Pub Date : 2023-10-19DOI: 10.12697/jeful.2023.14.1.05
Urška Vranjek Ošlak
In Slovenia, language counselling activities, especially the online Language Counselling Service, help linguists fill in the gaps in codification caused by the inadequacy of current language manuals for the Slovenian standard language. In this sense, the Language Counselling Service acts as an interpreter of the linguistic information available in the language manuals and as a bridge over the codification gaps. The Service is further one of the main tools used to identify language users’ dilemmas; it automatically creates a provisional online language compendium. The knowledge gained in this way is then used by linguists to create the new normative guide for the Slovenian language. Kokkuvõte. Urška Vranjek Ošlak: Keelenõuanne kui sild normingute ja keelekasutuse vahel. Sloveenias aitavad keelenõuande teenused, eriti veebipõhine keelenõuandla, keeleteadlastel täita lünki normingutes, mille on põhjustanud praeguste keelekäsiraamatute puudused sloveeni standardkeele kirjeldamisel. Keelenõuandla on mõnes mõttes nagu keelekäsiraamatutes oleva keelelise teabe tõlgendaja ja sild normingulünkade ületamisel. Nõuandla on ka üks peamisi viise, kuidas keelekasutajate dilemmasid tuvastada; see loob veebis automaatselt esialgse kokkuvõtte keelemuredest. Niiviisi saadud teadmisi kasutavad keeleteadlased seejärel uue normatiivse sloveeni keele käsiraamatu loomiseks.
在斯洛文尼亚，语言咨询活动，特别是在线语言咨询服务，帮助语言学家填补由于斯洛文尼亚标准语言的现行语言手册不足而造成的编纂空白。从这个意义上说，语言咨询服务处充当语文手册中现有语言资料的口译员，并充当弥合编纂差距的桥梁。该服务是识别语言使用者困境的主要工具之一;它会自动创建一个临时在线语言汇编。通过这种方式获得的知识然后被语言学家用来为斯洛文尼亚语创建新的规范指南。Kokkuvote。Urška Vranjek Ošlak: Keelenõuanne kui sild normingute ja keelekasutuse vahel。斯洛文尼亚aitavad keelenõuande teenused, eriti veebipõhine keelenõuandla, keeleteadlastel täita l nki normingutes, mille on põhjustanud praeguste keelekäsiraamatute puudused斯洛文尼亚标准keele kirjeldamisel。Keelenõuandla on mõnes mõttes nagu keelekäsiraamatutes oleva keelelise teabe tõlgendaja ja sild normingul nkade letamisel。Nõuandla on ka ks peamisi visise, kuidas keelekasutajate dilemmasid tuvastada;请参阅以下内容:它的automaatselselesialgse kokkuvõtte keeluredest。niiviis saadud teadmisi kasutavad keeletelased seejärel uue normnormalsteveneele käsiraamatu loomiseks。
{"title":"Language counselling: Bridging the gap between codification and language use","authors":"Urška Vranjek Ošlak","doi":"10.12697/jeful.2023.14.1.05","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2023.14.1.05","url":null,"abstract":"In Slovenia, language counselling activities, especially the online Language Counselling Service, help linguists fill in the gaps in codification caused by the inadequacy of current language manuals for the Slovenian standard language. In this sense, the Language Counselling Service acts as an interpreter of the linguistic information available in the language manuals and as a bridge over the codification gaps. The Service is further one of the main tools used to identify language users’ dilemmas; it automatically creates a provisional online language compendium. The knowledge gained in this way is then used by linguists to create the new normative guide for the Slovenian language. Kokkuvõte. Urška Vranjek Ošlak: Keelenõuanne kui sild normingute ja keelekasutuse vahel. Sloveenias aitavad keelenõuande teenused, eriti veebipõhine keelenõuandla, keeleteadlastel täita lünki normingutes, mille on põhjustanud praeguste keelekäsiraamatute puudused sloveeni standardkeele kirjeldamisel. Keelenõuandla on mõnes mõttes nagu keelekäsiraamatutes oleva keelelise teabe tõlgendaja ja sild normingulünkade ületamisel. Nõuandla on ka üks peamisi viise, kuidas keelekasutajate dilemmasid tuvastada; see loob veebis automaatselt esialgse kokkuvõtte keelemuredest. Niiviisi saadud teadmisi kasutavad keeleteadlased seejärel uue normatiivse sloveeni keele käsiraamatu loomiseks.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2023-10-19","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"135778278","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
Pub Date : 2023-10-19DOI: 10.12697/jeful.2023.14.1.04
Kadri Koreinik
Language standardization has historically been a critical area of inquiry in language policy and planning (LPP) research. This is a political matter, which contributes to “more (and hierarchical) heterogeneity” rather than linguistic homogeneity (Gal 2006: 171). The paper empirically explores extralinguistic arguments, which are used by language professionals (planners, academics, educators) in mainstream media discourse. This public discourse is initiated by the launch of an Estonian “superdictionary” in 2019 (see Tavast et al. 2020), and its public reception. By using Critical Discourse Analysis (CDA) as a method, the paper also provides insight into the discursive construction of language as such and (Standard) Estonian by different LPP actors. Above all, it aims to understand the issues of power and authority in language standardization. The discourse illustrates the paradigmatic change in standardization and lexicography: from including selected language samples to the acceptance of non-elite language variants and varieties. This change has generated a polarization of stance among language professionals, and similar discursive moves, e.g., references to the past and future dangers, metaphors and other comparisons are used. Kokkuvõte. Kadri Koreinik: Keelevälised argumendid 21. sajandi keelekorraldusdiskursuses: „supersõnaraamat“ ülalt-alla ja alt-üles keelekorralduse vahel. Keele standardimist peetakse keelepoliitika ja -korraldusuuringute üheks keskseks huviobjektiks. Standardimine ehk normimine on poliitiline valik, mis selmet keelelist homogeensust luua, tekitab hoopis heterogeensust, mis on olemuselt hierarhiline: normikeelt kas osatakse või mitte (Gal 2006). Artiklis uuritakse keeleväliseid argumente, mida kasutavad peavoolumeedias normimise üle arutlemiseks keelega professionaalselt seotud inimesed (keelekorraldajad, -teadlased, haridustegelased). Uuritav diskursus lähtub nn sõnastikureformist ja selle retseptsioonist. Analüüsimeetodina kasutatakse kriitilist diskursusanalüüsi, mis võimaldab süvitsi uurida, kuidas avalikkuses konstrueeritakse keelega, sh eesti kirjakeelega seotud tähendusi. Lisaks aitab analüüs mõista võimu ja domineerimise küsimusi keele normimisel. Diskursuses kajastub paradigmaatiline muutus, mis väärtustab kasutus- ja korpuspõhist lähenemist leksikograafias, aga ka keele normimisel. Kuigi muutus on löönud „keeleinimesed“ kahte lehte, kasutatakse poolt- või vastuargumentides samu võtteid: viiteid autoriteetidele, keele ohustatusele, metafoore ja teisi võrdlusi.
语言标准化历来是语言政策与规划(LPP)研究的一个重要领域。这是一个政治问题，它导致了“更多(和等级)的异质性”，而不是语言的同质性(Gal 2006: 171)。本文从实证角度探讨了主流媒体话语中语言专业人士(规划人员、学者、教育工作者)所使用的语言外论证。这种公共话语是由2019年推出的爱沙尼亚“超级词典”(见Tavast et al. 2020)及其公众接受所引发的。通过使用批评性话语分析(CDA)作为一种方法，本文还提供了不同LPP参与者对语言本身和(标准)爱沙尼亚语的话语结构的见解。最重要的是，它旨在理解语言标准化中的权力和权威问题。话语说明了标准化和词典编纂的范式变化:从包括选定的语言样本到接受非精英语言变体和品种。这种变化在语言专业人士中产生了两极分化的立场，并且使用了类似的话语动作，例如参考过去和未来的危险，隐喻和其他比较。Kokkuvote。Kadri Koreinik: Keelevälised论点21。Sajandi keelekorraldusdiskursus:“supersõnaraamat” lalt-alla ja alt- les keelekorralduse vahel。Keele标准主义者peetakse keelepoliitika ja -korraldusuuringute heks keskseks huviobjeks。规范政治路线上的规范，规范政治路线上的规范，规范政治路线上的规范，规范政治路线上的规范，规范政治路线上的规范，规范政治路线上的规范，规范政治路线上的规范，规范政治路线上的规范，规范政治路线上的规范。Artiklis uuritakse keeleväliseid argumente, mida kasutavad and peavovolumemedia normnormise, le arutlemiseks keelega professionalself - inimated (keelekorraldajad， -teadlased, haridustegelased)。uritav diskursus lähtub nn sõnastikureformist ja selle retsetiist。分析 simeetodina kasutatakse kriitilist diskursusanalicsi, mis võimaldab svitsi uurida, kuidas avalikkuses konstrueeritakse keelega, sh eesti kirjakeelega seotud tähendusi。Lisaks ai分析 s mõista võimu ja domineerimise k simusi keele normimisel。diskursus kajastub paradigm - atiline muutus, mis väärtustab kasutus- ja korpuspõhist lähenemist leksikograafias, aga ka keele normimisel。Kuigi muutus on löönud“keeleinimesed”kahte lehte, kasutatakse pool - või vastuargumentides samu võtteid: viiteid autoritetidele, keele ohustatusele, metafoore ja teisi võrdlusi。
{"title":"Extralinguistic arguments in 21st century language planning discourse: a “superdictionary” between language standardization from above and below","authors":"Kadri Koreinik","doi":"10.12697/jeful.2023.14.1.04","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2023.14.1.04","url":null,"abstract":"Language standardization has historically been a critical area of inquiry in language policy and planning (LPP) research. This is a political matter, which contributes to “more (and hierarchical) heterogeneity” rather than linguistic homogeneity (Gal 2006: 171). The paper empirically explores extralinguistic arguments, which are used by language professionals (planners, academics, educators) in mainstream media discourse. This public discourse is initiated by the launch of an Estonian “superdictionary” in 2019 (see Tavast et al. 2020), and its public reception. By using Critical Discourse Analysis (CDA) as a method, the paper also provides insight into the discursive construction of language as such and (Standard) Estonian by different LPP actors. Above all, it aims to understand the issues of power and authority in language standardization. The discourse illustrates the paradigmatic change in standardization and lexicography: from including selected language samples to the acceptance of non-elite language variants and varieties. This change has generated a polarization of stance among language professionals, and similar discursive moves, e.g., references to the past and future dangers, metaphors and other comparisons are used. Kokkuvõte. Kadri Koreinik: Keelevälised argumendid 21. sajandi keelekorraldusdiskursuses: „supersõnaraamat“ ülalt-alla ja alt-üles keelekorralduse vahel. Keele standardimist peetakse keelepoliitika ja -korraldusuuringute üheks keskseks huviobjektiks. Standardimine ehk normimine on poliitiline valik, mis selmet keelelist homogeensust luua, tekitab hoopis heterogeensust, mis on olemuselt hierarhiline: normikeelt kas osatakse või mitte (Gal 2006). Artiklis uuritakse keeleväliseid argumente, mida kasutavad peavoolumeedias normimise üle arutlemiseks keelega professionaalselt seotud inimesed (keelekorraldajad, -teadlased, haridustegelased). Uuritav diskursus lähtub nn sõnastikureformist ja selle retseptsioonist. Analüüsimeetodina kasutatakse kriitilist diskursusanalüüsi, mis võimaldab süvitsi uurida, kuidas avalikkuses konstrueeritakse keelega, sh eesti kirjakeelega seotud tähendusi. Lisaks aitab analüüs mõista võimu ja domineerimise küsimusi keele normimisel. Diskursuses kajastub paradigmaatiline muutus, mis väärtustab kasutus- ja korpuspõhist lähenemist leksikograafias, aga ka keele normimisel. Kuigi muutus on löönud „keeleinimesed“ kahte lehte, kasutatakse poolt- või vastuargumentides samu võtteid: viiteid autoriteetidele, keele ohustatusele, metafoore ja teisi võrdlusi.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2023-10-19","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"135731765","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
Pub Date : 2023-10-19DOI: 10.12697/jeful.2023.14.1.03
Henni Pajunen
This study investigates why language professionals of the standard Finnish language are unwilling to change a known problematic orthographic norm and how their arguments are based on overt and covert conceptions of standard language. It also analyzes how dominant language ideologies, namely standard language ideology (SLI) and linguistic purism, form the bases of these conceptions. The study is based on a qualitative survey, and it explores the metalanguage of the answers to one open-ended question using content analysis. The concepts of language are presented as conceptual metaphors. The analysis reveals six concepts that represent a particular ideological notion belonging to purism, SLI, or both. The respondents conceptualize language as value judgments and through functions and social connotations. Some concepts are based on non-linguistic but emotionally powerful values, others on usability or language’s ability to serve as a marker of status or social bonds. The study highlights the deep impact of language ideologies. Kokkuvõte. Henni Pajunen: Normingu muutmisega seotud keeleideloogiad: soome keele O(i)ttA-tegusõnade ortograafianormingu juhtumiuuring ja keeleprofessionaalide soovimatus normingut muuta. See artikkel uurib, miks soome keeleprofessionaalid ei soovi laialt tuntud problemaatilise ortograafianormingu muutmist ja kuidas nende argumendid põhinevad avalikel ja varjatud arusaamadel normitud keelest. Samuti analüüsib artikkel, kuidas peamised keelelised ideoloogiad – standardkeeleideoloogia ja purism – on nende arusaamade aluseks. Artikkel põhineb kvalitatiivsel uuringul ja selles käsitletakse sisuanalüüsi abil ühele avatud küsimusele antud vastuste metakeelt. Keelega seotud mõisted on esitatud mõistemetafooridena. Analüüsis tõuseb esile kuus mõistet, mis esindavad purismi, standardkeeleideoloogiat või mõlemat. Küsitlusele vastajad mõtestavad keelt väärtushinnangutena ning seda keele funktsioonide ja sotsiaalsete konnotatsioonide kaudu. Mõned kontseptsioonid põhinevad mittekeelelistel, kuid emotsionaalselt tugevatel väärtustel, teised kasutatavusel või keele võimel olla staatuse või sotsiaalsete sidemete markeriks. Uurimus tõstab esile keeleideoloogiate tugeva mõju.
本研究调查了为什么标准芬兰语的语言专业人士不愿意改变一个已知的有问题的正字法规范，以及他们的论点是如何基于标准语言的显性和隐性概念的。本文还分析了主流语言意识形态，即标准语言意识形态和语言纯粹主义是如何形成这些概念的基础的。本研究基于一项定性调查，并利用内容分析探讨了一个开放式问题答案的元语言。语言的概念以概念隐喻的形式呈现。分析揭示了六个概念，这些概念代表了属于纯粹主义、特殊语言障碍或两者兼而有之的特定意识形态概念。被调查者通过功能和社会内涵将语言概念化为价值判断。一些概念基于非语言但情感上强大的价值观，另一些概念基于可用性或语言作为地位或社会纽带标志的能力。该研究强调了语言意识形态的深刻影响。Kokkuvote。Henni Pajunen: Normingu muutmisega seotud keeleidelogiad:一些keeleo (i)ttA-tegusõnade ortografianormingu juhumiuring ja keeleeleprofessionalide soovimatus normingut muuta。参见artikkel uurib, miks一些专业的，有争议的，有争议的，有争议的，有争议的，有争议的，有争议的，有争议的，有争议的，有争议的。Samuti分析 sib artikkel, kuidas对龙骨化意识形态-标准的龙骨化意识形态和纯粹主义-进行了分析。Artikkel põhineb kvalatiivsel uuringul ja selles käsitletakse sisuanalic.com . si abil . hele avatud k . simusele和vastuste metakeelt。keelea setud mõisted on sititud mõistemetafooridena。分析 sis tõuseb esile kuus mõistet, mis esindavad purismi, standardkeelideologgiat või mõlemat。k sitlusele vastajad mõtestavad keelt väärtushinnangutena ning seda keele funktsioonide ja sotsiaalsete konnotatsioonide kaudu。Mõned kontseptsioonid põhinevad mittekeelelistel, kuid emotionaalselt tugevatel väärtustel, teised kasutatavusel või keele võimel olla staatuse või sociesaalsete sidemete markeks。urimus tõstab esile keelideologiate tugeva mõju。
{"title":"Language ideologies against norm change: A case study of the orthographic norm of Finnish O(i)ttA-verbs and language professionals’ unwillingness to change it","authors":"Henni Pajunen","doi":"10.12697/jeful.2023.14.1.03","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2023.14.1.03","url":null,"abstract":"This study investigates why language professionals of the standard Finnish language are unwilling to change a known problematic orthographic norm and how their arguments are based on overt and covert conceptions of standard language. It also analyzes how dominant language ideologies, namely standard language ideology (SLI) and linguistic purism, form the bases of these conceptions. The study is based on a qualitative survey, and it explores the metalanguage of the answers to one open-ended question using content analysis. The concepts of language are presented as conceptual metaphors. The analysis reveals six concepts that represent a particular ideological notion belonging to purism, SLI, or both. The respondents conceptualize language as value judgments and through functions and social connotations. Some concepts are based on non-linguistic but emotionally powerful values, others on usability or language’s ability to serve as a marker of status or social bonds. The study highlights the deep impact of language ideologies. Kokkuvõte. Henni Pajunen: Normingu muutmisega seotud keeleideloogiad: soome keele O(i)ttA-tegusõnade ortograafianormingu juhtumiuuring ja keeleprofessionaalide soovimatus normingut muuta. See artikkel uurib, miks soome keeleprofessionaalid ei soovi laialt tuntud problemaatilise ortograafianormingu muutmist ja kuidas nende argumendid põhinevad avalikel ja varjatud arusaamadel normitud keelest. Samuti analüüsib artikkel, kuidas peamised keelelised ideoloogiad – standardkeeleideoloogia ja purism – on nende arusaamade aluseks. Artikkel põhineb kvalitatiivsel uuringul ja selles käsitletakse sisuanalüüsi abil ühele avatud küsimusele antud vastuste metakeelt. Keelega seotud mõisted on esitatud mõistemetafooridena. Analüüsis tõuseb esile kuus mõistet, mis esindavad purismi, standardkeeleideoloogiat või mõlemat. Küsitlusele vastajad mõtestavad keelt väärtushinnangutena ning seda keele funktsioonide ja sotsiaalsete konnotatsioonide kaudu. Mõned kontseptsioonid põhinevad mittekeelelistel, kuid emotsionaalselt tugevatel väärtustel, teised kasutatavusel või keele võimel olla staatuse või sotsiaalsete sidemete markeriks. Uurimus tõstab esile keeleideoloogiate tugeva mõju.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2023-10-19","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"135778443","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
Pub Date : 2023-10-17DOI: 10.12697/jeful.2023.14.3.01
Merilin Miljan, Virve Vihman
In this paper, we present the results of a corpus study investigating the distribution of the three grammatical cases in Estonian (nominative, genitive, partitive) and the factors affecting the interpretation of syntactic role for nouns marked in these cases. Unlike previous studies, which have focussed on the properties of grammatical relations, we take the perspective of morphological case, and investigate the relative frequency of each case in both written and spoken corpora, according to the encoded grammatical roles, referential properties (animacy, number, countability) and syntactic context (word order, transitivity), as well as probing the differences according to register. We find that each case is prototypically, but not reliably, associated with a particular grammatical role, and that a cluster of features are available to assist speakers in identifying the function of a case-marked noun. Kokkuvõte. Merilin Miljan, Virve Vihman: Eesti keele grammatilised käänded kirjalikus ja suulises korpuses: sagedus, jaotumus ning süntaktilised rollid. Artiklis esitatakse tulemused korpusuuringust, mille eesmärgiks oli välja selgitada eesti keele grammatiliste käänete (nominatiiv, partitiiv, genitiiv) jaotumus ning tegurid, mis mõjutavad nende käänetega markeeritud nimisõnade süntaktiliste rollide tõlgendamist. Erinevalt varasematest töödest, mis keskenduvad grammatilistele suhetele ja (seejärel) nende käändetähistusele, lähtub selle uurimuse fookus eelkõige morfoloogiast, st käändest endast. N-ö käände perspektiivist vaatleme iga grammatilise käände esinemise sagedust kirjalikus ja suulises korpuses: milliseid süntaktilisi funktsioone see markeerib, markeeritava nimisõna omadusi (elusus, arv, loendatavus), süntaktilist konteksti (sõnajärg, transitiivsus) ning registri erinevusi. Leiame, et kuigi üldpildina eristub iga grammatilise käände puhul sagedaim süntaktiline põhiroll, toob detailsem analüüs välja nimisõna omaduste ja süntaktilise konteksti olulisuse nende rollide jaotumuses.
在本文中，我们提出了语料库研究的结果，调查了爱沙尼亚语中三种语法情况(主格、属格、分格)的分布，以及影响这些情况下标记的名词的句法作用解释的因素。与以往的研究不同，我们从形态格的角度出发，根据编码的语法角色、指称属性(动性、数性、可数性)和句法语境(词序、及物性)，考察每个格在书面语和口语语料库中的相对频率，并根据语域探讨差异。我们发现，每个格都是典型的，但并不可靠地与特定的语法角色联系在一起，并且有一组特征可以帮助说话者识别格标记名词的功能。Kokkuvote。Merilin Miljan, Virve Vihman: Eesti keele语法化käänded kirjalikus ja suulises korpuses: sagedus, jaotumus ning s ntaktilised rollid。Artiklis esitatakse tulemused korpusuuringust, mille eesmärgiks oli välja selgitada eesti keele grammatiliste käänete(主、参与、主动)jaotumus ning tegurid, mis mõjutavad nende käänetega markeitud nimisõnade s ntaktiliste rollide tõlgendamist。Erinevalt varasematest töödest, mis keskenduvad grammatilistele suhetele ja (seejärel) nende käändetähistusele, lähtub selle urimuse fookus eelkõige morfoloogiast, st käändest endast。N-ö käände perspektiivist vaatleme iga grammatilise käände esinemise sagedust kirjalikus ja suulises korpuses: mseid s ntaktilisi funktsioone see markeerib, markeitava nimisõna omadusi (elusus, arv, loendatavus)， s ntaktilist konteksti (sõnajärg, transitivsus) ning registri erinevusi。leaime, et kuigi ldpildina eristub iga grammatilise käände puhul sagedaim s ntaktiline põhiroll, toodetailsem analysis s välja nimisõna omaduste ja s ntaktilise konteksti olulisuse nende rollide jaotumuses。
{"title":"A corpus study of grammatical case forms in written and spoken Estonian: Frequency, distribution and grammatical role","authors":"Merilin Miljan, Virve Vihman","doi":"10.12697/jeful.2023.14.3.01","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2023.14.3.01","url":null,"abstract":"In this paper, we present the results of a corpus study investigating the distribution of the three grammatical cases in Estonian (nominative, genitive, partitive) and the factors affecting the interpretation of syntactic role for nouns marked in these cases. Unlike previous studies, which have focussed on the properties of grammatical relations, we take the perspective of morphological case, and investigate the relative frequency of each case in both written and spoken corpora, according to the encoded grammatical roles, referential properties (animacy, number, countability) and syntactic context (word order, transitivity), as well as probing the differences according to register. We find that each case is prototypically, but not reliably, associated with a particular grammatical role, and that a cluster of features are available to assist speakers in identifying the function of a case-marked noun. Kokkuvõte. Merilin Miljan, Virve Vihman: Eesti keele grammatilised käänded kirjalikus ja suulises korpuses: sagedus, jaotumus ning süntaktilised rollid. Artiklis esitatakse tulemused korpusuuringust, mille eesmärgiks oli välja selgitada eesti keele grammatiliste käänete (nominatiiv, partitiiv, genitiiv) jaotumus ning tegurid, mis mõjutavad nende käänetega markeeritud nimisõnade süntaktiliste rollide tõlgendamist. Erinevalt varasematest töödest, mis keskenduvad grammatilistele suhetele ja (seejärel) nende käändetähistusele, lähtub selle uurimuse fookus eelkõige morfoloogiast, st käändest endast. N-ö käände perspektiivist vaatleme iga grammatilise käände esinemise sagedust kirjalikus ja suulises korpuses: milliseid süntaktilisi funktsioone see markeerib, markeeritava nimisõna omadusi (elusus, arv, loendatavus), süntaktilist konteksti (sõnajärg, transitiivsus) ning registri erinevusi. Leiame, et kuigi üldpildina eristub iga grammatilise käände puhul sagedaim süntaktiline põhiroll, toob detailsem analüüs välja nimisõna omaduste ja süntaktilise konteksti olulisuse nende rollide jaotumuses.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2023-10-17","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"136032735","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
Pub Date : 2023-10-14DOI: 10.12697/jeful.2023.14.3.02
László Fejes
Southwestern Khanty is a dialect documented only in the 2008 PhD dissertation by Olga Vaysman. A previous study based on lexical data established that Southwestern Khanty is very close to Obdorsk Khanty. The current study explores the dialect’s phonological and morphological features. Although some of these features are typical only of Obdorsk Khanty among the formerly known dialects, some features of Southwestern Khanty are unique among the Khanty dialects. These peculiarities of Southwestern Khanty are numerous and unsystematic, which makes it unlikely that the dialect developed from Obdorsk Khanty or a dialect near Obdorsk Khanty. Taking into account the obscurity of the metadata, it is questionable whether Vaysman’s data on Southwestern Khanty really reflect the linguistic facts of an existing Khanty dialect. Kokkuvõte. László Fejes: “Edelahandi” paiknemine handi murrete hulgas: tõendid fonoloogiast ja morfoloogiast. Edelahandi murre on dokumenteeritud ainult Olga Vaysmani 2008. aasta doktoritöös. Eelmine, leksikaalsetel andmetel põhinev uuring näitas, et edelahandi on lähedane Obdorski handile. Käesolev uuring analüüsib edelahandi fonoloogilisi ja morfoloogilisi tunnuseid. Kuigi mõned neist tunnustest on varem tuntud murrete hulgas tüüpiliseid ainult Obdorski handile, on mõned omadused handi murrete seas ainulaadsed. Need edelahantide eripärad on arvukad ja ebasüstemaatilised, mistõttu on ebatõenäoline, et edelahandi arenes välja Obdorski handi murdest või selle lähedasest murdest. Võttes arvesse metaandmete hämarust, on küsitav, kas Vaysmani andmed edelahandi kohta kajastavad tõesti olemasoleva handi murde keelelisi fakte.
西南汉特语是一种方言，仅在奥尔加·维斯曼2008年的博士论文中有记载。先前的一项基于词汇数据的研究表明，西南汉特语与奥布多尔斯克汉特语非常接近。本研究探讨了方言的音系和形态特征。虽然这些特征在以前已知的汉特方言中只有奥布多尔斯克汉特语是典型的，但西南汉特语的一些特征在汉特方言中是独特的。西南汉特语的这些特点数量众多且不系统，这使得该方言不太可能是从奥布多尔斯克汉特语或奥布多尔斯克汉特附近的方言发展而来的。考虑到元数据的模糊性，Vaysman关于西南汉特的数据是否真的反映了现存汉特方言的语言事实是值得怀疑的。Kokkuvote。László Fejes:“Edelahandi”paiknemine handi murrette hulgas: tõendid fonologiast ja morfoloogiast。2008年，奥尔加·维斯曼尼(Olga Vaysmani)出版了一篇关于文献研究的论文。aasta doktoritoos。elmine, leksikaalsetel和metel põhinev uuring näitas, et edelahandi on lähedane Obdorski handile。Käesolev uuring analysis sib edelahandi fonoloogilisi ja morfoloogilisi tunnuseid。Kuigi mõned neist tunnustest on varem tuntud murrete hulgas; piliseid ainult Obdorski handile, on mõned omadused handi murrete seas ainulased。需要edelahantide eripärad on arvukad ja ebasstemaatilised, mistõttu on ebatõenäoline, et edelahandi arenes välja Obdorski handi murdest või selle lähedasest murdest。Võttes arvesse metaandmete hämarust, on k sitav, kas Vaysmani andmed edelahandi kohta kajastavad tõesti olemasoleva handi murde keelelisi fakte。
{"title":"The place of “Southwestern” Khanty among the Khanty dialects: the testimony of phonology and morphology","authors":"László Fejes","doi":"10.12697/jeful.2023.14.3.02","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2023.14.3.02","url":null,"abstract":"Southwestern Khanty is a dialect documented only in the 2008 PhD dissertation by Olga Vaysman. A previous study based on lexical data established that Southwestern Khanty is very close to Obdorsk Khanty. The current study explores the dialect’s phonological and morphological features. Although some of these features are typical only of Obdorsk Khanty among the formerly known dialects, some features of Southwestern Khanty are unique among the Khanty dialects. These peculiarities of Southwestern Khanty are numerous and unsystematic, which makes it unlikely that the dialect developed from Obdorsk Khanty or a dialect near Obdorsk Khanty. Taking into account the obscurity of the metadata, it is questionable whether Vaysman’s data on Southwestern Khanty really reflect the linguistic facts of an existing Khanty dialect. Kokkuvõte. László Fejes: “Edelahandi” paiknemine handi murrete hulgas: tõendid fonoloogiast ja morfoloogiast. Edelahandi murre on dokumenteeritud ainult Olga Vaysmani 2008. aasta doktoritöös. Eelmine, leksikaalsetel andmetel põhinev uuring näitas, et edelahandi on lähedane Obdorski handile. Käesolev uuring analüüsib edelahandi fonoloogilisi ja morfoloogilisi tunnuseid. Kuigi mõned neist tunnustest on varem tuntud murrete hulgas tüüpiliseid ainult Obdorski handile, on mõned omadused handi murrete seas ainulaadsed. Need edelahantide eripärad on arvukad ja ebasüstemaatilised, mistõttu on ebatõenäoline, et edelahandi arenes välja Obdorski handi murdest või selle lähedasest murdest. Võttes arvesse metaandmete hämarust, on küsitav, kas Vaysmani andmed edelahandi kohta kajastavad tõesti olemasoleva handi murde keelelisi fakte.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2023-10-14","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"135766143","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
Pub Date : 2023-10-11DOI: 10.12697/jeful.2023.14.3.03
Juha Kuokkala, Eino Koponen
The article presents a comparative-historical survey on Saami verbal derivatives with a suffixal *-š- (or *-šš-), based on extensive dictionary data from all Saami languages. The derivatives are divided into several subtypes using structural and functional criteria, and the distribution of each subtype as well as shared derivatives between Saami languages are investigated in order to illuminate the background of each subtype and their interrelations. It is argued that the essive verbs in *-āše̮- (South Saami vealkasjidh ‘appear white’) and denominal verbs in *-uše̮- (North Saami jallošit ‘play the fool’) as well as the diverse *-(e̮)še̮- verbs in the more peripheral languages descend from a single Proto-Saami *-še̮- derivative suffix with a general verbalizer function. The model of this type has probably also contributed to the emergence of the weak-grade *-Všše̮- type, which mainly consists of borrowings adapted from Finnic *-icce- verbs, such as North Saami dárbbašit (~ Finnish tarvitse-) ‘need’. Kokkuvõte. Juha Kuokkala, Eino Koponen: Saami -š-verbituletiste esinemisest ja ajaloost. Artiklis esitatakse võrdlev-ajalooline uurimus saami *-š- või *-šš- sufiksiga verbituletistest. Uurimus põhineb laialdasel sõnaraamatuainestikul kõigist saami keeltest. Tuletised jaotatakse strukturaalsete ja funktionaalsete kriteeriumide järgi alltüüpideks, ning iga alltüübi esinemist ja mitmele keelele ühiseid tuletisi vaadeldakse alltüupide tausta ja nende suhete selgitamiseks. Selle põhjal järeldame, et essiivsete *-āše̮ -verbide (lõunasaami vealkasjidh ‘paistma valgena’) ja denominaalsete *-še̮ -verbide (põhjasaami jallošit ‘veiderdama’) ning perifeersemate keelte erinevate funktsioonidega *-(e̮)še̮ -verbide taust peitub ühes ühises algsaami *-še̮-tuletusliites, mis algselt kandnud üldse verbistaja ja frekventatiivsufiksi funktsioone. Selle tüübi eeskuju on tõenäoliselt mõjutanud ka nõrgaastmelise *-Všše̮-tüübi tekkimist, mis peamiselt koosneb läänemeresoome *-icce-verbidest mugandatud laenudest, nagu põhjasaami dárbbašit (~ soome tarvitse-) ‘vajama’.
本文以萨米语所有语言的大量词典数据为基础，对萨米语带有*- *-(或*-šš-)后缀的词性衍生词进行了比较历史调查。根据结构和功能标准，将其划分为几个亚型，并研究了每个亚型的分布以及在萨米语中共享的衍生物，以阐明每个亚型的背景和它们之间的相互关系。有人认为，*-āše -中的格动词(南萨米语vealkasjidh ' appear white ')和*-uše -中的名动词(北萨米语jallošit ' play the fool ')，以及更外围语言中的各种* (e)še -动词，都是由一个具有一般动词化功能的原萨米语*-še -衍生后缀演变而来的。这种类型的模式可能也促成了弱级*-Všše -类型的出现，它主要由芬兰语*- ice -动词的借用组成，如北萨米语dárbbašit(~芬兰语tarvitse-) '需要'。Kokkuvote。Juha Kuokkala, Eino Koponen:萨米人-š-verbituletiste esinemisest ja ajaloost。Artiklis esitatakse võrdlev-ajalooline uurimus saami *- ß - või *-šš- sufiksiga verbituletistest。Uurimus põhineb laialdasel sõnaraamatuainestikul kõigist萨米龙骨。Tuletised jaotatakse struckturaalsete ja funcktionaalsete kriteeriumide järgi allt pideks, ning iga allt bisesinemist ja mitmele keelele hiseid tuletisi vaadeldakse allt upide tausta ja nende suhete selgitamisks。还pohjal jareldame等essiivsete *——āše̮-verbide (lounasaami vealkasjidh”paistma valgena”)ja denominaalsete * -še̮-verbide (pohjasaami jalloš它veiderdama)宁perifeersemate keelte erinevate funktsioonidega * -̮̮(e)še -verbide taust peitub呃uhises algsaami * -še̮-tuletusliites, mis algselt kandnud uldse verbistaja ja frekventatiivsufiksi funktsioone。Selle t - bieeskuju on tõenäoliselt mõjutanud ka nõrgaastmelise *-Všše - t - bitekkimist, mispeamiselt koosneb läänemeresoome *- ice -verbidest mugandatud laenudest, nagu põhjasaami dárbbašit (~ sometarvitse -) ' vajama '。
{"title":"On the distribution and history of Saami verbal derivatives in -š-","authors":"Juha Kuokkala, Eino Koponen","doi":"10.12697/jeful.2023.14.3.03","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2023.14.3.03","url":null,"abstract":"The article presents a comparative-historical survey on Saami verbal derivatives with a suffixal *-š- (or *-šš-), based on extensive dictionary data from all Saami languages. The derivatives are divided into several subtypes using structural and functional criteria, and the distribution of each subtype as well as shared derivatives between Saami languages are investigated in order to illuminate the background of each subtype and their interrelations. It is argued that the essive verbs in *-āše̮- (South Saami vealkasjidh ‘appear white’) and denominal verbs in *-uše̮- (North Saami jallošit ‘play the fool’) as well as the diverse *-(e̮)še̮- verbs in the more peripheral languages descend from a single Proto-Saami *-še̮- derivative suffix with a general verbalizer function. The model of this type has probably also contributed to the emergence of the weak-grade *-Všše̮- type, which mainly consists of borrowings adapted from Finnic *-icce- verbs, such as North Saami dárbbašit (~ Finnish tarvitse-) ‘need’. Kokkuvõte. Juha Kuokkala, Eino Koponen: Saami -š-verbituletiste esinemisest ja ajaloost. Artiklis esitatakse võrdlev-ajalooline uurimus saami *-š- või *-šš- sufiksiga verbituletistest. Uurimus põhineb laialdasel sõnaraamatuainestikul kõigist saami keeltest. Tuletised jaotatakse strukturaalsete ja funktionaalsete kriteeriumide järgi alltüüpideks, ning iga alltüübi esinemist ja mitmele keelele ühiseid tuletisi vaadeldakse alltüupide tausta ja nende suhete selgitamiseks. Selle põhjal järeldame, et essiivsete *-āše̮ -verbide (lõunasaami vealkasjidh ‘paistma valgena’) ja denominaalsete *-še̮ -verbide (põhjasaami jallošit ‘veiderdama’) ning perifeersemate keelte erinevate funktsioonidega *-(e̮)še̮ -verbide taust peitub ühes ühises algsaami *-še̮-tuletusliites, mis algselt kandnud üldse verbistaja ja frekventatiivsufiksi funktsioone. Selle tüübi eeskuju on tõenäoliselt mõjutanud ka nõrgaastmelise *-Všše̮-tüübi tekkimist, mis peamiselt koosneb läänemeresoome *-icce-verbidest mugandatud laenudest, nagu põhjasaami dárbbašit (~ soome tarvitse-) ‘vajama’.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2023-10-11","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"136097360","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
Pub Date : 2022-12-08DOI: 10.12697/jeful.2022.13.2.11
Susanna Tavi
This study investigates the language contact between Tver Karelian and Russian, attempting to provide a comprehensive overview of the lexicon of bilingual code. The methodology includes a combination of statistical analyses and handling contact-induced change in terms of the Code-Copying Framework (=CCF). Nine interviews with nine people were conducted using the memory walk method. In code copying, correlations were found between different word classes and contact-relatedness. In code alternation, few differences were found between different speakers and one commonality was the use of complex numerals as Russian phrases without adapting them into the Tver Karelian code. The findings confirm that the copies are of a certain kindand appear in certain word classes. Code alternation sequences suggest that, according to the CCF, the discourse rather than the language is mixed. The findings within CCF have implications on minority language policies, as the findings support the use of bilingual terminology. Kokkuvõte. Susanna Tavi: Karjala-vene kakskeelsuse mõju tverikarjala keele sõnavarale. Käesolevas uurimistöös uuritakse tverikarjala ja vene keele kontakte. See uuring püüab anda tervikliku ülevaate kakskeelse koodi sõnavarast. Metoodika sisaldab kombinatsiooni statistilistest analüüsidest ja kontaktidest põhjustatud muutuste käsitlemisest koodikopeerimise raamistiku (Code-Copying Framework = CCF) osas. Üheksa intervjuud üheksa inimesega viidi läbi mälukõnni meetodil. Leiti seoseid erinevate sõnaklasside ja kontaktidega seotuse vahel. Koodivahelduses leiti eri kõnelejate vahel vähe erinevusi ja üheks ühiseks jooneks oli keerukate arvsõnade kasutamine venekeelsete fraasidena, ilma neid tverikarjala koodi sobitamata. Leiud kinnitavad, et koopiad on teatud liiki ja esinevad teatud sõnaklassides. Koodi vaheldumise jadad viitavad sellele, et CCF-i kohaselt on segatud eelkõige diskursus, ja mitte keel. CCF-i leiud avaldavad mõju vähemuskeelte poliitikale, kuna leiud toetavad kakskeelse terminoloogia kasutamist.
本研究考察了卡累利阿语和俄语之间的语言接触，试图对双语语码的词汇提供一个全面的概述。该方法包括根据代码复制框架(=CCF)进行统计分析和处理接触引起的变化的组合。采用记忆漫步法对9人进行了9次访谈。在代码复制中，发现了不同词类和接触相关性之间的相关性。在代码交替方面，不同的使用者之间几乎没有发现什么差异，一个共同点是使用复数作为俄语短语而不将其改编为特维尔卡累利阿代码。研究结果证实，这些副本属于某种类型，出现在某些词类中。代码交替序列表明，根据CCF，话语而不是语言是混合的。CCF内的研究结果对少数民族语言政策有影响，因为研究结果支持使用双语术语。Kokkuvote。苏珊娜·塔维:Karjala-vene kakskeelsuse mõju tverikarjala keele sõnavarale。Käesolevas uurimistöös uuritakse tverikarjala ja vene keele kontakte。参见uuring p ab anda tervikliku levaate kakskeelse koodi sõnavarast。Metoodika sisaldab kombinatsiooni统计分析 sidest ja kontaktidest põhjustatud muutuste käsitlemisest koodikopeerimise raamistiku(代码复制框架= CCF) osas。Üheksa intervjuud heksa inimesega viidi läbi mälukõnni meetodil。Leiti seseid erinevate sõnaklasside ja kontaktidega seotuse vahel。Koodivahelduses leiti eri kõnelejate vahel vähe erinevusi ja heks heks jooneks oli keerukate arvsõnade kasutamine venekeelsete fraasidena, ilma neid tverikarjala koodi sobitamata。leud kinnitavad，和kokoad在治疗上的看法，就像在治疗上的看法一样sõnaklassides。kodi vaheldumise jadad viitavad sellele，而CCF-i kohaselt on segsegud eelkõige diskursus, ja mitte龙骨。CCF-i leiud avaldavad mõju vähemuskeelte poliitikale, kuna leiud toetavad kakskeelse术语kasutamist。
{"title":"Lexical outcomes of Karelian-Russian bilingualism in Tver Karelian","authors":"Susanna Tavi","doi":"10.12697/jeful.2022.13.2.11","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2022.13.2.11","url":null,"abstract":"This study investigates the language contact between Tver Karelian and Russian, attempting to provide a comprehensive overview of the lexicon of bilingual code. The methodology includes a combination of statistical analyses and handling contact-induced change in terms of the Code-Copying Framework (=CCF). Nine interviews with nine people were conducted using the memory walk method. In code copying, correlations were found between different word classes and contact-relatedness. In code alternation, few differences were found between different speakers and one commonality was the use of complex numerals as Russian phrases without adapting them into the Tver Karelian code. The findings confirm that the copies are of a certain kindand appear in certain word classes. Code alternation sequences suggest that, according to the CCF, the discourse rather than the language is mixed. The findings within CCF have implications on minority language policies, as the findings support the use of bilingual terminology. \u0000Kokkuvõte. Susanna Tavi: Karjala-vene kakskeelsuse mõju tverikarjala keele sõnavarale. Käesolevas uurimistöös uuritakse tverikarjala ja vene keele kontakte. See uuring püüab anda tervikliku ülevaate kakskeelse koodi sõnavarast. Metoodika sisaldab kombinatsiooni statistilistest analüüsidest ja kontaktidest põhjustatud muutuste käsitlemisest koodikopeerimise raamistiku (Code-Copying Framework = CCF) osas. Üheksa intervjuud üheksa inimesega viidi läbi mälukõnni meetodil. Leiti seoseid erinevate sõnaklasside ja kontaktidega seotuse vahel. Koodivahelduses leiti eri kõnelejate vahel vähe erinevusi ja üheks ühiseks jooneks oli keerukate arvsõnade kasutamine venekeelsete fraasidena, ilma neid tverikarjala koodi sobitamata. Leiud kinnitavad, et koopiad on teatud liiki ja esinevad teatud sõnaklassides. Koodi vaheldumise jadad viitavad sellele, et CCF-i kohaselt on segatud eelkõige diskursus, ja mitte keel. CCF-i leiud avaldavad mõju vähemuskeelte poliitikale, kuna leiud toetavad kakskeelse terminoloogia kasutamist.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.2,"publicationDate":"2022-12-08","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"84735468","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
Pub Date : 2022-11-26DOI: 10.12697/jeful.2022.13.2.10
R. Erkkilä
Abstract. In this paper, I study the difference between the two goal-cases of the Mordvin languages, namely, the illative and the lative. A spatial case system with two productive goal-cases but only one case for each of the other spatial relations (i.e., location, source, and path) is a rare phenomenon in languages. To explain thissituation, I study the semantics of the cases. I analyze the senses of the two cases, i.e., I study what meanings are expressed by them, and compare the semantic structures of the cases. Both of the cases are used to express mostly the same senses, but the frequencies of the senses differ between the cases. To explain this, I employ the concept of specificity. Specificity refers to the phenomenon where a relation between Trajectorand Landmark is conceptualized as either more or less specific. The comparison of the semantics of the two cases reveals that the illative is used with more and the lative with less specific conceptualizations.In this paper, I study the difference between the two goal-cases of the Mordvin languages, namely, the illative and the lative. A spatial case system with two productive goal-cases but only one case for each of the other spatial relations (i.e., location, source, and path) is a rare phenomenon in languages. To explain this situation, I study the semantics of the cases. I analyze the senses of the two cases, i.e., I study what meanings are expressed by them, and compare the semantic structures of the cases. Both of the cases are used to express mostly the same senses, but the frequencies of the senses differ between the cases. To explain this, I employ the concept of specificity. Specificity refers to the phenomenon where a relation between Trajector and Landmark is conceptualized as either more or less specific. The comparison of the semantics of the two cases reveals that the illative is used with more and the lative with less specific conceptualizations. Kokkuvõte. Riku Erkkilä: Illatiivi ja latiivi tähendused mordva keeltes. Käesolevas töös uurin erinevusi mordva keelte kahe sihikääne ehk illatiivi ja latiivi vahel. Kohakäänete süsteem, kus on kaks produktiivset sihikäänet, kuid ainult üks kääne teiste kohasuhete väljendamiseks, on maailma keeltes tavaliselt haruldane nähtus. Selle olukorra selgitamiseks uurin käänete semantikat. Analüüsin, milliseid tähendusi käänded väljendavad, ja võrdlen käänete semantilisi struktuure. Mõlemaid käändeid kasutatakse enamasti samademõtete väljendamiseks, aga mõtete sagedused on käänete vahel erinevad. Selle selgitamiseks kasutan spetsiifilisuse mõistet. Spetsiifilisus viitab nähtusele, kus trajektori ja orientiiri vaheline seos kontseptualiseeritakse kas enam või vähem spetsiifilisena. Käänete semantika võrdlusest selgub, et illatiivikasutatakse spetsiifilisemate ja latiivi vähem spetsiifiliste kontseptualisatsioonidega.
摘要本文研究了北欧语两种目的格的区别，即喻格和关系格。空间格系统有两个生产性的目标格，而其他空间关系(即位置、来源和路径)只有一个格，这在语言中是罕见的现象。为了解释这种情况，我研究了案例的语义。我分析了两个案例的意义，即研究它们表达了什么意义，并比较了两个案例的语义结构。这两种情况大多用来表达相同的感觉，但感觉的频率在情况之间有所不同。为了解释这一点，我使用了特异性的概念。特异性是指轨迹和地标之间的关系被概念化为更具体或更不具体的现象。通过对两种情况的语义比较，可以看出，比喻词用于较多的具体概念，而关系词用于较少的具体概念。本文研究了北欧语两种目的格的区别，即喻格和关系格。空间格系统有两个生产性的目标格，而其他空间关系(即位置、来源和路径)只有一个格，这在语言中是罕见的现象。为了解释这种情况，我研究了案例的语义。我分析了两个案例的意义，即研究它们表达了什么意义，并比较了两个案例的语义结构。这两种情况大多用来表达相同的感觉，但感觉的频率在情况之间有所不同。为了解释这一点，我使用了特异性的概念。特异性指的是将Trajector和Landmark之间的关系概念化为更具体或更不具体的现象。通过对两种情况的语义比较，可以看出，比喻词用于较多的具体概念，而关系词用于较少的具体概念。Kokkuvote。Riku Erkkilä: Illatiivi ja latiivi tähendused mordva keeltes。Käesolevas töös urin erinevusi mordva keelte kahe sihikääne ehk illativija lativii vahel。Kohakäänete ssteem, kus on kaks producktiivset sihikäänet, kuid ainult ks kääne teiste kohasuhete väljendamiseks, on maailma keeltes tavaliselt haruldane nähtus。Selle olukorra selgitamiseks尿素käänete语义kat。分析，毫秒tähendusi käänded väljendavad, ja võrdlen käänete语义结构。Mõlemaid käändeid kasutatakse enamasti samademõtete väljendamiseks, aga mõtete sagedused on käänete vahel erinevad。出售selgitamiseks kasutan专用产品mõistet。spectifiilisus viitab nähtusele, kus trajektori ja orientiiri vaheline seos kontseptualiseritakse kasam või vähem specfiilisena。Käänete semantika võrdlusest selgub, et illatiivikasutatakse speciifilisemate ja latii vähem speciifiliste kontseptualistion idega。
{"title":"The senses of illative and lative case in the Mordvin languages","authors":"R. Erkkilä","doi":"10.12697/jeful.2022.13.2.10","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2022.13.2.10","url":null,"abstract":"Abstract. In this paper, I study the difference between the two goal-cases of the Mordvin languages, namely, the illative and the lative. A spatial case system with two productive goal-cases but only one case for each of the other spatial relations (i.e., location, source, and path) is a rare phenomenon in languages. To explain thissituation, I study the semantics of the cases. I analyze the senses of the two cases, i.e., I study what meanings are expressed by them, and compare the semantic structures of the cases. Both of the cases are used to express mostly the same senses, but the frequencies of the senses differ between the cases. To explain this, I employ the concept of specificity. Specificity refers to the phenomenon where a relation between Trajectorand Landmark is conceptualized as either more or less specific. The comparison of the semantics of the two cases reveals that the illative is used with more and the lative with less specific conceptualizations.In this paper, I study the difference between the two goal-cases of the Mordvin languages, namely, the illative and the lative. A spatial case system with two productive goal-cases but only one case for each of the other spatial relations (i.e., location, source, and path) is a rare phenomenon in languages. To explain this situation, I study the semantics of the cases. I analyze the senses of the two cases, i.e., I study what meanings are expressed by them, and compare the semantic structures of the cases. Both of the cases are used to express mostly the same senses, but the frequencies of the senses differ between the cases. To explain this, I employ the concept of specificity. Specificity refers to the phenomenon where a relation between Trajector and Landmark is conceptualized as either more or less specific. The comparison of the semantics of the two cases reveals that the illative is used with more and the lative with less specific conceptualizations. \u0000Kokkuvõte. Riku Erkkilä: Illatiivi ja latiivi tähendused mordva keeltes. Käesolevas töös uurin erinevusi mordva keelte kahe sihikääne ehk illatiivi ja latiivi vahel. Kohakäänete süsteem, kus on kaks produktiivset sihikäänet, kuid ainult üks kääne teiste kohasuhete väljendamiseks, on maailma keeltes tavaliselt haruldane nähtus. Selle olukorra selgitamiseks uurin käänete semantikat. Analüüsin, milliseid tähendusi käänded väljendavad, ja võrdlen käänete semantilisi struktuure. Mõlemaid käändeid kasutatakse enamasti samademõtete väljendamiseks, aga mõtete sagedused on käänete vahel erinevad. Selle selgitamiseks kasutan spetsiifilisuse mõistet. Spetsiifilisus viitab nähtusele, kus trajektori ja orientiiri vaheline seos kontseptualiseeritakse kas enam või vähem spetsiifilisena. Käänete semantika võrdlusest selgub, et illatiivikasutatakse spetsiifilisemate ja latiivi vähem spetsiifiliste kontseptualisatsioonidega.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.2,"publicationDate":"2022-11-26","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"75617655","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
Pub Date : 2022-10-25DOI: 10.12697/jeful.2022.13.2.06
Lydia Risberg
Vabariiklikus õigekeelsuskomisjonis arutati 1980. aastal, et eesti üldkeele omasõnade tähendusi ei ole võimalik ega vajalik normida. Sellegipoolest jätkati keelekorralduses õigekeelsussõnaraamatu kaudu osade sõnatähenduste ebasobivaks pidamist (ÕS 1999) ja nende kohta soovituste andmist (ÕS 2006–2018). Artiklis kirjeldan ÕS 2018-s eesti omasõnade tähenduste kohta antud soovituste analüüsi tulemusi, tuginedeskasutuspõhisele keeleteooriale, mille järgi sõnatähendused kujunevad keelekasutuses. Oleme EKI-s võtnud seisukoha, et EKI ühendsõnastikus üksnes kirjeldame tähendusi, mitte ei hinda neid heaks ega halvaks. Sellegipoolest otsivad paljud keelenõuküsijad ja (õigekeelsus)sõnaraamatu kasutajad vastust küsimusele, mis on keeles õige ja vale, hea ja halb. Artiklis arutlen, kas ja kuidas saab keelekorralduses sõnatähenduste kohtasoovitusi anda. Abstract. Lydia Risberg: Recommendations for the meanings of Estonian words – necessary or not? The National Orthology Commission discussed in 1980 that there should be no norms for the meanings of Estonian words in the Estonian standard language, but the Estonian corpus planning continued to label some meanings as inappropriate and gave recommendations for meanings in the Dictionary of Standard Estonian (DSE 1999–2018). But the Dictionary of Standard Estonian and the Explanatory Dictionary of Estonian do not create word meanings – the meanings of words are formed in the use of language and dictionaries only describe the usage. The new EKI Combined Dictionary (since 2020) only describes meanings, there is no evaluation whether the meaning is good or bad. This article explains why the meanings of Estonian words cannot be standardised in general language and the recommendations for the meanings of Estonian words are not necessary.
{"title":"Mis on peidus sõnaraamatu tähendussoovituste tagahoovis? Eesti omasõnade käsitlus","authors":"Lydia Risberg","doi":"10.12697/jeful.2022.13.2.06","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2022.13.2.06","url":null,"abstract":"Vabariiklikus õigekeelsuskomisjonis arutati 1980. aastal, et eesti üldkeele omasõnade tähendusi ei ole võimalik ega vajalik normida. Sellegipoolest jätkati keelekorralduses õigekeelsussõnaraamatu kaudu osade sõnatähenduste ebasobivaks pidamist (ÕS 1999) ja nende kohta soovituste andmist (ÕS 2006–2018). Artiklis kirjeldan ÕS 2018-s eesti omasõnade tähenduste kohta antud soovituste analüüsi tulemusi, tuginedeskasutuspõhisele keeleteooriale, mille järgi sõnatähendused kujunevad keelekasutuses. Oleme EKI-s võtnud seisukoha, et EKI ühendsõnastikus üksnes kirjeldame tähendusi, mitte ei hinda neid heaks ega halvaks. Sellegipoolest otsivad paljud keelenõuküsijad ja (õigekeelsus)sõnaraamatu kasutajad vastust küsimusele, mis on keeles õige ja vale, hea ja halb. Artiklis arutlen, kas ja kuidas saab keelekorralduses sõnatähenduste kohtasoovitusi anda. \u0000Abstract. Lydia Risberg: Recommendations for the meanings of Estonian words – necessary or not? The National Orthology Commission discussed in 1980 that there should be no norms for the meanings of Estonian words in the Estonian standard language, but the Estonian corpus planning continued to label some meanings as inappropriate and gave recommendations for meanings in the Dictionary of Standard Estonian (DSE 1999–2018). But the Dictionary of Standard Estonian and the Explanatory Dictionary of Estonian do not create word meanings – the meanings of words are formed in the use of language and dictionaries only describe the usage. The new EKI Combined Dictionary (since 2020) only describes meanings, there is no evaluation whether the meaning is good or bad. This article explains why the meanings of Estonian words cannot be standardised in general language and the recommendations for the meanings of Estonian words are not necessary.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.2,"publicationDate":"2022-10-25","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"87686267","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
Pub Date : 2022-10-12DOI: 10.12697/jeful.2022.13.2.08
D. Kuzmin
The article analyzes old personal names of the Karelian population. As the author demonstrates, the revealed corpus of historical Karelian names is yet very incomplete and severely understudied. This is to be due to a number of causes, including the relative scarcity of names recorded in historical documents, the limited number of sources, and the lack of research devoted to medieval Karelian names. Thus, this article is the author’s look into the evolution of the old given names of Karelians and a step towards their further description and study. Kokkuvõte. Denis Kuzmin: Vanad karjalaste isikunimed. Artiklis analüüsitakse Karjala elanikkonna vanu isikunimesid. Nagu autor näitab, on teadaolevate ajalooliste karjalaste nimede korpus veel väga puudulik ja väheuuritud. Põhjusi selleks on mitu, sealhulgas ajalooürikutes kirja pandud nimede suhteline nappus, allikate piiratus, keskaegsete karjala nimede vähene uuritus. Käesolev artikkel annab ülevaate karjalaste vanade eesnimede kujunemisest ning on samm nende edasise kirjeldamise ja uurimise suunas.
{"title":"Old Karelian personal names","authors":"D. Kuzmin","doi":"10.12697/jeful.2022.13.2.08","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2022.13.2.08","url":null,"abstract":"The article analyzes old personal names of the Karelian population. As the author demonstrates, the revealed corpus of historical Karelian names is yet very incomplete and severely understudied. This is to be due to a number of causes, including the relative scarcity of names recorded in historical documents, the limited number of sources, and the lack of research devoted to medieval Karelian names. Thus, this article is the author’s look into the evolution of the old given names of Karelians and a step towards their further description and study. \u0000Kokkuvõte. Denis Kuzmin: Vanad karjalaste isikunimed. Artiklis analüüsitakse Karjala elanikkonna vanu isikunimesid. Nagu autor näitab, on teadaolevate ajalooliste karjalaste nimede korpus veel väga puudulik ja väheuuritud. Põhjusi selleks on mitu, sealhulgas ajalooürikutes kirja pandud nimede suhteline nappus, allikate piiratus, keskaegsete karjala nimede vähene uuritus. Käesolev artikkel annab ülevaate karjalaste vanade eesnimede kujunemisest ning on samm nende edasise kirjeldamise ja uurimise suunas.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.2,"publicationDate":"2022-10-12","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"90097525","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
京公网安备 11010802042870号
京ICP备2023020795号-1
扫码关注我们
求助内容：
应助结果提醒方式：