Pub Date : 2023-11-10DOI: 10.12697/jeful.2023.14.2.06
Ilona Tragel, Külli Habicht
Artikkel annab ülevaate mitmuse esimese isiku väljendamise vahendite (verbivormid ja asesõnad) ja viisakusväljendite (ekspressiivsed kõneaktid palumine, vabandamine ja tänamine) kasutamisest koroonapiirangusiltidel. Uurimuse lähtematerjal oli 900 koroonapiirangute uksesilti perioodist 13.03.2020–29.11.2021. Analüüsi eesmärk on iseloomustada sildi autori (saatja) sõna- ja vormivalikutes avalduvaid keskseid interpersonaalseid strateegiaid. Analüüsiti 1005 mitmuse esimese isiku kasutust ning 506 viisakusväljendit. Leiti, et mitmuse esimese isiku vormidest on ülekaalus eksklusiivse kasutusega vormid. Analüüsi tulemus näitas, et mitmuse esimese isiku eksklusiivse kasutusega siltidel on viisakusväljendeid kasutatud peaaegu kaks korda rohkem kui inklusiivse kasutusega siltidel. Võib oletada, et see on tingitud funktsionaalsest vajadusest tasakaalustada direktiivsete sõnumite interpersonaalsust, et sõnum oleks lisaks kaasavusele ka käsu või soovitusena tõsiseltvõetav. Abstract. Ilona Tragel, Külli Habicht: Many faces of person on Estonian COVID-signs. This article will provide an overview of an analysis of verb forms, pronouns, and linguistic expressions of politeness (such as requesting, apologizing, and thanking) on 900 Estonian COVID-19 signs. The signs were collected from 13 March 2020 to 29 November 2021. The aim of the analysis is to describe the main interpersonal strategies present in the sign’s author word and form choices. We analysed 1,005 usages of the 1st person plural and 506 expressions of politeness. We found that exclusive forms were prevalent among the 1st person plural forms. The signs with 1st person plural exclusive forms also included twice as many expressions of politeness when compared to the inclusive forms of the same person. We thus may assume that the signs’ authors were trying to balance the credibility of their commands or suggestions and maintaining inclusive interpersonal relations with their addressees.
{"title":"Isiku mitu nägu kriisisuhtluses","authors":"Ilona Tragel, Külli Habicht","doi":"10.12697/jeful.2023.14.2.06","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2023.14.2.06","url":null,"abstract":"Artikkel annab ülevaate mitmuse esimese isiku väljendamise vahendite (verbivormid ja asesõnad) ja viisakusväljendite (ekspressiivsed kõneaktid palumine, vabandamine ja tänamine) kasutamisest koroonapiirangusiltidel. Uurimuse lähtematerjal oli 900 koroonapiirangute uksesilti perioodist 13.03.2020–29.11.2021. Analüüsi eesmärk on iseloomustada sildi autori (saatja) sõna- ja vormivalikutes avalduvaid keskseid interpersonaalseid strateegiaid. Analüüsiti 1005 mitmuse esimese isiku kasutust ning 506 viisakusväljendit. Leiti, et mitmuse esimese isiku vormidest on ülekaalus eksklusiivse kasutusega vormid. Analüüsi tulemus näitas, et mitmuse esimese isiku eksklusiivse kasutusega siltidel on viisakusväljendeid kasutatud peaaegu kaks korda rohkem kui inklusiivse kasutusega siltidel. Võib oletada, et see on tingitud funktsionaalsest vajadusest tasakaalustada direktiivsete sõnumite interpersonaalsust, et sõnum oleks lisaks kaasavusele ka käsu või soovitusena tõsiseltvõetav. Abstract. Ilona Tragel, Külli Habicht: Many faces of person on Estonian COVID-signs. This article will provide an overview of an analysis of verb forms, pronouns, and linguistic expressions of politeness (such as requesting, apologizing, and thanking) on 900 Estonian COVID-19 signs. The signs were collected from 13 March 2020 to 29 November 2021. The aim of the analysis is to describe the main interpersonal strategies present in the sign’s author word and form choices. We analysed 1,005 usages of the 1st person plural and 506 expressions of politeness. We found that exclusive forms were prevalent among the 1st person plural forms. The signs with 1st person plural exclusive forms also included twice as many expressions of politeness when compared to the inclusive forms of the same person. We thus may assume that the signs’ authors were trying to balance the credibility of their commands or suggestions and maintaining inclusive interpersonal relations with their addressees.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2023-11-10","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"135136395","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
Pub Date : 2023-11-10DOI: 10.12697/jeful.2023.14.2.12
Mari Aigro, Virve-Anneli Vihman
Eleven out of fourteen Estonian nominal cases are generally regarded as semantic cases, rather than grammatical, but some are more grammaticalised (i.e. less semantic) than others. These can be said to be (semi-)grammatical cases, carrying both semantic and syntactic functions. This study focusses on elative and allative case, which stand out among semantic cases in terms of multifunctionality and a higher degree of grammaticalisation. We investigate whether we can find evidence that the grammaticalisation of these cases is ongoing through an apparent time study. While previous approaches have used written data to investigate diachronic change in cases, the present study uses spontaneous spoken data by teenagers and adults to study the nature of grammatical change. This is the first study to diachronically investigate case characteristics related to multifunctionality and grammaticalisation through a quantitative distributional approach. Kokkuvõte. Mari Aigro, Virve-Anneli Vihman. Täitsa lambist: elatiivi ja allatiivi grammatiseerumise tõendeid noorte ja täiskasvanute suulises keeles. Neljateistkümnest eesti keele käändest peetakse ühtteist semantilisteks kääneteks, kuid mõned neist paistavad olevat teistest enam grammatiseerunud. Neid võiks ka pidada (pool)grammatilisteks, kuna nad markeerivad muuhulgas verbide argumente. Käesolev uuring keskendub elatiivile ja allatiivile, mis on varasemates uuringutes esile tõusnud multifunktsionaalsuse ja grammatiseerumise poolest. Uuringus võrreldakse elatiivi ja allatiivi distributsiooni spontaanses täiskasvanute ja teismeliste suulises keeles, et uurida pseudodiakroonilisel meetodil, kas nende käänete grammatiseerumine on eesti keeles aktiivne või on tegu funktsionaalselt passiivsete kategooriatega. See on esimene uuring, mis kvantifitseerib käänete multifunktsionaalsusega seotud distributiivsed omadused, et hinnata käändeid hõlmavate grammatiliste muutuste intensiivsust.
爱沙尼亚语的14个名义格中有11个通常被认为是语义格，而不是语法格，但有些比其他格更语法化(即语义化程度更低)。这些可以说是(半)语法格，同时具有语义和句法功能。本文研究的重点是关系格和化格，它们在语义格中具有多功能性和较高的语法化程度。我们调查我们是否可以找到证据，这些情况的语法化是通过一个明显的时间研究正在进行。以前的方法是使用书面数据来研究案例中的历时变化，而本研究使用青少年和成年人的自发口语数据来研究语法变化的本质。这是第一个通过定量分布方法历时性地调查与多功能性和语法化相关的案例特征的研究。Kokkuvote。Mari Aigro, Virve-Anneli Vihman。Täitsa lambist: relatitiivi ja allatiivi gramatiseerumise tõendeid noorte ja täiskasvanute suulises keeles。neljateistk mnest eesti keele käändest peetakse hteist语义列表kääneteks, kuid mõned neist paistavand olevat teistest enam gramatiseerunud。Neid võiks ka pidada(池)语法分析器，kuna和markederiviva和muuhulgas是通用论证。Käesolev在keskendub相对性和赋值性之间，mis在varasemates上的赋值性与tõusnud multifunktsionalsusa语法性与赋值性之间。Uuringus võrreldakse relatitivi ja allatiivi distributsiooni spontaanses täiskasvanute ja teismeliste suulises keeles, et uurida pseudodiakroonilisel meetodil, kas nende käänete grammatiseumine on eestii keeles active või on tegu funktsionaalself passive sete kategooriatega。参见在数学数学中，mis kvantifitseerib käänete multifunktsionalsusega setud distributedomadused，以及hinata käändeid hõlmavate gramatiliste mutuste intensistust。
{"title":"<i>Täitsa lambist</i>: Evidence of ongoing case grammaticalisation from teenagers’ and adults’ spoken language","authors":"Mari Aigro, Virve-Anneli Vihman","doi":"10.12697/jeful.2023.14.2.12","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2023.14.2.12","url":null,"abstract":"Eleven out of fourteen Estonian nominal cases are generally regarded as semantic cases, rather than grammatical, but some are more grammaticalised (i.e. less semantic) than others. These can be said to be (semi-)grammatical cases, carrying both semantic and syntactic functions. This study focusses on elative and allative case, which stand out among semantic cases in terms of multifunctionality and a higher degree of grammaticalisation. We investigate whether we can find evidence that the grammaticalisation of these cases is ongoing through an apparent time study. While previous approaches have used written data to investigate diachronic change in cases, the present study uses spontaneous spoken data by teenagers and adults to study the nature of grammatical change. This is the first study to diachronically investigate case characteristics related to multifunctionality and grammaticalisation through a quantitative distributional approach. Kokkuvõte. Mari Aigro, Virve-Anneli Vihman. Täitsa lambist: elatiivi ja allatiivi grammatiseerumise tõendeid noorte ja täiskasvanute suulises keeles. Neljateistkümnest eesti keele käändest peetakse ühtteist semantilisteks kääneteks, kuid mõned neist paistavad olevat teistest enam grammatiseerunud. Neid võiks ka pidada (pool)grammatilisteks, kuna nad markeerivad muuhulgas verbide argumente. Käesolev uuring keskendub elatiivile ja allatiivile, mis on varasemates uuringutes esile tõusnud multifunktsionaalsuse ja grammatiseerumise poolest. Uuringus võrreldakse elatiivi ja allatiivi distributsiooni spontaanses täiskasvanute ja teismeliste suulises keeles, et uurida pseudodiakroonilisel meetodil, kas nende käänete grammatiseerumine on eesti keeles aktiivne või on tegu funktsionaalselt passiivsete kategooriatega. See on esimene uuring, mis kvantifitseerib käänete multifunktsionaalsusega seotud distributiivsed omadused, et hinnata käändeid hõlmavate grammatiliste muutuste intensiivsust.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2023-11-10","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"135136388","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
Pub Date : 2023-11-10DOI: 10.12697/jeful.2023.14.2.11
Helle Metslang
Polüseemsetel sõnadel ehk, äkki ja järsku on erinevaid tähendusi ja kasutusi, kuid kõigile kolmele ühine on toimimine episteemilise modaalsuse partiklina. Ehk on eesti keeles tõenäoliselt alati partiklina toiminud. Äkki on korpuseandmete põhjal hakanud toimima ka modaalpartiklina 20. sajandi jooksul. Äkki sünonüümil järsku leidub mõningaid kasutusi modaalpartiklina, kuid partiklistumine on veel üsna algusjärgus. Alles kujuneva partiklina kopeerib järsku neid funktsioone, mis samatähenduslikul sõnal äkki ilmselt sammhaaval on kujunenud. Partikli ehk kasutuses domineerib subjektiivsus (kõneleja hinnang lause sisule), äkki ja järsku puhul on valdav intersubjektiivne kasutus (miratiivsus, mitmesugused küsivad ja direktiivsed suhtlusfunktsioonid ja nende pehmendamine). Eri partiklitel on erinevad registrieelistused. Vana ja väljakujunenud partikkel ehk esineb enam kirjalikes registrites, nii netis kui trükitekstides. Uuemad partiklid äkki ja järsku levivad ennekõike suulises ja seejärel netisuhtluses. Seejuures paistavad mõned tekstiliigid (foorumid, netikommentaarid, tabloidajakirjandus) silma eripäraste kasutusviisidega. Abstract. Helle Metslang: The story of three (inter)subjectivity markers: ehk, äkki, järsku. The Estonian polysemous words ehk, äkki and järsku have different meanings and uses, but all three have in common the function as an epistemic modal particle. Ehk, that is used also as a conjunction, has probably always functioned as a particle in Estonian. Based on the corpus data, äkki (‘suddenly’, ‘perhaps’) has developed into a modal particle during the 20th century. Its synonym järsku (‘suddenly’) also finds some uses as an epistemic particle, but its pragmaticalization is still in its early stages. As a developing particle, järsku copies the functions that äkki has developed step by step. The use of ehk is mostly subjective (expression of the speaker’s assessment of the content of the sentence). In the case of particles äkki and järsku, intersubjectivity (mirativity, various interrogative and directive functions and their softening) is dominating. Different particles have different register preferences. The old and well-established particle ehk appears more in written registers, in both web and printed texts. Developing particles äkki and järsku spread primarily through spoken and online communication. At the same time, some types of text (forums, internet commentaries, tabloid journalism) stand out for their distinctive uses of modal particles.
{"title":"Kolme (inter)subjektiivsusmarkeri lugu: <i>ehk</i>, <i>äkki</i>, <i>järsku</i>","authors":"Helle Metslang","doi":"10.12697/jeful.2023.14.2.11","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2023.14.2.11","url":null,"abstract":"Polüseemsetel sõnadel ehk, äkki ja järsku on erinevaid tähendusi ja kasutusi, kuid kõigile kolmele ühine on toimimine episteemilise modaalsuse partiklina. Ehk on eesti keeles tõenäoliselt alati partiklina toiminud. Äkki on korpuseandmete põhjal hakanud toimima ka modaalpartiklina 20. sajandi jooksul. Äkki sünonüümil järsku leidub mõningaid kasutusi modaalpartiklina, kuid partiklistumine on veel üsna algusjärgus. Alles kujuneva partiklina kopeerib järsku neid funktsioone, mis samatähenduslikul sõnal äkki ilmselt sammhaaval on kujunenud. Partikli ehk kasutuses domineerib subjektiivsus (kõneleja hinnang lause sisule), äkki ja järsku puhul on valdav intersubjektiivne kasutus (miratiivsus, mitmesugused küsivad ja direktiivsed suhtlusfunktsioonid ja nende pehmendamine). Eri partiklitel on erinevad registrieelistused. Vana ja väljakujunenud partikkel ehk esineb enam kirjalikes registrites, nii netis kui trükitekstides. Uuemad partiklid äkki ja järsku levivad ennekõike suulises ja seejärel netisuhtluses. Seejuures paistavad mõned tekstiliigid (foorumid, netikommentaarid, tabloidajakirjandus) silma eripäraste kasutusviisidega. Abstract. Helle Metslang: The story of three (inter)subjectivity markers: ehk, äkki, järsku. The Estonian polysemous words ehk, äkki and järsku have different meanings and uses, but all three have in common the function as an epistemic modal particle. Ehk, that is used also as a conjunction, has probably always functioned as a particle in Estonian. Based on the corpus data, äkki (‘suddenly’, ‘perhaps’) has developed into a modal particle during the 20th century. Its synonym järsku (‘suddenly’) also finds some uses as an epistemic particle, but its pragmaticalization is still in its early stages. As a developing particle, järsku copies the functions that äkki has developed step by step. The use of ehk is mostly subjective (expression of the speaker’s assessment of the content of the sentence). In the case of particles äkki and järsku, intersubjectivity (mirativity, various interrogative and directive functions and their softening) is dominating. Different particles have different register preferences. The old and well-established particle ehk appears more in written registers, in both web and printed texts. Developing particles äkki and järsku spread primarily through spoken and online communication. At the same time, some types of text (forums, internet commentaries, tabloid journalism) stand out for their distinctive uses of modal particles.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2023-11-10","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"135136504","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
Pub Date : 2023-11-10DOI: 10.12697/jeful.2023.14.2.09
Tiit Hennoste, Andriela Rääbis, Piret Upser, Kirsi Laanesoo-Kalk, Andra Rumm, Andra Annuka-Loik
Artikli teema on päästekorraldajate keeleline ebaviisakus helistaja suhtes Eesti hädaabikõnedes. Uurimuse eesmärk on leida, millistes suhtlustegevustes ebaviisakus esineb, mis selle esile kutsub ja milline on ebaviisakuse keeleline vorm. Analüüs tõi esile kolm rühma ebaviisakaid suhtlustegevusi: (a) etteheited helistajale, (b) ebaviisakalt vormistatud küsimused, infopalved, palved ning (c) ebaviisakad abipalve tagasilükkamised ja järsud ühepoolsed kõne lõpetamised. Valdavalt on ebaviisakuse vallandajaks helistaja. Ühe rühma moodustavad joobes või ebaviisakad helistajad ja inimesed, kes ei järgi suhtlusnorme. Teise rühma moodustavad juhtumid, milles helistaja antud info ei sobi päästekorraldaja rutiinidega või Häirekeskuse töönormidega. Üksikjuhtudel esineb päästekorraldaja ebaviisakus ka ilma helistajapoolse mõjurita. Päästekorraldajad vormistavad ebaviisakused samal viisil nagu teistes uuritud keeltes. Keeleliste vahendite seas on nii ebaviisakusega seotud häälduslikud, sõnavaralised ja süntaktilised vahendid kui ka kõnevoorude vormistamise võtted. Eraldi tõstame esile pragmaatilised partiklid ja järsud kõnelõpetamised, mida meie teada varasemas literatuuris välja toodud ei ole. Abstract. Tiit Hennoste, Andriela Rääbis, Piret Upser, Kirsi Laanesoo- Kalk, Andra Rumm, Andra Annuka-Loik: `Sellepärast tahate `kiirabi või. Call-takers impoliteness in Estonian emergency calls. The topic of the article is the linguistic impoliteness (rudeness, face attack) of call-takers towards the caller in Estonian emergency calls. The purpose of the research is to find out the social actions where impoliteness occurs, its triggers and the linguistic form of rudeness. The data consists of audio-recorded calls from the emergency call corpus of the University of Tartu. The analysis revealed that impoliteness could be divided into three groups: (a) reproaches to the caller, (b) rudely formulated questions, requests for information and directives and (c) rudely formulated refusals of help and unilateral closings of the call. Impoliteness is generally triggered by the caller. One group includes drunk or rude callers and callers who do not follow social norms of interaction. The second group consists of cases where the information provided by the caller does not meet the standards of the call-takers or the Emergency Response Center. Only in a few cases, the call-taker initiates an impolite social action without the influence of the caller. Estonian call-takers express rudeness using the similar means as in the other languages studied. Linguistic tools associated with rudeness are found in pronunciation, vocabulary, syntax, and techniques of formulating turns in dialogue. In particular, we highlight pragmatic particles/markers and unilateral closings that, as far as we know, have not been presented in previous literature.
{"title":"<i>'Sellepärast tahate 'kiirabi või</i>. Päästekorraldaja ebaviisakus eesti hädaabikõnedes","authors":"Tiit Hennoste, Andriela Rääbis, Piret Upser, Kirsi Laanesoo-Kalk, Andra Rumm, Andra Annuka-Loik","doi":"10.12697/jeful.2023.14.2.09","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2023.14.2.09","url":null,"abstract":"Artikli teema on päästekorraldajate keeleline ebaviisakus helistaja suhtes Eesti hädaabikõnedes. Uurimuse eesmärk on leida, millistes suhtlustegevustes ebaviisakus esineb, mis selle esile kutsub ja milline on ebaviisakuse keeleline vorm. Analüüs tõi esile kolm rühma ebaviisakaid suhtlustegevusi: (a) etteheited helistajale, (b) ebaviisakalt vormistatud küsimused, infopalved, palved ning (c) ebaviisakad abipalve tagasilükkamised ja järsud ühepoolsed kõne lõpetamised. Valdavalt on ebaviisakuse vallandajaks helistaja. Ühe rühma moodustavad joobes või ebaviisakad helistajad ja inimesed, kes ei järgi suhtlusnorme. Teise rühma moodustavad juhtumid, milles helistaja antud info ei sobi päästekorraldaja rutiinidega või Häirekeskuse töönormidega. Üksikjuhtudel esineb päästekorraldaja ebaviisakus ka ilma helistajapoolse mõjurita. Päästekorraldajad vormistavad ebaviisakused samal viisil nagu teistes uuritud keeltes. Keeleliste vahendite seas on nii ebaviisakusega seotud häälduslikud, sõnavaralised ja süntaktilised vahendid kui ka kõnevoorude vormistamise võtted. Eraldi tõstame esile pragmaatilised partiklid ja järsud kõnelõpetamised, mida meie teada varasemas literatuuris välja toodud ei ole. Abstract. Tiit Hennoste, Andriela Rääbis, Piret Upser, Kirsi Laanesoo- Kalk, Andra Rumm, Andra Annuka-Loik: `Sellepärast tahate `kiirabi või. Call-takers impoliteness in Estonian emergency calls. The topic of the article is the linguistic impoliteness (rudeness, face attack) of call-takers towards the caller in Estonian emergency calls. The purpose of the research is to find out the social actions where impoliteness occurs, its triggers and the linguistic form of rudeness. The data consists of audio-recorded calls from the emergency call corpus of the University of Tartu. The analysis revealed that impoliteness could be divided into three groups: (a) reproaches to the caller, (b) rudely formulated questions, requests for information and directives and (c) rudely formulated refusals of help and unilateral closings of the call. Impoliteness is generally triggered by the caller. One group includes drunk or rude callers and callers who do not follow social norms of interaction. The second group consists of cases where the information provided by the caller does not meet the standards of the call-takers or the Emergency Response Center. Only in a few cases, the call-taker initiates an impolite social action without the influence of the caller. Estonian call-takers express rudeness using the similar means as in the other languages studied. Linguistic tools associated with rudeness are found in pronunciation, vocabulary, syntax, and techniques of formulating turns in dialogue. In particular, we highlight pragmatic particles/markers and unilateral closings that, as far as we know, have not been presented in previous literature.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2023-11-10","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"135136508","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
Pub Date : 2023-11-10DOI: 10.12697/jeful.2023.14.2.04
Helen Hint, Maria Reile, Elsi Kaiser
This study reports two experiments that investigate the variation between two Estonian third-person referential devices – zero reference vs. the overt pronoun ta. First, in a speech-restoration paradigm (Experiment 1), we test whether the structure of a reference chain affects referential choice. Second, drawing on Experiment 1, we designed an acceptability judgement task (Experiment 2) to explore a possible systematic variation between zero reference vs. overt pronoun in different sentential configurations (two separated sentences vs. one coordinated sentence). Our findings suggest that sentential configuration affects referential choice. Thus, our study accords with earlier observations that salience-only accounts cannot fully explain referential choice. Furthermore, this study supports the form-specific account of reference, by showing that zero reference is more sensitive to sentential configuration than the overt pronoun. We suggest that along with microstructure and the local coherence effects on referential devices, it is necessary to consider macrostructure and the effect of discourse segmenting on referential devices. Kokkuvõte. Helen Hint, Maria Reile, Elsi Kaiser: Kolmanda isiku eksplitsiitne pronoomen ja nullviitamine eesti keeles. Tähelepanekuid kahe katse tulemustest. Artiklis analüüsime eesti keele kolmanda isiku nullviitamise ja eksplitsiitse personaalpronoomeni ta vaheldumist ja referentsiaalseid omadusi. Viisime läbi kaks katset. Esimeses katses uurisime, kas valikut nullviitamise ja ta vahel mõjutab viiteahela struktuur ehk see, millised on olnud eelnevad samale referendile osutavad viitevahendid. Teises katses testisime, kas viitevahendi vastuvõetavuse hinnangut mõjutab lausete omavahelise ühendamise viis (kas kasutatakse kaht iseseisvat lauset või üht kahe rindliikmega lauset). Katsete tulemused näitavad, et viiteahela struktuur nullviitamise ja eksplitsiitse pronoomeni valikut üksinda ei mõjuta, vaid on seotud lausungite ühendamisega. Viimane on aga oluline tunnus eraldiseisvana: nullviitamine on tavalisem siis, kui kasutatakse üht rinnastusseoses olevate liikmetega lauset, ta esineb pigem siis, kui kaks (liht)lauset on omavahel punktiga eraldatud. Teisalt mõjutab lausete ühendamise viis eelkõige nullviitamist, samas kui ta kasutus ei näita selle tunnuse suhtes olulisi erinevusi. Siinne uurimus osutab selgelt, et viitevahendite kasutuses peegeldub diskursuse töötluse mitmetahulisus. Lisaks kohesioonisuhetele mõjutab viitevahendi valikut diskursuse üldisem ülesehitus. Seega on siinse uurimuse tulemused kooskõlas mitmefaktorilise ja vormispetsiifilise lähenemisega viitamisele.
本研究报告了两个实验，调查两种爱沙尼亚语第三人称指代装置之间的差异-零指代与明显代词ta。首先，在语音恢复范式(实验1)中，我们测试了参考链的结构是否影响参考选择。其次，在实验1的基础上，我们设计了一个可接受性判断任务(实验2)，以探索在不同的句子结构(两个独立的句子与一个协调的句子)中，零指称与显性代词之间可能存在的系统差异。我们的研究结果表明句子结构影响参照选择。因此，我们的研究与早期的观察一致，即仅显着性不能完全解释参考选择。此外，本研究通过表明零指称比显性代词对句子结构更敏感，支持了指称的形式特异性解释。我们认为，除了微观结构和局部连贯对指称装置的影响外，还需要考虑宏观结构和语篇分词对指称装置的影响。Kokkuvote。Helen Hint, Maria Reile, Elsi Kaiser: Kolmanda isiku eksplitsitine proproprome是什么?Tähelepanekuid kahe katse tulemustest。文章分析了 sime - estesti keele kolmanda isiku nullviamise - eksplitise - its - personal pronoomeni - vaheldumist - referentsialseid omadusi。visisime läbi kaks katset。Esimeses将其称为urisime，即valikut nullviitamise，即vahelmõjutab viitahela structutuk，即:“我的意思是，我的意思是，我的意思是，我的意思是，我的意思是，我的意思是，我的意思是，我的意思是，我的意思是，我的意思是，我的意思是，我的意思是，我的意思是，我的意思是，我的意思是，我的意思是，我的意思是。”Teises katses testisime, kas viitevahendi vastuvõetavuse hinnangut mõjutab lausete omavahelise hendamise visis (kas kasutatakse kaht iseseisvat lauset või ht kahe rindliikmega lauset)。Katsete tulemused näitavad, et viiteahela struktuur nullviitamise ja eksplitsiitse pronoomeni valikut ksinda ei mõjuta，基于seotud lausungite hendamisega。维生素a对黄芪、黄芪、黄芪、黄芪、黄芪、黄芪、黄芪对黄芪、黄芪、黄芪、黄芪、黄芪、黄芪、黄芪、黄芪、黄芪、黄芪、黄芪、黄芪、黄芪、黄芪、黄芪、黄芪、黄芪。Teisalt mõjutab lausete hendamise visis eelkõige nullviitamist, samas kui ta kasutus ei näita selle tunnuse suhtes olulisi erinevusi。sinne urimus osutab selgelt, et viitevahendite kasutuses peegeldub diskursuse töötluse mitmetahulisus。Lisaks kohesioonisuhetele mõjutab viitevahendi valikut diskursuse ldisem lesehitus。参见:https://www.uurimuse tulemusekooskõlas mitmefaktorilise ja vormispetsiilise lähenemisega vitamisele。
{"title":"Third-person overt pronoun and zero reference in Estonian. Insights from two experiments","authors":"Helen Hint, Maria Reile, Elsi Kaiser","doi":"10.12697/jeful.2023.14.2.04","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2023.14.2.04","url":null,"abstract":"This study reports two experiments that investigate the variation between two Estonian third-person referential devices – zero reference vs. the overt pronoun ta. First, in a speech-restoration paradigm (Experiment 1), we test whether the structure of a reference chain affects referential choice. Second, drawing on Experiment 1, we designed an acceptability judgement task (Experiment 2) to explore a possible systematic variation between zero reference vs. overt pronoun in different sentential configurations (two separated sentences vs. one coordinated sentence). Our findings suggest that sentential configuration affects referential choice. Thus, our study accords with earlier observations that salience-only accounts cannot fully explain referential choice. Furthermore, this study supports the form-specific account of reference, by showing that zero reference is more sensitive to sentential configuration than the overt pronoun. We suggest that along with microstructure and the local coherence effects on referential devices, it is necessary to consider macrostructure and the effect of discourse segmenting on referential devices. Kokkuvõte. Helen Hint, Maria Reile, Elsi Kaiser: Kolmanda isiku eksplitsiitne pronoomen ja nullviitamine eesti keeles. Tähelepanekuid kahe katse tulemustest. Artiklis analüüsime eesti keele kolmanda isiku nullviitamise ja eksplitsiitse personaalpronoomeni ta vaheldumist ja referentsiaalseid omadusi. Viisime läbi kaks katset. Esimeses katses uurisime, kas valikut nullviitamise ja ta vahel mõjutab viiteahela struktuur ehk see, millised on olnud eelnevad samale referendile osutavad viitevahendid. Teises katses testisime, kas viitevahendi vastuvõetavuse hinnangut mõjutab lausete omavahelise ühendamise viis (kas kasutatakse kaht iseseisvat lauset või üht kahe rindliikmega lauset). Katsete tulemused näitavad, et viiteahela struktuur nullviitamise ja eksplitsiitse pronoomeni valikut üksinda ei mõjuta, vaid on seotud lausungite ühendamisega. Viimane on aga oluline tunnus eraldiseisvana: nullviitamine on tavalisem siis, kui kasutatakse üht rinnastusseoses olevate liikmetega lauset, ta esineb pigem siis, kui kaks (liht)lauset on omavahel punktiga eraldatud. Teisalt mõjutab lausete ühendamise viis eelkõige nullviitamist, samas kui ta kasutus ei näita selle tunnuse suhtes olulisi erinevusi. Siinne uurimus osutab selgelt, et viitevahendite kasutuses peegeldub diskursuse töötluse mitmetahulisus. Lisaks kohesioonisuhetele mõjutab viitevahendi valikut diskursuse üldisem ülesehitus. Seega on siinse uurimuse tulemused kooskõlas mitmefaktorilise ja vormispetsiifilise lähenemisega viitamisele.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2023-11-10","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"135136219","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
Pub Date : 2023-10-19DOI: 10.12697/jeful.2023.14.1.00
Liina Lindström, Lydia Risberg, Helen Plado, Elisabeth Kaukonen
{"title":"Eessõna / Foreword","authors":"Liina Lindström, Lydia Risberg, Helen Plado, Elisabeth Kaukonen","doi":"10.12697/jeful.2023.14.1.00","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2023.14.1.00","url":null,"abstract":"","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2023-10-19","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"135729902","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
Pub Date : 2023-10-19DOI: 10.12697/jeful.2023.14.1.06
Ann Siiman
Siinse uurimuse esimene eesmärk on kirjeldada eesti vormistiku normimise uuemaid tendentse. Teine eesmärk on neist tulemustest lähtuvalt käsitleda lühikese ülivõrde tegelikku kasutust ja teha selle põhjal normimise ettepanekuid. „Eesti kirjakeele normi rakendamise korra“ (RT I, 14.06.2011, 3) järgi on eesti kirjakeele norming määratud keelehooldeallikate kõrval ka Emakeele Seltsi (ES) keeletoimkonna otsustega ning soovin välja selgitada, kuidas on keeletoimkonna otsuseid põhjendatud ja otsuste põhjendamiseks andmeid kogutud. ESi otsuste analüüsi põhjal teen lühikese ülivõrde varieerumise juhtumiuuringu riigieksamikirjandite, Eesti Keele Instituudi (EKI) keelenõuandmebaasi, korpuse ja küsitluste abil. Andmekogumisviiside võrdluses järeldan, et küsitlused või üldisemalt katsed on sobivaim meetod normingu ja tegeliku keelekasutuse võrdlemiseks. Jagan sõnad kahte rühma: normingu järgi lühikese ülivõrdeta ja normingu järgi diftongilise ülivõrdeta sõnad. Tulemusena selgub, et mõlema sõnarühmaga eelistatakse normingukohaseid vorme. Enamiku uuritavate sõnade ülivõrdemoodustus aga varieerub mingil määral ehk norming tuleb üle vaadata. Teen ettepanekud muuta diftongiline ülivõrre normingukohaseks kõigis muuttüüpides või ainult tubli-, oluline-, sepp-, padi- ja õnnelik-tüübis või tõsta üksiksõnu rööptüüpidesse. Abstract. Ann Siiman: On the norm determination: A case study of the short superlative variation. The first goal of this study is to describe the newer tendencies of the standardization of the Estonian formal system. The second goal is to discuss the actual use of the short superlative based on these results and to make suggestions for normalization. Since, according to Language Act, the standard of Standard Estonian is determined by the dictonaries and the language committee of the Mother Language Society (MLS), I aim to find out how the decisions of the language committee have been justified and data collected in order to substantiate the decisions. Based on the analysis of MLS’s decisions I make a short case study of superlative variation using national exam papers, a Institute of Estonian Language’s language counselling database, a corpus and surveys. Comparing the data collection methods, I conclude that surveys or experimental methods in general are the most appropriate method for comparing normative and actual language use. I divide the words into two groups: words without short superlatives by normalization and words without diphthong superlatives by normalization. As a result, it appears that both groups of words give preference to standard forms. However, the superlative formation of most of the words studied varies to some extent, so the normalization needs to be reviewed. I propose to make the diphthong superlative standard in all inflectional types, or only in tubli-, oluline-, sepp-, padi-, and õnnelik-types, or to move individual words to parallel inflectional types.
我们的用户可以在我们的网站上看到他们的需求。这些标准必须符合国家规范。"Eesti kirjakeele normi rakendamise korra" (RT I, 14.06.2011 年 3 月），"欧洲标准"(ES) 的标准制定和实施，以及标准的使用和实施。ESi 通过对基尔学院（Eesti Keele Instituudi，简称 EKI）的教育、教学和科研能力进行分析，得出结论。EKI 的教学和科研工作都是在严格的标准和规范下进行的。我们的目标是：通过规范和标准来提高人们的生活水平，并通过规范和标准来提高人们的生活质量。因此，我们建议，在制定规范时，应考虑到这些因素。我们还将继续努力，以制定更多的标准。这些标准对管型、橄榄型、椭圆型、扁平型和内螺纹型等多种类型的婴儿进行了测试，并对这些类型的婴儿的健康状况进行了评估。摘要安-西曼关于规范确定：短上语变体的案例研究。本研究的第一个目标是描述爱沙尼亚形式系统标准化的最新趋势。第二个目标是在这些结果的基础上讨论短上格的实际使用情况，并提出规范化建议。由于根据《语言法》，标准爱沙尼亚语的标准是由母语协会（MLS）的听写和语言委员会决定的，我的目的是找出语言委员会的决定是如何被证明的，并收集数据以证实这些决定。在分析母语协会的决定的基础上，我利用国家考试试卷、爱沙尼亚语言研究所的语言咨询数据库、语料库和调查，对高级变体进行了一个简短的案例研究。通过比较数据收集方法，我得出结论：调查或实验方法一般是比较规范语言使用和实际语言使用的最合适方法。我将词语分为两组：通过规范化处理的无短叠词词语和通过规范化处理的无双元音叠词词语。结果显示，两组词都优先使用标准形式。然而，所研究的大多数词语的叠词构成都有一定程度的差异，因此需要对归一化进行审查。我建议在所有词性类型中，或仅在 tubli-、oluline-、sepp-、padi- 和 õnnelik- 类型中，将双音叠词作为标准形式，或将个别词移至平行词性类型中。
{"title":"Normi määramisest: lühikese ülivõrde varieerumise juhtumiuuring","authors":"Ann Siiman","doi":"10.12697/jeful.2023.14.1.06","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2023.14.1.06","url":null,"abstract":"Siinse uurimuse esimene eesmärk on kirjeldada eesti vormistiku normimise uuemaid tendentse. Teine eesmärk on neist tulemustest lähtuvalt käsitleda lühikese ülivõrde tegelikku kasutust ja teha selle põhjal normimise ettepanekuid. „Eesti kirjakeele normi rakendamise korra“ (RT I, 14.06.2011, 3) järgi on eesti kirjakeele norming määratud keelehooldeallikate kõrval ka Emakeele Seltsi (ES) keeletoimkonna otsustega ning soovin välja selgitada, kuidas on keeletoimkonna otsuseid põhjendatud ja otsuste põhjendamiseks andmeid kogutud. ESi otsuste analüüsi põhjal teen lühikese ülivõrde varieerumise juhtumiuuringu riigieksamikirjandite, Eesti Keele Instituudi (EKI) keelenõuandmebaasi, korpuse ja küsitluste abil. Andmekogumisviiside võrdluses järeldan, et küsitlused või üldisemalt katsed on sobivaim meetod normingu ja tegeliku keelekasutuse võrdlemiseks. Jagan sõnad kahte rühma: normingu järgi lühikese ülivõrdeta ja normingu järgi diftongilise ülivõrdeta sõnad. Tulemusena selgub, et mõlema sõnarühmaga eelistatakse normingukohaseid vorme. Enamiku uuritavate sõnade ülivõrdemoodustus aga varieerub mingil määral ehk norming tuleb üle vaadata. Teen ettepanekud muuta diftongiline ülivõrre normingukohaseks kõigis muuttüüpides või ainult tubli-, oluline-, sepp-, padi- ja õnnelik-tüübis või tõsta üksiksõnu rööptüüpidesse. Abstract. Ann Siiman: On the norm determination: A case study of the short superlative variation. The first goal of this study is to describe the newer tendencies of the standardization of the Estonian formal system. The second goal is to discuss the actual use of the short superlative based on these results and to make suggestions for normalization. Since, according to Language Act, the standard of Standard Estonian is determined by the dictonaries and the language committee of the Mother Language Society (MLS), I aim to find out how the decisions of the language committee have been justified and data collected in order to substantiate the decisions. Based on the analysis of MLS’s decisions I make a short case study of superlative variation using national exam papers, a Institute of Estonian Language’s language counselling database, a corpus and surveys. Comparing the data collection methods, I conclude that surveys or experimental methods in general are the most appropriate method for comparing normative and actual language use. I divide the words into two groups: words without short superlatives by normalization and words without diphthong superlatives by normalization. As a result, it appears that both groups of words give preference to standard forms. However, the superlative formation of most of the words studied varies to some extent, so the normalization needs to be reviewed. I propose to make the diphthong superlative standard in all inflectional types, or only in tubli-, oluline-, sepp-, padi-, and õnnelik-types, or to move individual words to parallel inflectional types.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2023-10-19","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"135730234","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
Pub Date : 2023-10-19DOI: 10.12697/jeful.2023.14.1.01
Liina Lindström, Lydia Risberg, Helen Plado
Throughout Estonian history, the language ideologies prevailing in Europe have had great influence on Estonian language planning. Language planners, in turn, have influenced the views of Estonian society. In this paper we analyse how language ideologies have supported myths and beliefs throughout the history of cultivating Standard Estonian. The privileged status of Standard Estonian (compared to local dialects) strengthened considerably from the early 20th century. Although Estonian language planning became more tolerant and democratic since the 1980s, a totalitarian understanding of the language still remains in the background. Using foreign words and the mixing of languages and registers is considered especially objectionable due to the ideology of a small nation, which has to defend itself and its language. In the 2020s, discussions about language change and the principles of language planning re-emerged. These have been interesting, because language planning wishes to make the “top-down” language norms of Standard Estonian closer to actual language use, while language maintenance experts still see any potential changes as a threat to the Estonian language and even the nation. Kokkuvõte. Liina Lindström, Lydia Risberg, Helen Plado: Keeleideoloogiad ja uskumused keele kohta Eestis ja eesti keelekorralduses. Euroopas valitsevad keeleideoloogiad on aja jooksul eesti keelekorraldusele suurt mõju avaldanud. Keelekorraldajad on omakorda mõjutanud eesti ühiskonnas valitsevaid arusaamu. Artiklis analüüsime, kuidas keeleideoloogiad on alates 19. sajandist toetanud müüte ja uskumusi eesti kirjakeele kohta. 20. sajandi algul tugevnes kirjakeele staatus (võrreldes kohalike murretega) järsku, samuti süvenes hoiak, et on olemas „õige“ ja „vale“ keel. Kuigi eesti keelekorraldus muutus alates 1980. aastatest leebemaks ja demokraatlikumaks, on taustal püsinud siiski totalitaarne arusaam keelest. Võõrsõnu ja keelte ning registrite segamist peetakse eriti halvaks ideoloogia tõttu eestlastest kui väikesest rahvast, kes on pidanud ja peab ennast ja oma keelt pidevalt kaitsma. 2020. aastatel järjekordselt esile kerkinud uued arutelud on huvitavad, sest keelekorraldus soovib norminguid hoida tegeliku keelekasutusega kooskõlas, kuid keeletoimetajad ja õpetajad näevad võimalikke muudatusi ohuna nii eesti keelele kui isegi rahvusele. Niisiis on pika aja jooksul levinud keeleideoloogiad eestlastes tugevalt juurdunud.
纵观爱沙尼亚的历史，欧洲盛行的语言意识形态对爱沙尼亚的语言规划产生了很大的影响。语言规划者反过来也影响了爱沙尼亚社会的观点。在本文中，我们分析语言意识形态如何支持神话和信仰在整个培养标准爱沙尼亚语的历史。标准爱沙尼亚语的特权地位(与当地方言相比)从20世纪初开始大大加强。虽然自1980年代以来，爱沙尼亚语的规划变得更加宽容和民主，但对该语言的极权主义理解仍然存在。使用外来词和混合语言和寄存器被认为是特别令人反感的，因为一个小国的意识形态，必须捍卫自己和自己的语言。在20世纪20年代，关于语言变化和语言规划原则的讨论再次出现。这些都很有趣，因为语言规划希望使标准爱沙尼亚语的“自上而下”语言规范更接近实际语言使用，而语言维护专家仍然认为任何潜在的变化都是对爱沙尼亚语甚至国家的威胁。Kokkuvote。丽娜Lindström，莉迪亚·里斯伯格，海伦·普拉多:keeleedeologogiad ja uskumused keelekohta Eestis ja eestii keelekorralduses。木卫二(europa)的valitsev和keeleideologologie在aja jooksest上的翻译结果:keelekoraldusele susut mõju avaldanud。Keelekorraldajad on omakorda mõjutanud eesti 他的konas valitsead arusaamu。文章分析了斯密斯，库达斯的思想，并于19日发表。Sajandist toetanud m te ja uskumusi eesti kirjakeele kohta。20.Sajandi algul tugevnes kirjakeele状态(võrreldes kohalike murretega) järsku, samuti svenes hoiak等对olemas“õige”ja“vale”龙骨。Kuigi eesti keelekorraldus mutus alates 1980。最近的一次集会是在民主主义的基础上举行的，这次集会是在民主主义的基础上举行的，是在民主主义的基础上举行的。Võõrsõnu ja keelte ning registrite semisemiist peetakeseriti halvaks ideology tõttu estestlast kui väikesest rahvast, keson pidanud ja peetabenist ja oma keelte pietkitsma。2020. Aastatel järjekordselt esile kerkinud在huvitavad上使用了arutelud, sakeelekorraldus soovib norminguid hoida tegeliku keelekasutusega kooskõlas, sakeeletoimetajad õpetajad näevad võimalikke muudatusi ohuni niesti keelelekui isegi rahvusele。Niisiis对pika aja jokksul的研究表明，pika aja joksul的研究表明，pika aja joksul的研究表明，pika aja joksul的研究结果表明:
{"title":"Language ideologies and beliefs about language in Estonia and Estonian language planning","authors":"Liina Lindström, Lydia Risberg, Helen Plado","doi":"10.12697/jeful.2023.14.1.01","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2023.14.1.01","url":null,"abstract":"Throughout Estonian history, the language ideologies prevailing in Europe have had great influence on Estonian language planning. Language planners, in turn, have influenced the views of Estonian society. In this paper we analyse how language ideologies have supported myths and beliefs throughout the history of cultivating Standard Estonian. The privileged status of Standard Estonian (compared to local dialects) strengthened considerably from the early 20th century. Although Estonian language planning became more tolerant and democratic since the 1980s, a totalitarian understanding of the language still remains in the background. Using foreign words and the mixing of languages and registers is considered especially objectionable due to the ideology of a small nation, which has to defend itself and its language. In the 2020s, discussions about language change and the principles of language planning re-emerged. These have been interesting, because language planning wishes to make the “top-down” language norms of Standard Estonian closer to actual language use, while language maintenance experts still see any potential changes as a threat to the Estonian language and even the nation. Kokkuvõte. Liina Lindström, Lydia Risberg, Helen Plado: Keeleideoloogiad ja uskumused keele kohta Eestis ja eesti keelekorralduses. Euroopas valitsevad keeleideoloogiad on aja jooksul eesti keelekorraldusele suurt mõju avaldanud. Keelekorraldajad on omakorda mõjutanud eesti ühiskonnas valitsevaid arusaamu. Artiklis analüüsime, kuidas keeleideoloogiad on alates 19. sajandist toetanud müüte ja uskumusi eesti kirjakeele kohta. 20. sajandi algul tugevnes kirjakeele staatus (võrreldes kohalike murretega) järsku, samuti süvenes hoiak, et on olemas „õige“ ja „vale“ keel. Kuigi eesti keelekorraldus muutus alates 1980. aastatest leebemaks ja demokraatlikumaks, on taustal püsinud siiski totalitaarne arusaam keelest. Võõrsõnu ja keelte ning registrite segamist peetakse eriti halvaks ideoloogia tõttu eestlastest kui väikesest rahvast, kes on pidanud ja peab ennast ja oma keelt pidevalt kaitsma. 2020. aastatel järjekordselt esile kerkinud uued arutelud on huvitavad, sest keelekorraldus soovib norminguid hoida tegeliku keelekasutusega kooskõlas, kuid keeletoimetajad ja õpetajad näevad võimalikke muudatusi ohuna nii eesti keelele kui isegi rahvusele. Niisiis on pika aja jooksul levinud keeleideoloogiad eestlastes tugevalt juurdunud.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2023-10-19","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"135730242","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
Pub Date : 2023-10-19DOI: 10.12697/jeful.2023.14.1.07
Liina Lindström
Artiklis käsitletakse eesti keele mitmuse 1. isiku keeldkõne moodustamise ja kasutamise varieerumist, keelemuutuse kulgu ning järeldusi keelekorralduse jaoks. Mitmuse 1. isiku keeldkõnet saab moodustada nii imperatiivi keeldkõne vorme kasutades (ärgem tehkem) kui ka indikatiivi lõppe kasutades eitussõnal ja põhisõnal (ärme teeme) või ainult eitussõnal (ärme tee). Eesti keele ühendkorpusest 2019 saadud 4964-lauselise juhuvalimi põhjal selgub, et eitussõna ärme kasutus laieneb, ärgem kahaneb ning lõputa konstruktsiooni (ärme tee) kasutus kasvab. Ärgem- ja ärme-konstruktsiooni valikus on märgata mõningaid kinnistunud väljendeid, mis üht või teist varianti eelistavad. ärgem-konstruktsiooni kasutatakse rohkem retoorilise üleskutsena koos mitteagentiivsete verbidega, ärme-konstruktsiooni kõnelejat kaasavalt ja agentiivsete verbidega. Keelemuutuse suund on indikatiivse lõputa konstruktsiooni kasutuse laienemisele. See on ühtlasi tüpoloogiline muutus, sest sümmeetriline keeldkõnevorm asendub asümmeetrilisega. Seetõttu on keelekorraldus pikalt seda muutust tõrjunud, ent 2022. aasta lõpul siiski aktsepteerinud ka lõputa vormi. Abstract. Liina Lindström: Variation in prohibitive 1Pl forms and typological shift: a problem for language planning? Estonian shows extensive variation in the formation and use of 1Pl prohibitive forms. Older forms use a special imperative (prohibitive) negation verb, which can be conjugated (ärgem); imperative endings are repeated on the main verb (ärgem tehkem ‘let’s not do it’). New forms use indicative endings on the negation verb (ärme) and main verb; however, the main verb may also occur as a bare stem (ärme teeme or ärme tee ‘let’s not do it’). In this paper, the variation between these three main constructions is analysed on the basis of data taken from the Estonian National Corpus 2019. It appears that use of the imperative construction (ärgem) is decreasing and use of indicative forms (ärme) is increasing; with indicative forms, there is a preference for the main verb to occur as a bare stem. This can also be seen as a typological change: symmetric negation of the imperative is replaced with an asymmetric negation construction. The imperative construction (ärgem), however, is still widely used for rhetorical purposes especially with non-agentive verbs, such as unustama ‘forget’, while the indicative construction (ärme) is typically used speaker-inclusively with agentive verbs. Language planning has resisted the asymmetric negation type so far, but accepted it finally in 2022.
{"title":"Keeldkõne mitmuse 1. isiku vormide varieerumine ja tüpoloogiline keelemuutus: kas probleem keelekorralduse jaoks?","authors":"Liina Lindström","doi":"10.12697/jeful.2023.14.1.07","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2023.14.1.07","url":null,"abstract":"Artiklis käsitletakse eesti keele mitmuse 1. isiku keeldkõne moodustamise ja kasutamise varieerumist, keelemuutuse kulgu ning järeldusi keelekorralduse jaoks. Mitmuse 1. isiku keeldkõnet saab moodustada nii imperatiivi keeldkõne vorme kasutades (ärgem tehkem) kui ka indikatiivi lõppe kasutades eitussõnal ja põhisõnal (ärme teeme) või ainult eitussõnal (ärme tee). Eesti keele ühendkorpusest 2019 saadud 4964-lauselise juhuvalimi põhjal selgub, et eitussõna ärme kasutus laieneb, ärgem kahaneb ning lõputa konstruktsiooni (ärme tee) kasutus kasvab. Ärgem- ja ärme-konstruktsiooni valikus on märgata mõningaid kinnistunud väljendeid, mis üht või teist varianti eelistavad. ärgem-konstruktsiooni kasutatakse rohkem retoorilise üleskutsena koos mitteagentiivsete verbidega, ärme-konstruktsiooni kõnelejat kaasavalt ja agentiivsete verbidega. Keelemuutuse suund on indikatiivse lõputa konstruktsiooni kasutuse laienemisele. See on ühtlasi tüpoloogiline muutus, sest sümmeetriline keeldkõnevorm asendub asümmeetrilisega. Seetõttu on keelekorraldus pikalt seda muutust tõrjunud, ent 2022. aasta lõpul siiski aktsepteerinud ka lõputa vormi. Abstract. Liina Lindström: Variation in prohibitive 1Pl forms and typological shift: a problem for language planning? Estonian shows extensive variation in the formation and use of 1Pl prohibitive forms. Older forms use a special imperative (prohibitive) negation verb, which can be conjugated (ärgem); imperative endings are repeated on the main verb (ärgem tehkem ‘let’s not do it’). New forms use indicative endings on the negation verb (ärme) and main verb; however, the main verb may also occur as a bare stem (ärme teeme or ärme tee ‘let’s not do it’). In this paper, the variation between these three main constructions is analysed on the basis of data taken from the Estonian National Corpus 2019. It appears that use of the imperative construction (ärgem) is decreasing and use of indicative forms (ärme) is increasing; with indicative forms, there is a preference for the main verb to occur as a bare stem. This can also be seen as a typological change: symmetric negation of the imperative is replaced with an asymmetric negation construction. The imperative construction (ärgem), however, is still widely used for rhetorical purposes especially with non-agentive verbs, such as unustama ‘forget’, while the indicative construction (ärme) is typically used speaker-inclusively with agentive verbs. Language planning has resisted the asymmetric negation type so far, but accepted it finally in 2022.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2023-10-19","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"135730092","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
Pub Date : 2023-10-19DOI: 10.12697/jeful.2023.14.1.02
Lydia Risberg, Margit Langemets
Eesti keelekorralduse traditsioon normida õigekeelsussõnaraamatuga (ÕS) üldkeele sõnade tähendusi on pikalt kujundanud ühiskonna arusaama (eesti) keele toimimisest. Alates 1980. aastatest on keelekorralduses sõnade tähendusi normimise asemel „leebemalt“ suunatud, neid kirjakeelde sobimatuks peetud ja nende kohta soovitusi antud (mh ÕSides 1999–2018). Artiklis anname ülevaate eesti keele sõnatähenduste normimise ajaloost üldisemalt alates 19. sajandi teisest poolest, analüüsides olulisemaid keelekorraldusega seotud väljaandeid. Teeme üldistusi ja järeldusi sõnatähenduste normimise kohta, tuginedes oma varasemale sõnatähendustega seotud uurimistööle: kasutuspõhise keeleteooria ja korpuslingvistika süvenemisega eesti keeleteaduses on ka keelekorralduses jõutud arusaamale, et tähendused ei püsi sõnaraamatus kinni: (uue) tähenduse kasutusse jäämine sõltub keelesisestest ja -välistest teguritest, mitte ÕSist. Abstract. Lydia Risberg, Margit Langemets: Breaking the tradition of standardizing word meanings in Estonian language planning. The tradition of the Estonian language planning to standardize the meanings of general language through the formal Dictionary of Standard Estonian (DSE) has long influenced society’s understanding of how (Estonian) language works. Since the 1980s, instead of standardizing the meanings, the language planning has been more “lenient”, considering certain meanings inappropriate for the standard language and making recommendations on them (e.g. in the DSE 1999–2018). In this article, we will give an overview of the history of the standardization of word meanings in the Estonian language planning since the second half of the 19th century, analyzing the most important publications related to it. We draw generalizations and conclusions about the standardization of meanings based on our earlier research on word meanings: with the deepening of usage-based linguistics and corpus linguistics in Estonian linguistics, the understanding has been reached in language planning that meanings do not remain fixed in the dictionary: the (new) meaning’s survival in use depends on internal and external factors, not on the formal DSE.
欧洲的语言传统规范（ÕS）被认为是对欧洲语言的重要贡献。Alates 1980. aastatest on keelekorralduses sõnade tähendusi normimise assemel "leebemalt" suunatud, neid kirjakeelde sobimatuks peetud ja nende kohta soovitusi antud (mh ÕSides 1999-2018).第 19 条："在国家、地区和国际层面，我们都有自己的标准"。在此基础上，我们建议您使用 "标准 "和 "规范 "这两个词，并在此基础上使用 "标准 "和 "规范 "这两个词：在此基础上，我们提出了一个新的概念，即 "在一个国家的国家教育系统中，在一个国家的教育系统中，在一个国家的教育系统中，在一个国家的教育系统中，在一个国家的教育系统中，在一个国家的教育系统中，在一个国家的教育系统中，在一个国家的教育系统中，在一个国家的教育系统中，在一个国家的教育系统中，在一个国家的教育系统中，在一个国家的教育系统中，在一个国家的教育系统中，在一个国家的教育系统中，在一个国家的教育系统中，在一个国家的教育系统中，在一个国家的教育系统中，在一个国家的教育系统中，在一个国家的教育系统中，在一个国家的教育系统中"。摘要Lydia Risberg、Margit Langemets：打破爱沙尼亚语言规划中词义标准化的传统。爱沙尼亚语言规划通过正式的《标准爱沙尼亚语词典》（DSE）来规范一般语言含义的传统，长期以来一直影响着社会对（爱沙尼亚）语言如何运作的理解。自 20 世纪 80 年代以来，语言规划并没有使词义标准化，而是更加 "宽松"，认为某些词义不适合标准语言，并提出了相关建议（如在《标准爱沙尼亚语词典》1999-2018 中）。本文将概述自 19 世纪下半叶以来爱沙尼亚语言规划中词义标准化的历史，分析与此相关的最重要出版物。我们根据早先对词义的研究，对词义标准化进行归纳并得出结论：随着基于用法的语言学和语料库语言学在爱沙尼亚语言学中的深入发展，语言规划中已经达成了这样的认识，即词义在词典中并不是固定不变的：（新）词义在使用中的存续取决于内部和外部因素，而不是正式的 DSE。
{"title":"Sõnatähenduste normimise traditsioon ja selle murdmine eesti keelekorralduses","authors":"Lydia Risberg, Margit Langemets","doi":"10.12697/jeful.2023.14.1.02","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2023.14.1.02","url":null,"abstract":"Eesti keelekorralduse traditsioon normida õigekeelsussõnaraamatuga (ÕS) üldkeele sõnade tähendusi on pikalt kujundanud ühiskonna arusaama (eesti) keele toimimisest. Alates 1980. aastatest on keelekorralduses sõnade tähendusi normimise asemel „leebemalt“ suunatud, neid kirjakeelde sobimatuks peetud ja nende kohta soovitusi antud (mh ÕSides 1999–2018). Artiklis anname ülevaate eesti keele sõnatähenduste normimise ajaloost üldisemalt alates 19. sajandi teisest poolest, analüüsides olulisemaid keelekorraldusega seotud väljaandeid. Teeme üldistusi ja järeldusi sõnatähenduste normimise kohta, tuginedes oma varasemale sõnatähendustega seotud uurimistööle: kasutuspõhise keeleteooria ja korpuslingvistika süvenemisega eesti keeleteaduses on ka keelekorralduses jõutud arusaamale, et tähendused ei püsi sõnaraamatus kinni: (uue) tähenduse kasutusse jäämine sõltub keelesisestest ja -välistest teguritest, mitte ÕSist. Abstract. Lydia Risberg, Margit Langemets: Breaking the tradition of standardizing word meanings in Estonian language planning. The tradition of the Estonian language planning to standardize the meanings of general language through the formal Dictionary of Standard Estonian (DSE) has long influenced society’s understanding of how (Estonian) language works. Since the 1980s, instead of standardizing the meanings, the language planning has been more “lenient”, considering certain meanings inappropriate for the standard language and making recommendations on them (e.g. in the DSE 1999–2018). In this article, we will give an overview of the history of the standardization of word meanings in the Estonian language planning since the second half of the 19th century, analyzing the most important publications related to it. We draw generalizations and conclusions about the standardization of meanings based on our earlier research on word meanings: with the deepening of usage-based linguistics and corpus linguistics in Estonian linguistics, the understanding has been reached in language planning that meanings do not remain fixed in the dictionary: the (new) meaning’s survival in use depends on internal and external factors, not on the formal DSE.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2023-10-19","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"135730241","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
京公网安备 11010802042870号
京ICP备2023020795号-1
扫码关注我们
求助内容：
应助结果提醒方式：