standard Estonian, while the synchronic analysis applies to texts found in Delfi.ee. The results highlight the main media discourses dealing with giftedness, the relevant terms and expressions, and the social relations and meanings brought up in the media in connection with the topic. The study reveals that through history, the giftedness discourse has been subject to changes and, constructed with specific linguistic means, it plays an important role in modern social arrangements.
{"title":"The linguistic construction of the giftedness discourse in the media texts of historical and digital times","authors":"Halliki Põlda","doi":"10.5128/ERYA11.14","DOIUrl":"https://doi.org/10.5128/ERYA11.14","url":null,"abstract":"DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa11.14 The aim of the study is to describe and explicate, using critical text analysis, how the socially weighty discourse of giftedness has been constructed historically and how it manifests in the media texts of the digital era. The diachronic analysis is based on the media texts of the 1890s–1990s stored in the Corpus of Standard Estonian, while the synchronic analysis applies to texts found in Delfi.ee. The results highlight the main media discourses dealing with giftedness, the relevant terms and expressions, and the social relations and meanings brought up in the media in connection with the topic. The study reveals that through history, the giftedness discourse has been subject to changes and, constructed with specific linguistic means, it plays an important role in modern social arrangements.","PeriodicalId":35118,"journal":{"name":"Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat","volume":"48 1","pages":"223-239"},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2015-04-23","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"74116013","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa11.07 Artikli eesmark on analuusida vene oppekeelega uldharidus-koolide 9. klasside opilaste hoiakuid riigikeele oskuse vajalikkuse suhtes. Opilastega labi viidud poolstruktureeritud ruhmaintervjuud toovad riigikeele oppe senistesse diskussioonidesse keeleoppija, st 15–16-aastase vene koolinoore haale. Ainestiku diskursiivne analuus naitab, et koolinoorte hoiakutes riigikeele oppimise ja oskuse suhtes tousevad esile arusaamad eesti keele vaiksusest, piiratud kasutusvoimalused lahikeskkonnas, eri keelte roll tooturul, aga ka opilaste rahvuslik ja keeleline enesemaaratlemine. Uhe pohitulemusena voib valja tuua, et 9. klassi koolinoore silmis on eesti keelel peamiselt vaid instrumentaalne vaartus, st keelt nahakse vahendina eneseteostuse saavutamisel. Vene koolinoor ei nae eesti keelt oma identiteedi uhe komponendina ning seab vordluses maailma suurkeeltega eesti keele jatkusuutlikkuse (ning seelabi eesti keele oppimise otstarbekuse) kahtluse alla.
{"title":"Milleks mulle eesti keel? Riigikeele oskuse vajalikkusest vene koolinoorte pilgu läbi","authors":"B. Klaas-Lang, Kristiina Praakli","doi":"10.5128/ERYA11.07","DOIUrl":"https://doi.org/10.5128/ERYA11.07","url":null,"abstract":"DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa11.07 Artikli eesmark on analuusida vene oppekeelega uldharidus-koolide 9. klasside opilaste hoiakuid riigikeele oskuse vajalikkuse suhtes. Opilastega labi viidud poolstruktureeritud ruhmaintervjuud toovad riigikeele oppe senistesse diskussioonidesse keeleoppija, st 15–16-aastase vene koolinoore haale. Ainestiku diskursiivne analuus naitab, et koolinoorte hoiakutes riigikeele oppimise ja oskuse suhtes tousevad esile arusaamad eesti keele vaiksusest, piiratud kasutusvoimalused lahikeskkonnas, eri keelte roll tooturul, aga ka opilaste rahvuslik ja keeleline enesemaaratlemine. Uhe pohitulemusena voib valja tuua, et 9. klassi koolinoore silmis on eesti keelel peamiselt vaid instrumentaalne vaartus, st keelt nahakse vahendina eneseteostuse saavutamisel. Vene koolinoor ei nae eesti keelt oma identiteedi uhe komponendina ning seab vordluses maailma suurkeeltega eesti keele jatkusuutlikkuse (ning seelabi eesti keele oppimise otstarbekuse) kahtluse alla.","PeriodicalId":35118,"journal":{"name":"Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat","volume":"179 1","pages":"111-126"},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2015-04-23","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"81632450","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa11.11 Paralleelselt lastekeele ja selle omandamise uurimisega on Eestis viimastel kumnenditel uuritud lastekeelega tihedalt seotud hoidjakeelt. Erinevalt eesti keelest on neid kaht keelevarianti voorkeelses teaduskirjanduses nimetatud mitme eri terminiga, eesti keeles on piirdutud uksnes lastekeele , hoidjakeele ja lapsele suunatud konega , mis aga ei anna laste- ja hoidjakeeleuurijatele piisavat hulka vajalikke ja tapseid toovahendeid. Terminite ja nende moistesisu paljude tolgenduste tottu on praeguseks kujunenud vajadus maarata kindlaks lapsele suunatud kone eri kasutusjuhud, kuna eri vanuses ja eri lahedusastmes olevate lastega raagitakse isemoodi. Et valtida segadust, kus autori eelistustest lahtuvalt on uhe terminiga tahistatud mitut moistesisu, on siinse artikli eesmark uhelt poolt avada voorkeelses teaduskirjanduses kaibel olevate terminite moistesisu ning teiselt poolt neid tapsustada ja anda soovitusi, kuidas voiks neid termineid edaspidi eesti laste- ja hoidjakeele uurimisel kasutada.
{"title":"Kui lapsega ei räägi üksnes ema: valik termineid eesti laste- ja hoidjakeele kohta","authors":"H. Kõrgesaar, A. Kapanen","doi":"10.5128/ERYA11.11","DOIUrl":"https://doi.org/10.5128/ERYA11.11","url":null,"abstract":"DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa11.11 Paralleelselt lastekeele ja selle omandamise uurimisega on Eestis viimastel kumnenditel uuritud lastekeelega tihedalt seotud hoidjakeelt. Erinevalt eesti keelest on neid kaht keelevarianti voorkeelses teaduskirjanduses nimetatud mitme eri terminiga, eesti keeles on piirdutud uksnes lastekeele , hoidjakeele ja lapsele suunatud konega , mis aga ei anna laste- ja hoidjakeeleuurijatele piisavat hulka vajalikke ja tapseid toovahendeid. Terminite ja nende moistesisu paljude tolgenduste tottu on praeguseks kujunenud vajadus maarata kindlaks lapsele suunatud kone eri kasutusjuhud, kuna eri vanuses ja eri lahedusastmes olevate lastega raagitakse isemoodi. Et valtida segadust, kus autori eelistustest lahtuvalt on uhe terminiga tahistatud mitut moistesisu, on siinse artikli eesmark uhelt poolt avada voorkeelses teaduskirjanduses kaibel olevate terminite moistesisu ning teiselt poolt neid tapsustada ja anda soovitusi, kuidas voiks neid termineid edaspidi eesti laste- ja hoidjakeele uurimisel kasutada.","PeriodicalId":35118,"journal":{"name":"Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat","volume":"40 1","pages":"177-188"},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2015-04-23","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"85104787","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
Anni Tamm, R. Argus, A. Kapanen, A. Kütt, Kadri Suurmäe
DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa11.16 Evidentsiaalsuse ja episteemilise modaalsuse sarnasused ja erinevused on viimasel aastakumnendil olnud mitme uuringu aluseks. Eesti vat -morfeemi ( ole-vat ) kohta on arvatud, et see keeleuksus voib kanda kaht tahendust: nii evidentsiaalset kui ka episteemilis-modaalset. Uurisime selles artiklis, kuivord tolgendati vat -morfeemi episteemilise modaalina. Tapsemalt selgitasime eesti laste kaitumiskatsetega, mis on evidentsiaalide olemuses sellist, et nad on seotud episteemilise modaalsusega. Katsetest selgus, et evidentsiaalse markerina omandatakse vat -morfeem enne uheksandat eluaastat. Episteemilise modaalina tolgendamine uheksandaks eluaastaks vaid kasvab, seega omandatakse eesti vat -morfeemi tahendustest koigepealt evidentsiaalsus ja alles siis episteemiline modaalsus.
{"title":"Evidentsiaalsuse ja episteemilise modaalsuse suhetest eesti lastekeeles käitumiskatsete põhjal","authors":"Anni Tamm, R. Argus, A. Kapanen, A. Kütt, Kadri Suurmäe","doi":"10.5128/ERYA11.16","DOIUrl":"https://doi.org/10.5128/ERYA11.16","url":null,"abstract":"DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa11.16 Evidentsiaalsuse ja episteemilise modaalsuse sarnasused ja erinevused on viimasel aastakumnendil olnud mitme uuringu aluseks. Eesti vat -morfeemi ( ole-vat ) kohta on arvatud, et see keeleuksus voib kanda kaht tahendust: nii evidentsiaalset kui ka episteemilis-modaalset. Uurisime selles artiklis, kuivord tolgendati vat -morfeemi episteemilise modaalina. Tapsemalt selgitasime eesti laste kaitumiskatsetega, mis on evidentsiaalide olemuses sellist, et nad on seotud episteemilise modaalsusega. Katsetest selgus, et evidentsiaalse markerina omandatakse vat -morfeem enne uheksandat eluaastat. Episteemilise modaalina tolgendamine uheksandaks eluaastaks vaid kasvab, seega omandatakse eesti vat -morfeemi tahendustest koigepealt evidentsiaalsus ja alles siis episteemiline modaalsus.","PeriodicalId":35118,"journal":{"name":"Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat","volume":"8 1","pages":"263-280"},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2015-04-23","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"82121942","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa11.06 The aim of the present study is to test the Strong Morphonotactic Hypothesis (SMH), according to which speakers use morphonotactic consonant clusters as morphological boundary signals (Korecky-Kroll et al. 2014). It is hypothesized that morphonotactic clusters will be better retained during production than phonotactic clusters due to the function fulfilled by a morpheme. The study is based on experimental data collected from 60 Lithuanian TD children and 11 Lithuanian SLI children. This study explores the impact of morphology on the acquisition of phonotactics. The findings suggest that TD children process morphonotactic clusters more accurately than phonotactic clusters because morphonotactic clusters have the function of co-signalling the existence of a morphological rule. In contrast to TD children, for SLI children prototypical morphonotactic clusters are the most difficult as SLI children are not sensitive to morphological information which is carried by morphonotactic clusters.
DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa11.06本研究的目的是测试强形态趋同假说(SMH),根据该假说,说话者使用形态趋同辅音簇作为形态边界信号(Korecky-Kroll et al. 2014)。据推测,由于语素完成的功能,语素趋同团簇在生成过程中比语音趋同团簇保留得更好。这项研究基于从60名立陶宛TD儿童和11名立陶宛SLI儿童中收集的实验数据。本研究探讨形态学对语音策略习得的影响。研究结果表明,TD儿童处理形态趋同集群比语音趋同集群更准确,因为形态趋同集群具有共同信号传递存在形态规则的功能。与TD儿童相比,对于SLI儿童来说,原型形态趋同簇是最困难的,因为SLI儿童对形态趋同簇携带的形态信息不敏感。
{"title":"Morphonotactics in L1 acquisition of Lithuanian: TD vs. SLI","authors":"Laura Kamandulyte-Merfeldiene","doi":"10.5128/ERYA11.06","DOIUrl":"https://doi.org/10.5128/ERYA11.06","url":null,"abstract":"DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa11.06 The aim of the present study is to test the Strong Morphonotactic Hypothesis (SMH), according to which speakers use morphonotactic consonant clusters as morphological boundary signals (Korecky-Kroll et al. 2014). It is hypothesized that morphonotactic clusters will be better retained during production than phonotactic clusters due to the function fulfilled by a morpheme. The study is based on experimental data collected from 60 Lithuanian TD children and 11 Lithuanian SLI children. This study explores the impact of morphology on the acquisition of phonotactics. The findings suggest that TD children process morphonotactic clusters more accurately than phonotactic clusters because morphonotactic clusters have the function of co-signalling the existence of a morphological rule. In contrast to TD children, for SLI children prototypical morphonotactic clusters are the most difficult as SLI children are not sensitive to morphological information which is carried by morphonotactic clusters.","PeriodicalId":35118,"journal":{"name":"Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat","volume":"19 1","pages":"95-109"},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2015-04-23","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"88938806","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa11.13 This paper aims to describe the writing process of native Russian‑speaking students in Estonian as a second language. 34 participants were given the assignment of writing a text in the L2. The written texts were then rated as being at levels from A2 to C1 according to the Common European Framework of Reference for Languages (CEFR). The data were collected by computer keystroke logging and analysed based on the concept of a ‘micro-context’. Micro-contexts were analysed according to their frequency and duration and were compared across proficiency levels. The results show that writing in the L2 is not a smooth process. The longest transitions in micro-contexts reveal that the most cognitive effort is made between paragraphs and sentences and when deletions are involved. The growing number of consecutive deletions demonstrates that even with developing proficiency, the linear production text is subject to constant revision, correction and modification.
{"title":"Using micro-contexts to describe a writing process in Estonian as a second language across proficiency levels","authors":"Olga Pastuhhova","doi":"10.5128/ERYA11.13","DOIUrl":"https://doi.org/10.5128/ERYA11.13","url":null,"abstract":"DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa11.13 This paper aims to describe the writing process of native Russian‑speaking students in Estonian as a second language. 34 participants were given the assignment of writing a text in the L2. The written texts were then rated as being at levels from A2 to C1 according to the Common European Framework of Reference for Languages (CEFR). The data were collected by computer keystroke logging and analysed based on the concept of a ‘micro-context’. Micro-contexts were analysed according to their frequency and duration and were compared across proficiency levels. The results show that writing in the L2 is not a smooth process. The longest transitions in micro-contexts reveal that the most cognitive effort is made between paragraphs and sentences and when deletions are involved. The growing number of consecutive deletions demonstrates that even with developing proficiency, the linear production text is subject to constant revision, correction and modification.","PeriodicalId":35118,"journal":{"name":"Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat","volume":"49 1","pages":"205-222"},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2015-04-23","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"76419690","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa11.02 This study focusses on external factors of second language learning (L2) and their effect on L2 sound production. The aim was to find out whether young adults whose first language (L1) is Estonian speak L2 English with less accent than older speakers of L1 Estonian. Prior studies have claimed that more exposure to the target language lessens the effect of L1 interference (internal factors) (e.g. Piske et al. 2001, Munoz, Llanes 2014). An apparent-time study was imple- mented in order to test whether a change in learner setting (i.e. limited exposure to the target language vs. abundant exposure) shows any evidence which can be explained by such external factors. Data was elicited from the speech samples of 97 speakers of L1 Estonian and L1 interference effects were analysed sound by sound. The results show that the younger generation displays less L1 Estonian interference than the older generation. Both greater exposure to the target language and earlier age of L2 learning onset correlate with the ability to produce more sounds target-like.
DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa11.02本研究的重点是第二语言学习(L2)的外部因素及其对L2声音产生的影响。目的是找出母语为爱沙尼亚语的年轻人是否比母语为爱沙尼亚语的老年人讲L2英语时口音更轻。先前的研究声称,更多地接触目标语言会减少母语干扰(内部因素)的影响(例如Piske et al. 2001, Munoz, Llanes 2014)。为了测试学习者环境的变化(即有限的目标语言接触与丰富的目标语言接触)是否显示出任何可以由这些外部因素解释的证据,实施了一项明显时间研究。从97名母语爱沙尼亚语的说话者的语音样本中提取数据,并逐声分析母语干扰效应。结果表明,年轻一代比老一代表现出较少的L1爱沙尼亚语干扰。接触目标语言的时间越长,第二语言学习开始的年龄越早,这两者都与产生更多类似目标语言的声音的能力有关。
{"title":"External factors and the interference of L1 Estonian on L2 English pronunciation: An apparent-time study","authors":"Kristiina Ader, Merilin Miljan","doi":"10.5128/ERYA11.02","DOIUrl":"https://doi.org/10.5128/ERYA11.02","url":null,"abstract":"DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa11.02 This study focusses on external factors of second language learning (L2) and their effect on L2 sound production. The aim was to find out whether young adults whose first language (L1) is Estonian speak L2 English with less accent than older speakers of L1 Estonian. Prior studies have claimed that more exposure to the target language lessens the effect of L1 interference (internal factors) (e.g. Piske et al. 2001, Munoz, Llanes 2014). An apparent-time study was imple- mented in order to test whether a change in learner setting (i.e. limited exposure to the target language vs. abundant exposure) shows any evidence which can be explained by such external factors. Data was elicited from the speech samples of 97 speakers of L1 Estonian and L1 interference effects were analysed sound by sound. The results show that the younger generation displays less L1 Estonian interference than the older generation. Both greater exposure to the target language and earlier age of L2 learning onset correlate with the ability to produce more sounds target-like.","PeriodicalId":35118,"journal":{"name":"Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat","volume":"6 1","pages":"21-36"},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2015-04-23","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"84360393","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
S. Aller, Olga Gerassimenko, T. Hennoste, Riina Kasterpalu, Mare Koit, K. Laanesoo, Krista Mihkels, A. Rääbis
Meie uurimisobjektiks on eestikeelsed dialoogid (inimestevaheliste suuliste dialoogide transkriptsioonid ja inim-masindialoogide logifailid). Eesmargiks on maarata, missuguseid dialoogiakte ja missuguseid suhtlusstrateegiaid kasutavad dialoogis osalejad ning missugustest struktuuriosadest dialoogid koosnevad, s.o labi viia pragmaatilist analuusi. Selleks, et lihtsustada dialoogide pragmaatilist analuusi, arendame tarkvara, mis voimaldab tuvastada ja margendada dialoogi tekstis dialoogiakte, suhtlusstrateegiaid ja dialoogi struktuuriosi (sh alamdialooge). Dialoogiaktide tuvastamiseks rakendame andmepohist meetodit, samas suhtlusstrateegiate ja dialoogi struktuuri maaramine pohineb reeglitel. Tarkvara kasutavad lingvistid dialoogide uurimisel, mille kaugem eesmark on dialoogsusteemi arendamine, mis suhtleks kasutajaga loomulikus keeles, jargides inimestevahelise suhtluse norme. DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa10.02
{"title":"Dialoogide pragmaatilise analüüsi tarkvara","authors":"S. Aller, Olga Gerassimenko, T. Hennoste, Riina Kasterpalu, Mare Koit, K. Laanesoo, Krista Mihkels, A. Rääbis","doi":"10.5128/ERYA10.02","DOIUrl":"https://doi.org/10.5128/ERYA10.02","url":null,"abstract":"Meie uurimisobjektiks on eestikeelsed dialoogid (inimestevaheliste suuliste dialoogide transkriptsioonid ja inim-masindialoogide logifailid). Eesmargiks on maarata, missuguseid dialoogiakte ja missuguseid suhtlusstrateegiaid kasutavad dialoogis osalejad ning missugustest struktuuriosadest dialoogid koosnevad, s.o labi viia pragmaatilist analuusi. Selleks, et lihtsustada dialoogide pragmaatilist analuusi, arendame tarkvara, mis voimaldab tuvastada ja margendada dialoogi tekstis dialoogiakte, suhtlusstrateegiaid ja dialoogi struktuuriosi (sh alamdialooge). Dialoogiaktide tuvastamiseks rakendame andmepohist meetodit, samas suhtlusstrateegiate ja dialoogi struktuuri maaramine pohineb reeglitel. Tarkvara kasutavad lingvistid dialoogide uurimisel, mille kaugem eesmark on dialoogsusteemi arendamine, mis suhtleks kasutajaga loomulikus keeles, jargides inimestevahelise suhtluse norme. DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa10.02","PeriodicalId":35118,"journal":{"name":"Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat","volume":"15 1","pages":"23-36"},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2014-04-01","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"72532012","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
Artikkel kasitleb uhendverbide tuvastamist eesti keele automaatse pindsuntaktilise analuusi kaigus. Uhendverbide aratundmine on vajalik lause tapsemaks suntaktiliseks analuusiks, sest lause osaliste suntaktilised funktsioonid, semantilised rollid ja nende keelendamine soltub sellest, milline on lause keskmeks olev predikaatverb, sh sellest, kas predikaatverb on lihtverb voi uhendverb. Uhendverbide tuvastamineks rakendatakse kahte strateegiat: leksikonipohist ja reeglipohist. Viimane tahendab seda, et osa korraparaseid produktiivselt kombineeruvaid uhendverbe pannakse kokku reeglite abil. Artiklis kirjeldatakse kahte eksperimenti: esialgse ja taiustatud uhendverbide tuvastamise kaiku. Taiustatud susteemi tulemus on paris hea, saavutades saagise 97,4% ja tapsuse 96,6%. DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa10.14
{"title":"Ühendverbid eesti keele pindsüntaktilises analüüsis","authors":"K. Muischnek, Kaili Müürisep, Tiina Puolakainen","doi":"10.5128/ERYA10.14","DOIUrl":"https://doi.org/10.5128/ERYA10.14","url":null,"abstract":"Artikkel kasitleb uhendverbide tuvastamist eesti keele automaatse pindsuntaktilise analuusi kaigus. Uhendverbide aratundmine on vajalik lause tapsemaks suntaktiliseks analuusiks, sest lause osaliste suntaktilised funktsioonid, semantilised rollid ja nende keelendamine soltub sellest, milline on lause keskmeks olev predikaatverb, sh sellest, kas predikaatverb on lihtverb voi uhendverb. Uhendverbide tuvastamineks rakendatakse kahte strateegiat: leksikonipohist ja reeglipohist. Viimane tahendab seda, et osa korraparaseid produktiivselt kombineeruvaid uhendverbe pannakse kokku reeglite abil. Artiklis kirjeldatakse kahte eksperimenti: esialgse ja taiustatud uhendverbide tuvastamise kaiku. Taiustatud susteemi tulemus on paris hea, saavutades saagise 97,4% ja tapsuse 96,6%. DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa10.14","PeriodicalId":35118,"journal":{"name":"Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat","volume":"105 1","pages":"227-240"},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2014-04-01","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"85898090","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}