Keel ja Kirjandus最新文献

{"title":"Venelased versus venelased kaasaegses venekeelses eesti kirjanduses","authors":"Elena Pavlova","doi":"10.54013/kk790a1","DOIUrl":"https://doi.org/10.54013/kk790a1","url":null,"abstract":"","PeriodicalId":35140,"journal":{"name":"Keel ja Kirjandus","volume":"52 1","pages":"0"},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2023-10-10","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"136361014","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}

{"title":"Kujundlik mõtlemine 2020.–2022. aasta keelekriisis","authors":"E. Vainik, Geda Paulsen","doi":"10.54013/kk787a1","DOIUrl":"https://doi.org/10.54013/kk787a1","url":null,"abstract":"Aastad 2020–2022 jäävad kindlasti meenutama koroonapandeemiat – aega, mil riigid ja inimesed õppisid end üksteisest isoleerima ning üha tähtsamaks sai interneti roll suhtluskanalina. (Sotsiaal)meediastunud infokeskkonnas hargnesid ennekuulmatud polariseerumised,1 millest ei jäänud puutumata ka keelevaldkond. Alates 2020. aasta sügisest võis igaüks oma kodus arvutiekraani taga kaasa elada intensiivsele debatile eesti keele ja selle sõnaraamatutes kirjeldamise vs. ettekirjutamise üle. Keeleteadlased ja -praktikud (nt keeletoimetajad, tõlkijad, ajakirjanikud) arutlesid avalikus meedias kirglikult keeleliste vabaduste, keelenormide, keelekorralduse ning Eesti Keele Instituudi (EKI) sõnastikureformi teemadel. 2022. aasta sügisel sai olukorda kirjeldada juba keele kriisina.2 Tundub, et tegu ei olnud ülepaisutatud hinnanguga, sest kriisi iseloomustab olukorra segasus ja mitmeti tõlgendatavus, põhiväärtuste ohustatus ning tunne, et tegutsemisega on kiire, kuna väljapääsu leidmise „ajaaken” võib sulguda (vt RugamRebane 2006; Hermann 1963: 64; Sundelius jt 1997; Ulmer jt 2015). Just sellisest olukorrast arvas end leidvat osa eesti keeleala asjatundjaid ning praktikuid, seistes silmitsi võimalusega, et senise paberil ilmunud õigekeelsussõnaraamatu (ÕS) asemel võib ilmuda sõnaraamat, mis tuleb kas vormilt või sisult erinev.3 Kokku üle kuuekümnes meedialoos kirjeldati olukorda oma vaatenurgast, väljendati tundeid ning peegeldati alusväärtusi. Diskussioon päädis kõrgete riigiametnike sekkumisega ning Eesti Keele Instituudile (EKI) riikliku tegevuskava kinnitamisega (ÕS-i ja EKI teatmiku koostamise tegevuskava 2022–2025). Lisaks kaasahaaravale sisule paelus debatt tähelepanu ekspressiivse ning kujundliku keelekasutuse poolest: eri autorite sõnavõttudes leidus nii konventsionaalseid kui ka uudseid metafoore, võrdlusi, hüperboole, irooniat, allegooriat, nii allusioone kui ka groteski ja absurdi. Tundus olevat põnev väljakutse analüüsida, kas ja kuidas on omavahel seotud kujundlik väljendus ning eri autoripositsioonid ning kas ja kuidas mõjutavad kujundlikkust omakorda kirjutajate alusväärtused ning neist ajendatud tunded. Vaikimisi lootsime, et kuivõrd üdimaks väärtuseks on eesti keele kestmine läbi aegade, siis tegelikku väärtuskonflikti ei ole ning küllap on mittemõistmine ja „keelekriis” sündinud lihtsalt möödarääkimisest, mh kujundite tasandil.","PeriodicalId":35140,"journal":{"name":"Keel ja Kirjandus","volume":"40 1","pages":""},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2023-07-10","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"84537364","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}

{"title":"„Tülitan teid oma Siberi keelega”. Rosalie Ottessoni mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivis","authors":"A. Korb, A. Tuisk","doi":"10.54013/kk787a3","DOIUrl":"https://doi.org/10.54013/kk787a3","url":null,"abstract":"","PeriodicalId":35140,"journal":{"name":"Keel ja Kirjandus","volume":"48 1","pages":""},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2023-07-10","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"88858866","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}

{"title":"Atlandi ookeani varjatud allhoovused","authors":"Kadri Tüür, Lauri Õunapuu","doi":"10.54013/kk787a2","DOIUrl":"https://doi.org/10.54013/kk787a2","url":null,"abstract":"2023. aasta kevadel Eesti Kirjanike Liidu liikmete seas puhkenud ja kolleegide ringist kiiresti väljunud arutelu Juhan Smuuli bareljeefi sobivusest Tallinna kesklinna kirjanike maja seinale tõi lisaks Smuuli kirjandusliku loomingu väärtusele – mille suhtes kellelgi suuri kahtlusi ei paistnud olevat – kõne alla keerukad teemad kollaboratsionismist, ideoloogiaja võimutruudusest ning pimedusest kommunistliku režiimi kuritegude suhtes või suisa neis osalemisest. Järgneva artikli seisukohast kerkib küsimus: kas ei oleks hoopis õigem end sellisest abjektsest autorist distantseerida ja tema looming tähelepanuta jätta? Kirjanduse eripära arhiiviallikatega võrreldes seisneb selles, et see annab võimaluse heita pilk kõiksuguseid tegusid ajendavasse sisekõnesse. Ilukirjandusliku teksti keskmes on üksikisik oma tunnete ja tegutsemismotiividega. Autor võib oma arutlusi ja kõhklusi jagada laiali eri tegelaste vahel, panna nad neid vastastikku läbi vaidlema või lihtsalt tuimalt programmilisi tõekspidamisi esitama. Sestap on vajalik lugeda ka nende kirjanike teoseid, kelle vaateid me ei pruugi jagada, et mõista vastavat ajastut ja seal tehtud kompromisside kaalu vahest paremini kui lihtsalt meie praeguse normaalsuse vaateveerult. Smuuli teostes leidub nii eneserefleksiooni, kahetsust kui ka vigade heastamise võimaluste otsimist – aga ka puhtkirjanduslikku intertekstuaalsust, millele on pühendatud järgnev käsitlus. Artikli eesmärk on avada Juhan Smuuli näidendis „Atlandi ookean” (1956, raamatuna 1957) viidatud laulude tausta. Selleks oleme ühendanud kirjandusuurija ja pärimuslaulude tundja kompetentsi, et võimalikult täpselt mõtestada nende laulude rolli näidendis, aga ka kirjanduses ja elus üldiselt. Artikkel annab esmalt põgusa ülevaate näidendi retseptsioonist, esitab seejärel arvandmed käsitletavate laulude kohta ning avab nende tagamaid kirjeldava ülevaate vormis. Sellele järgneb arutelu laulude funktsioonist suletud ruumi tingimustes (tekstuaalses ruumis, laevas, ühiskonnas, riigis) ning lõppsõna. Smuul kirjutas „Atlandi ookeani” 1955. aastal Norra merel heeringatraaleri pardal kogutud muljete põhjal. Raamatus „Lahekäärust ookeaniavarustele” on selle reisi kohta öeldud järgmist: „3. juunil 1955 väljus Tallinna sadamast Norra merele kapten Väino Noore1 juhtimisel esimene Nõukogude Eesti heeringapüügilaev SRT numbriga 4244. Koos 25 meeskonnaliikmega alustas reisi ka kirjanik Juhan Smuul.”2 (Oras, Sammet 1982: 125) Smuul pöördus maale tagasi juulis, kalapüügimeeskond naasis","PeriodicalId":35140,"journal":{"name":"Keel ja Kirjandus","volume":"14 1","pages":""},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2023-07-10","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"86869806","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}

{"title":"Need teised laulikud. Regilaulutraditsiooni vähem aktiivsetest osalistest","authors":"Liina Saarlo","doi":"10.54013/kk786a2","DOIUrl":"https://doi.org/10.54013/kk786a2","url":null,"abstract":"","PeriodicalId":35140,"journal":{"name":"Keel ja Kirjandus","volume":"61 1","pages":""},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2023-06-10","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"88236592","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}

{"title":"Märkusi talunimede vanusest Audru näitel","authors":"M. Kallasmaa","doi":"10.54013/kk786a3","DOIUrl":"https://doi.org/10.54013/kk786a3","url":null,"abstract":"","PeriodicalId":35140,"journal":{"name":"Keel ja Kirjandus","volume":"10 1","pages":""},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2023-06-10","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"89256416","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}

{"title":"Tõrked Eesti venekeelse kirjanduse omaks tunnistamisel 1918–1940. Igor Severjanini juhtum","authors":"Igor Kotjuh","doi":"10.54013/kk786a1","DOIUrl":"https://doi.org/10.54013/kk786a1","url":null,"abstract":"Kuhu paigutub Eestis kirjutatud venekeelne kirjandus, olgu luule või proosa – on see eesti või vene kirjandus? See on ajalooliste juurtega küsimus: niisuguseid tekste avaldati juba vast loodud Eesti Vabariigis. Sarnaselt küsib Cornelius Hasselblatt (2008: 29): „[---] Eesti kirjandusteadust käsitledes tuleb konstateerida, et üheks ülesandeks on oma uurimisobjekti määratlemine. Mida me käsitleme E/eesti kirjandusena?” XXI sajandi üksmeelne arusaam liigub selle poole, et Eestis loodud venekeelne sõnakunst on eesti kirjanduse osa. See kehtib tänapäeva autorite kohta: nad esindavad Eestit välismaal (vt Selgusid kirjanikud... 2018), nende teosed ilmuvad nii eestikui ka võõrkeelsetes eesti kirjanduse antoloogiates (nt Eesti novell 2022; Meelestik 2022), nende looming on jõudnud gümnaasiumi õpikutesse (vt Undo 2017). Ent kuidas on selliste ilukirjanduslike tekstidega, mis olid loodud Eestis vene keeles perioodil 1918–1940? Eeltoodud arusaama alusel peaksid needki tekstid kuuluma Eesti kirjanduslukku. Samas on nii vanematest kui ka uuematest anto loogiatest, õpikutest, kirjandusloolistest ülevaadetest tolleaegsete venekeelsete autorite looming enamasti välja jäetud. See omakorda esitab mõnevõrra moonutatud pildi Eesti kirjandusloost, nagu Eestis poleks tollal olnud venekeelset elanikkonda või selles keeles kirjutavaid andekaid autoreid. Näiteks ei sisalda neljaköiteline „Sõnarine. Eesti luule antoloogia” (koost Karl Muru, 1989–1995, kokku üle 2500 lehekülje) ega „Eesti kalaluule antoloogia” (koost Vladislav Koržets, 2021, üle 700 lehekülje) ühtegi Eesti venekeelset autorit. Eriti kahetsusväärne, et kalaluule antoloogiast on välja jäänud Igor Severjanin, kes käis tihedalt läbi Siuru liikmetega ning oli tuntud kui hea luuletaja ja kirglik kalamees – ta on kirjutanud kümneid luuletusi kalapüügist Toila kandis. Artikkel püstitab järgmised hüpoteesid: 1) Eesti venekeelne kirjandus 1918–1940 ei ole saanud selle perioodi eesti kirjanduse osaks, sest selle omaks võtmine on kirjandusuurijate jaoks seotud erinevate kultuurilooliste tõrgetega. Allikakriitilise meetodi (ingl source criticism) abil toon esile põhilised tõrked. 2) Igor Severjanini elulugu ja looming annavad alust näha temas eesti kirjanduse esindajat. Tema ajal polnud kasutusel termineid, nagu integratsioon ja identiteet, ent Severjanini isiklikud ja loomingulised valikud aitavad tagantjärele mõista, et tema jaoks oli oluline elada Eestis, kirjutada luulet kohalikel teemadel, lävida eestikeelsete kolleegidega, olla seotud Eesti riigija kultuuriinstitutsioonidega. Severjanini juhtumit käsitlen identiteediteooria ja Pierre Bourdieu kirjandusvälja mõiste kaudu. https://doi.org/10.54013/kk786a1","PeriodicalId":35140,"journal":{"name":"Keel ja Kirjandus","volume":"27 1","pages":""},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2023-06-10","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"90089288","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}

{"title":"(raie)lank peegeldab aega ja selle lugu","authors":"L. Vaba","doi":"10.54013/kk786a4","DOIUrl":"https://doi.org/10.54013/kk786a4","url":null,"abstract":"","PeriodicalId":35140,"journal":{"name":"Keel ja Kirjandus","volume":"38 1","pages":""},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2023-06-10","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"86397280","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}

{"title":"Ohtrasti ohte","authors":"Santeri Junttila","doi":"10.54013/kk785a3","DOIUrl":"https://doi.org/10.54013/kk785a3","url":null,"abstract":"Ohtrasti ohte ümbritseb meid meie ajas. Eemale tõrjuda ma neid oma uurimusega ei saa, kuid ehk toob mõnevõrra lohutust ohu ja ohtra päritollu süvenemine. Eesti keeles on kaks oht-sõna, nende partitiiviga vormiliselt ühtne liitsõna järelosis -ohtu ning vormi poolest sama sõnapere liikmeks sobiv ohter. Ainult viimasel on vasted väljaspool Eesti keeleala, otse idapiiri taga. Etümoloogiat ei ole ühelegi nendest sõnadest seni esitatud. Artiklis kaardistan võimalusi nende algupära leidmiseks. „Eesti murrete sõnaraamat” (EMS) jagab sõna oht1 : ohu : ohtu tähendused kahte gruppi: 1. ’ebaõnne, õnnetuse vms võimalus ja tõenäosus’ ning 2. ’häda, vaev; mure’; neile lähedane on tegusõna ohutama2 ’vaevama, kurnama, elu raskeks tegema’. Eraldi on oht2 : ohu : `ohtu ’arstim, rohi; ohutis’, millega on seotud tegusõna ohutama1 ’nõiduse või rahvatarkusega haigust ravima vm paha peletama’. Partitiivne `ohtu viitab eelnevale sõnale, tähendades ’sellele sarnanev, selle taoline, selle moodi olev’. Omadussõna oher1: `ohtra : `ohtrat tähendused rühmitab EMS järgnevalt: 1a. ’helde; ohter, rikkalik’; 1b. ’avar’; 2. ’ablas’. „Eesti etümoloogiasõnaraamat” (EES) ühendab need sõnad tingimisi omavahel, kuigi oht2 ja ohutama2 jäävad mainimata. Sõnale oht1 järgneb kommentaar: ’On arvatud, et algtähendus on olnud ’küllus’ ja sellest tüvest on tuletatud ohter. Praegune tähendus võib olla kujunenud liitsõnast hädaoht, mis tähendab hädaküllust.’ See seletus pärineb Julius Mägistelt (1929: 11). Ohtra vasteteks annab EES vadja ohto ja isuri ohto ’küllalt’, kuid Mägistel on need pigem ohu vasted, mis puhtformaalselt ongi korrektne. Mägiste esitab pooliku etümoloogia, mis jätab seletamata ohu ja ohtra vahelise tuletussuhte, oletatud tähendusarengu motivatsiooni ning tüvisõna algupära. Tähendusarengule ’küllus’ > ’hädaküllus, -rohkus’ ei anna Mägiste paralleele. Miks peaks küllusest just nimelt häda, vaev saama? Kas eesti elu on tõesti nii halb olnud?","PeriodicalId":35140,"journal":{"name":"Keel ja Kirjandus","volume":"70 1","pages":""},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2023-05-10","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"79637426","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}

{"title":"Emad ja tütred eluloos. Kas põlvkondlik konflikt või lepitav läbirääkimine?","authors":"Tiiu Jaago","doi":"10.54013/kk785a1","DOIUrl":"https://doi.org/10.54013/kk785a1","url":null,"abstract":"Ema ja lapse suhe kätkeb pereja lähisuhte võimu, mis on aegade ja rahvaste ülene ning eksisteerib nii sõjakui ka rahuajal. Kultuuritekstidesse on kinnistunud stereotüübid, mis muu hulgas peegeldavad laste ootusi emale. Meenutatagu kas või muinas juttude kurja võõrasema või regilaulude murevärsse ema surmast: „Eite viidi uksest väĺla, / armud läksid aknast väĺla.”1 Kuid regilauludes esineb ka tütarde tapmise motiiv. Kuigi ema ja lapse side püsib oluline üle aegade, mõjutavad peresuhteid paljud ajas muutuvad majanduslikud, poliitilised, õiguslikud või muud sellised tegurid. Ja just seda suhtevälja kujundatakse poliitiliste debattidega näiteks peretoetuste või perevägivalla2 üle. Tänapäeva ühiskonnas esile kerkinud arutelusid traditsioonilise perekonna ja perevägivalla üle rikastaksid Eesti Kultuuriloolisse Arhiivi Eesti elulugude kogusse saadetud käsikirjalised kogemuslood (EKM EKLA, f 350). Pereliikmete omavahelised suhted avanevad neis muude teemade seas (vt arhiivi kaastööde žanrilisi erijooni Hinrikus 2003: 171–174; Pöysä 2009 [2006]). Just nende käsikirjaliste arhiivitekstide juurde käesolevas artiklis pöördungi, piirates oma lähenemist küsimusega: kuidas kajastub neis tütre vaade emale, kui kirjeldatavaid suhteid iseloomustab põlvkondlik vastasseis? See küsimus kerkis esile, kuna üha enam on avalikest aruteludest kõrvu jäänud riigi sekkumise vajadus vanemate ja laste suhete korraldamisel. Esmalt andis peresuhte konfliktide teema endast märku, kui 1990. aastate lõpus ja 2000. aastate alguses töötasin Eesti Kirjandusmuuseumi ja Soome Kirjanduse Seltsi arhiivides, et tutvuda eestlaste ja soomlaste käsikirjaliste kogemuslugudega. Vaatlesin neid seoses perepärimuse ja ajaloost jutustamise uurimisega. Enamasti töötasin arhiivis kahe nädala kaupa, mille jooksul jõudsin läbi töötada keskmiselt 60–80 lugu. Lugudest koostasin konspektid. Esmalt märkisin üles jutustaja ja käsikirjaga seotud teabe: kaastöö pikkus, lehe formaat, kas tegemist on käsitsi või masinal kirjutatud tekstiga (viimasel ajal on enamasti tegu digitaalselt koostatud tekstidega). Teiseks tegin kaastöö sisu kokkuvõtte, kus eristasin jutustaja sõnastused ja enda kommentaarid, nagu viited teemade kordumisele, seosed teiste jutustajate kaastöödega, lugemise käigus tekkinud küsimused. Edasine töö ja vajadusel käsikirja juurde tagasiminek on toimunudki nende konspektide alusel.","PeriodicalId":35140,"journal":{"name":"Keel ja Kirjandus","volume":"14 1","pages":""},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2023-05-10","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"86885681","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}