Pub Date : 2022-09-05DOI: 10.12697/jeful.2022.13.1.04
Andra Kalnača, Ilze Lokmane
The focus of this study is on the Latvian modal verb vajadzēt ‘to need, must’ derived from the noun vajaga ‘need, necessity’ believed to be a borrowing from Livonian vajag, vajāg ‘need, necessary’. The objective of this study is to provide a full, comprehensive description of the grammatical forms and distribution of the verb vajadzēt, and an analysis of its modal and evidential semantics. This is essential, first and foremost, for contrastive language studies (vis-à-vis Livonian and Estonian counterparts of the verb vajadzēt) and will help to lay the necessary foundation for further research on modal verbs and their associated syntactic constructions in Latvian (Baltic) and Finnic language contacts. The verb vajadzēt is part of a larger system of Latvian impersonal modal verbs taking a dative experiencer/agent/possessor; it is also, by virtue of its semantics and functions, one of the primary lexical means for expressing deontic modality in contemporary Latvian. This study takes a closer look at the distribution, semantics of the verb and its syntactic constructions, which are clearly related to the expression of deontic, sometimes also epistemic, and evidential meanings. In addition, the study provides an overview of the grammatical forms of the verb vajadzēt and its parallel uses with the debitive mood. Kokkuvõte. Andra Kalnača, Ilze Lokmane: Läti verb vajadzēt ‘vajama, pidama’: selle liivi juured ning modaalsuse ja distributsiooni eripärad. Selle uurimuse keskmes on läti modaalverb vajadzēt ‘vajama, pidama’, mis on tuletatud nimisõnast vajaga ‘vajadus, tarvidus’, mida omakorda peetakse laenuks liivikeelsest sõnast vajag, vajāg ‘vajadus, vajalik’. Uurimuse eesmärk on anda kõikehõlmav ülevaade verbi vajadzēt grammatilistest vormidest ja distributsioonist ning analüüsida selle modaalset ja evidentsiaalset semantikat. See on oluline eelkõige kontrastiivse keeleuurimise jaoks (verbi vajadzēt võrdlemisel liivi ja eesti vastetega) ning aitab luua vajaliku aluse modaalverbide ja nendega seotud süntaktiliste konstruktsioonide edasiseks uurimiseks seoses läti (balti) ja läänemeresoome keelekontaktidega. Verb vajadzēt on osa suuremast läti üldisikuliste modaalverbide süsteemist, kus kogeja/agent/valdaja ühildub daativis; samuti on see oma semantika ja funktsioonide tõttu üks peamisi leksikaalseid vahendeid deontilise modaalsuse väljendamiseks tänapäeva läti keeles. Käesolevas uurimuses vaadeldakse lähemalt verbi distributsiooni, semantikat ja selle süntaktilisi konstruktsioone, mis on selgelt seotud deontiliste, mõnikord ka episteemiliste ja evidentsiaalsete tähenduste väljendamisega. Lisaks antakse uurimuses ülevaade verbi vajadzēt grammatilistest vormidest ja selle paralleelsest kasutusest debitiiviga. Kubbõvõttõks. Andra Kalnača, Ilze Lokmane: Lețkīel verb vajadzēt: sīe līvõd jūrd, modalitāt ja distribūtsij eņtšsuglit. Sīe tuņšlimiz sidāms um lețkīel modāli verb vajadzēt ‘um vajāg’, mis alīzõks um nimsõnā vajaga ‘vajāgõm’, mis tegīž u
这项研究的重点是拉脱维亚语情态动词vajadzēt“需要，必须”，源于名词vajaga，“需要，必要”，据信是从利沃尼亚语vajag, vajāg“需要，必要”借用来的。本研究的目的是提供一个完整的，全面的描述的语法形式和分布的动词vajadzēt，并分析其情态和证据语义。这对于语言对比研究(相对于-à-vis立窝尼亚语和爱沙尼亚语中对应的动词vajadzēt)是至关重要的，并且将有助于为进一步研究拉脱维亚语(波罗的海语)和芬兰语中情态动词及其相关句法结构奠定必要的基础。动词vajadzēt是拉脱维亚语一个更大的非人格性情态动词系统的一部分，该系统带有与格的体验者/施动者/所有人;由于其语义和功能，它也是当代拉脱维亚语中表达道义情态的主要词汇手段之一。本研究对动词的分布、语义及其句法结构进行了深入研究，这些结构明显与道义意义的表达有关，有时也与认知意义和证据意义的表达有关。此外，该研究还概述了动词vajadzēt的语法形式及其与贬义语气的平行用法。Kokkuvote。Andra kalnaa, Ilze Lokmane: Läti动词vajadzēt ' vajama, pidama ': selle liivi juured ning modaalsuse ja distributsiooni eripärad。Selle uurimuse keskmes on läti moddaalverb vajadzēt ' vajama, pidama '， mis on tuletatud nimisõnast vajaga ' vajadus, tarvidus '， mida omakorda peetakse laenuks livikeelest sõnast vajag, vajāg ' vajadus, vajalik '。Uurimuse eesmärk on anda kõikehõlmav levaade verbi vajadzēt语法学家、语音学家、语音学家、语音学家、语音学家宁分析;参见oluline eelkõige kontrastiivse keeleuurimise jaoks (verbi vajadzēt võrdlemisel liivi ja eesti vastetega) ning aitab luua vajaliku aluse modaalveride ja nendega seotud s ntaktiliste konstruktsioonide edasiseks uurimiseks seoses läti (balti) ja läänemeresoome keelekontaktidega。动词vajadzēt on osa suuremast läti ldisikuliste modaalveride ssteemist, kus kogeja/agent/valdaja hildub daativis;Samuti on see oma semantika ja funktsioonide tõttu ks peamisi leksikaalseid vahendeid deontilise modaalsuse väljendamiseks tänapäeva läti龙骨。Käesolevas uurimuses vaadeldakse lähemalt verbi distributsiooni, semantikat ja selle s ntaktilisi konstruktsioone, mis on selgelt seotud deontiliste, mõnikord ka epistemiliste evidentsiaalsete tähenduste väljendamisega。Lisaks antakse uurimuses levaade verbi vajadzēt语法分析器(grammatilistest vormidest ja selle paralleelese kasutusest debitiviga)。Kubbovottoks。Andra kalna a, Ilze Lokmane: Lețkīel动词vajadzēt: sīe līvõd jūrd, modalitāt ja distribūtsij eņtšsuglit。年代īe涂ņšlimiz sidā嗯lețk女士īel modā李动词vajadzēt '嗯vajāg’,mis alīzoks嗯nimsonāvajaga”vajā傻子”,mis的羊毛īž嗯丝锥īņtod līvo kīel儿子ā圣vajāg。Tuņšlimiz merk um tǟmikšõ iļvaņtlõks imu verb vajadzēt formõd ja distribūtsij, ja tuņšlõ semsemantic . e modāliz ja evidentsiāliz。Se嗯tǟ我佩带天珠ājed kontrastī即kīel涂ņšlimiz码头ā圣(ītlo动词vajadzēt līvo jaēsti kīelkoks) ja abțob lū辛癸酸甘油酯tārpaliz alīz modā音乐verbod ja nantkoks sidtod sintaks konstruktsijd jeddopēḑ工业区涂ņšlimiz码头ā圣勒țkī厄尔(baltod) ja vāldamiersūomo kī古人kontaktod kontekstos。动词vajadzēt um ikš jag jo sūrst lețkīel modālizt verbõd sistēmst;Nei æ z eņtš semantik ja funktsijd pūolst tämpizõs lețkīels se um ikš tǟdzi leksikāli vaindõks deontiliz modalitāt nägțimiz pierāst。s æ s tuņšlimizõs jo ležgõld sōbõd vaņtõltõd动词distribūtsij, semantika ja s æ s sintaks konstruktsijd, mis ātõ sieldist sidtõd deontiliz, vaišti ka epistēmliz ja evidentsiāliz tǟntõks nägțimizõks。内伊兹语tuņšlimi tǟmikšõb iļvaņtlõks izu verb vajadzēt formõd ja sust e paralēliz kȭlbatimiz 。
{"title":"The verb vajadzēt ‘to need, must’ in Latvian: its Livonian origins, modal and distributional features","authors":"Andra Kalnača, Ilze Lokmane","doi":"10.12697/jeful.2022.13.1.04","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2022.13.1.04","url":null,"abstract":"The focus of this study is on the Latvian modal verb vajadzēt ‘to need, must’ derived from the noun vajaga ‘need, necessity’ believed to be a borrowing from Livonian vajag, vajāg ‘need, necessary’. The objective of this study is to provide a full, comprehensive description of the grammatical forms and distribution of the verb vajadzēt, and an analysis of its modal and evidential semantics. This is essential, first and foremost, for contrastive language studies (vis-à-vis Livonian and Estonian counterparts of the verb vajadzēt) and will help to lay the necessary foundation for further research on modal verbs and their associated syntactic constructions in Latvian (Baltic) and Finnic language contacts. \u0000The verb vajadzēt is part of a larger system of Latvian impersonal modal verbs taking a dative experiencer/agent/possessor; it is also, by virtue of its semantics and functions, one of the primary lexical means for expressing deontic modality in contemporary Latvian. \u0000This study takes a closer look at the distribution, semantics of the verb and its syntactic constructions, which are clearly related to the expression of deontic, sometimes also epistemic, and evidential meanings. In addition, the study provides an overview of the grammatical forms of the verb vajadzēt and its parallel uses with the debitive mood. \u0000Kokkuvõte. Andra Kalnača, Ilze Lokmane: Läti verb vajadzēt ‘vajama, pidama’: selle liivi juured ning modaalsuse ja distributsiooni eripärad. Selle uurimuse keskmes on läti modaalverb vajadzēt ‘vajama, pidama’, mis on tuletatud nimisõnast vajaga ‘vajadus, tarvidus’, mida omakorda peetakse laenuks liivikeelsest sõnast vajag, vajāg ‘vajadus, vajalik’. Uurimuse eesmärk on anda kõikehõlmav ülevaade verbi vajadzēt grammatilistest vormidest ja distributsioonist ning analüüsida selle modaalset ja evidentsiaalset semantikat. See on oluline eelkõige kontrastiivse keeleuurimise jaoks (verbi vajadzēt võrdlemisel liivi ja eesti vastetega) ning aitab luua vajaliku aluse modaalverbide ja nendega seotud süntaktiliste konstruktsioonide edasiseks uurimiseks seoses läti (balti) ja läänemeresoome keelekontaktidega. \u0000Verb vajadzēt on osa suuremast läti üldisikuliste modaalverbide süsteemist, kus kogeja/agent/valdaja ühildub daativis; samuti on see oma semantika ja funktsioonide tõttu üks peamisi leksikaalseid vahendeid deontilise modaalsuse väljendamiseks tänapäeva läti keeles. \u0000Käesolevas uurimuses vaadeldakse lähemalt verbi distributsiooni, semantikat ja selle süntaktilisi konstruktsioone, mis on selgelt seotud deontiliste, mõnikord ka episteemiliste ja evidentsiaalsete tähenduste väljendamisega. Lisaks antakse uurimuses ülevaade verbi vajadzēt grammatilistest vormidest ja selle paralleelsest kasutusest debitiiviga. \u0000Kubbõvõttõks. Andra Kalnača, Ilze Lokmane: Lețkīel verb vajadzēt: sīe līvõd jūrd, modalitāt ja distribūtsij eņtšsuglit. Sīe tuņšlimiz sidāms um lețkīel modāli verb vajadzēt ‘um vajāg’, mis alīzõks um nimsõnā vajaga ‘vajāgõm’, mis tegīž u","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.2,"publicationDate":"2022-09-05","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"80000644","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
Pub Date : 2022-09-05DOI: 10.12697/jeful.2022.13.1.05
Miina Norvik, H. Metslang, K. Pajusalu, E. Saar
This paper analyses strategies for forming polar questions and their historical sources in the two main varieties of Livonian – Courland Livonian and Salaca Livonian. The results reveal that the main means for marking polar questions in both varieties are sentence-initial particles. Their usage is compared to the means found in other varieties spoken in the Central Baltic area. This micro-areal comparison offers an in-depth analysis of the main patterns in the area, including their developmental paths. It appears that on several occasions, Livonian, Latvian, Latgalian, and Leivu South Estonian (spoken in Latvia) pattern together as opposed to the Estonian and South Estonian varieties (spoken in Estonia) and Lutsi and Kraasna South Estonian (spoken, respectively, in southeastern Latvia and the southern Pskov region in Russia). The data originate from various sources and different times, and were obtained by using both manual and automated methods; the analyses are qualitative. Kokkuvõte. Miina Norvik, Helle Metslang, Karl Pajusalu, Eva Saar: Liivi keele üldküsimused areaalsel taustal. Artiklis analüüsitakse üldküsimuse vormistamise strateegiaid ning nende kujunemise allikaid kahes liivi keele põhikujus – Kuramaa liivi keeles ja Salatsi liivi keeles. Tulemused näitavad, et mõlemas on üldküsimusi moodustatud peamiselt lausealguliste partiklitega. Liivi keele üldküsimuste struktuuri võrreldakse areaalselt lähedaste keelte ja murrete moodustusviisidega. Selline mikroareaalne võrdlus võimaldab sügavuti analüüsida Balti areaalis leiduvaid põhilisi üldküsimuste vormimalle ning nende arenguteid. Artiklist ilmneb, et mitmel juhul osutuvad sarnaseks liivi, läti, latgali ja lõunaeesti leivu keelesaare üldküsimuste moodustusviisid, erinedes eesti keele, lõunaeesti murdekujude ning lõunaeesti lutsi ja kraasna keelesaare üldküsimuse moodustusest. Andmestik on kogutud mitmesugustest eri aegade allikatest ning seda on analüüsitud kvalitatiivselt. Kubbõvõttõks. Miina Norvik, Helle Metslang, Karl Pajusalu, Eva Saar. Līvõ kīel iļammizt kizzimizt areāl kontekstõs. Kēras sōbõd vaņtõltõd amnämniz kizzimiz lūomiz stratēgijd ja nänt ovātõd kōds līvõ kīel vīțs – Kurmō līvõ kīels ja Salāts līvõ kīels. Tuņšlimi nägțõb, ku mȯlmis sōbõd kȭlbatõd partikõld, mis irdistiz ātõ lieudtõb kītõm īrgandõksõs. Kēra ītlõb līvõ kīel amnämnizt kizzimizt struktūrõ seļļizt īž struktūrõdõks munt ležgõlizt kēļši ja kīelmūrdis. Seļļi ītlimi äbțõb tuņšlõ amā sagdidi amnämnizt kizzimizt formõd modelidi ja nänt suggimizt Vāldamier areāls. Nei īž tuņšlimi nägțõb, ku amnämnizt kizzimizt struktūr pierrõ līvõ kēļ, lețkēļ, ladgal kēļ ja jedālēsti leivu kīelkōla ātõ jõvāgid ītizt – nēši kēļši struktūrõd ātõ mõitizt äbku ēsti kīels, jedālēsti kīelmūrdis, jedālēsti Lutsi ja kraasna kīelkōlis lieudtõb. Tieutõd tuņšlimiz pierāst ātõ kubbõ pandõd īžkižist ovātist ja tuņšlimiz pierāst sōbõd kȭlbatõd kvantitatīvizt metōdõd.
本文分析了利窝尼亚两个主要品种库尔兰利窝尼亚和萨拉卡利窝尼亚的极地问题形成策略及其历史渊源。结果表明，两种类型的极性疑问句的主要标记手段都是句子首词。它们的用法与波罗的海中部地区其他方言的用法进行了比较。这种微区域比较提供了对该地区主要模式及其发展路径的深入分析。似乎有几次，立窝尼亚语、拉脱维亚语、拉脱维亚语和莱乌南爱沙尼亚语(在拉脱维亚使用)一起出现，而不是爱沙尼亚语和南爱沙尼亚语(在爱沙尼亚使用)以及卢茨语和克拉斯纳南爱沙尼亚语(分别在拉脱维亚东南部和俄罗斯普斯科夫南部地区使用)。数据来自不同的来源和不同的时间，并通过人工和自动方法获得;分析是定性的。Kokkuvote。Miina Norvik, Helle met俚语，Karl Pajusalu, Eva Saar: Liivi keele ldk模拟区域也是如此。Artiklis分析 sitakse ldk simuse vormistamise战略，ningnende kujunemise allikaid kahes liivi keele põhikujus - Kuramaa liivi keeles ja Salatsi liivi keeles。tulemuse näitavad, et mõlemas对 ldk simusi的情绪状态进行了分析。Liivi keele ldk simuste struktuuri võrreldakse areaalselt lähedaste keelte ja murrette moodustusviisidega。Selline microarea alne võrdlus võimaldab s gavuti分析 sida Balti areaalis leiduvaid põhilisi ldk simuste vormimalle ning nende arenguteid。Artiklist ilmneb, et mitmel juhul osutuvad sarnaseks liivi, läti, latgali ja lõunaeesti leivu keelesaare ldk simuste moodustusvisisid, erinedes eesti keele, lõunaeesti murdekujude ning lõunaeesti lutsi ja kraasna keelesaare ldk simuse moodustusest。在分析情境评估法(情境评估法)的基础上，建立了基于情境评估法(情境评估法)的情境评估法。Kubbovottoks。Miina Norvik, Helle met俚语，Karl Pajusalu, Eva Saar。Līvõ k el iļammizt kizzimizt areāl kontekstõs。Kēras sōbõd vaņtõltõd amnämniz kizzimiz lūomiz stratēgijd ja nänt ovātõd kōds līvõ k el vīțs - kurmki līvõ k els ja Salāts līvõ k els。Tuņšlimi nägțõb, ku mȯlmis sōbõd kȭlbatõd partikõld, mis irdistiz ātõ lieudtõb kītõm īrgandõksõs。Kēra ītlõb līvõ k el amnämnizt kizzimizt struktūrõ seļļizt struktūrõdõks munt ležgõlizt kēļši ja kīelmūrdis。Seļļi tlimi äbțõb tuņšlõ amā sagdidi amnämnizt kizzimizt formõd modelidi ja nänt suggimizt Vāldamier areāls。Neiīž涂ņš里美唠叨țob, ku amnamnizt kizzimizt struktūr pierro līvo kēļ,lețkēļ,ladgal kēļja jedālēsti leivu kī麋鹿ōlaājovāgidītizt - nēšk我ēļš我struktū杆ā,moitizt abkuēsti kīels,杰德ālēsti kī榆树ūrdi,杰德ālēsti Lutsi ja kraasna kī麋鹿ōlis lieudtob。Tieutõd tuņšlimiz pierāst ātõ kubbõ pandõd īžkižist ovātist ja tuņšlimiz pierāst sōbõd kȭlbatõd kvantitatt vizt metōdõd。
{"title":"Livonian polar questions in their areal context","authors":"Miina Norvik, H. Metslang, K. Pajusalu, E. Saar","doi":"10.12697/jeful.2022.13.1.05","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2022.13.1.05","url":null,"abstract":"This paper analyses strategies for forming polar questions and their historical sources in the two main varieties of Livonian – Courland Livonian and Salaca Livonian. The results reveal that the main means for marking polar questions in both varieties are sentence-initial particles. Their usage is compared to the means found in other varieties spoken in the Central Baltic area. This micro-areal comparison offers an in-depth analysis of the main patterns in the area, including their developmental paths. It appears that on several occasions, Livonian, Latvian, Latgalian, and Leivu South Estonian (spoken in Latvia) pattern together as opposed to the Estonian and South Estonian varieties (spoken in Estonia) and Lutsi and Kraasna South Estonian (spoken, respectively, in southeastern Latvia and the southern Pskov region in Russia). The data originate from various sources and different times, and were obtained by using both manual and automated methods; the analyses are qualitative. \u0000Kokkuvõte. Miina Norvik, Helle Metslang, Karl Pajusalu, Eva Saar: Liivi keele üldküsimused areaalsel taustal. Artiklis analüüsitakse üldküsimuse vormistamise strateegiaid ning nende kujunemise allikaid kahes liivi keele põhikujus – Kuramaa liivi keeles ja Salatsi liivi keeles. Tulemused näitavad, et mõlemas on üldküsimusi moodustatud peamiselt lausealguliste partiklitega. Liivi keele üldküsimuste struktuuri võrreldakse areaalselt lähedaste keelte ja murrete moodustusviisidega. Selline mikroareaalne võrdlus võimaldab sügavuti analüüsida Balti areaalis leiduvaid põhilisi üldküsimuste vormimalle ning nende arenguteid. Artiklist ilmneb, et mitmel juhul osutuvad sarnaseks liivi, läti, latgali ja lõunaeesti leivu keelesaare üldküsimuste moodustusviisid, erinedes eesti keele, lõunaeesti murdekujude ning lõunaeesti lutsi ja kraasna keelesaare üldküsimuse moodustusest. Andmestik on kogutud mitmesugustest eri aegade allikatest ning seda on analüüsitud kvalitatiivselt. \u0000Kubbõvõttõks. Miina Norvik, Helle Metslang, Karl Pajusalu, Eva Saar. Līvõ kīel iļammizt kizzimizt areāl kontekstõs. Kēras sōbõd vaņtõltõd amnämniz kizzimiz lūomiz stratēgijd ja nänt ovātõd kōds līvõ kīel vīțs – Kurmō līvõ kīels ja Salāts līvõ kīels. Tuņšlimi nägțõb, ku mȯlmis sōbõd kȭlbatõd partikõld, mis irdistiz ātõ lieudtõb kītõm īrgandõksõs. Kēra ītlõb līvõ kīel amnämnizt kizzimizt struktūrõ seļļizt īž struktūrõdõks munt ležgõlizt kēļši ja kīelmūrdis. Seļļi ītlimi äbțõb tuņšlõ amā sagdidi amnämnizt kizzimizt formõd modelidi ja nänt suggimizt Vāldamier areāls. Nei īž tuņšlimi nägțõb, ku amnämnizt kizzimizt struktūr pierrõ līvõ kēļ, lețkēļ, ladgal kēļ ja jedālēsti leivu kīelkōla ātõ jõvāgid ītizt – nēši kēļši struktūrõd ātõ mõitizt äbku ēsti kīels, jedālēsti kīelmūrdis, jedālēsti Lutsi ja kraasna kīelkōlis lieudtõb. Tieutõd tuņšlimiz pierāst ātõ kubbõ pandõd īžkižist ovātist ja tuņšlimiz pierāst sōbõd kȭlbatõd kvantitatīvizt metōdõd.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.2,"publicationDate":"2022-09-05","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"90272163","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
Pub Date : 2022-09-05DOI: 10.12697/jeful.2022.13.1.10
Roberts Spirģis, V. Kuznetsova, V. Sobolev
In the culture of the ancient Livonians and Russians there was a particular group of pendants in the shape of household utensils, mostly made of copper alloys. This article deals with spoon-shaped pendants discovered in the settlements and burials of the second part of the 11th–13th century. Spoon-shaped pendants were rather rare for ancient Livonians. We have collected information about 19 finds from the Daugava region. In the territory of ancient Russia, about one hundred items have been found. In the historiography, spoon-shaped pendants were regarded as pagan amulets associated with the idea of satiation, wealth, and well-being. In our opinion, due to the late date of the items and their widespread distribution in Christian lands, they could be miniatures of the Eucharist spoons used in Orthodox communion. Kokkuvõte. Roberts Spirģis, Valentina Kuznetsova, Vladislav Sobolev: Lusikakujulised ripatsehted 11.–13. sajandi liivi kultuuris ja muistse Venemaa asukatel: esialgsed uurimistulemused. Muistsete liivlaste ja venelaste kultuuris oli eripärane rühm majapidamisesemete kujulisi ripatseid, mis oli tehtud peamiselt vasesulamitest. See artikkel vaatleb lusikakujulisi ripatseid, mida on leitud 11. sajandi teise poole kuni 13. sajandi asulakohtadest ja haudadest. Lusikripatsid olid muistsetel liivlastel üsna haruldased. Autorid on kogunud teavet 19 leiu kohta Daugava piirkonnast. Muinasvene alalt on leitud kokku ligikaudu sada sellist eset. Historiograafias on lusikripatseid peetud paganlikeks amulettideks, mida on seostatud külluse, tervise ja heaolu taotlusega. Autorite arvates võisid hilise esinemisaja ja kristlikes maades laialdase leviku tõttu olla need aga armulaualusika miniatuursed kujutised ortodoksses ühenduses. Kubbõvõttõks. Roberts Spirģis, Valentina Kuznetsova, Vladislav Sobolev: Kōjvīțlizt tänktõkst 11.–13. āigastsadā līvõd kultūrs ja muiniz Krīevmō jelānikād jūs. Ežmizt tuņšlimizt rezultātõd. Līvõd ja muinizt krīevõd kultūrs īžki kūož um pǟmizõld bronzõst vaļmõstõd kuodažād vīțlizt tänktõkst gruppõn. Kēras sōbõd vaņtõltõd tänktõkst-kōjd, mis sōbõd lieudtõd 11. ā.s. tuoiz pūol – 13. ā.s. jeltõbkūožis agā matūkstkūožis. Līvõd jūs tänktõkstkōjḑi līedab ōrald. Kēras ātõ īdõkubbõ pandõd tieutõd iļ 19 lieudtõd tänktõkst Vēna joug immõrgouțs. Muinizõs Krīevmōl um lieudtõd immõr sadā tänktõkst. Tieudlizõs kērandõksõs aŗŗõbõd, ku tänktõkst-kōjd ātõ pagānd amuletõd, mis ātõ mõttõltõd rikūz ja jõvāvȯlmiz lūomiz pierāst. Sīen vastõ rõkāndõb se, ku tänktõkst ātõ obbizt ja jo laigāld lieudtõb rištusk mōši. Sīepierāst autōrd aŗŗõbõd, ku tänktõkst-kōjd võikst vȱlda pareiznikād usk jumāllōda liturgijs kȭlbatõb kōjd miniatūrd.
在古代利沃尼亚人和俄罗斯人的文化中，有一组特殊的挂件，它们的形状像家用器具，大多由铜合金制成。这篇文章讨论的是在11 - 13世纪下半叶的定居点和墓葬中发现的匙形吊坠。对于古代利沃尼亚人来说，匙形的吊坠相当罕见。我们收集了在道加瓦地区发现的19件文物的资料。在古俄罗斯的领土上，大约有一百件物品被发现。在史学中，匙形的吊坠被认为是异教的护身符，与饱足、财富和幸福有关。在我们看来，由于这些物品的日期较晚，以及它们在基督教土地上的广泛分布，它们可能是东正教圣餐中使用的圣餐匙的缩影。Kokkuvote。罗伯茨Spirģis，瓦伦蒂娜·库兹涅佐娃，弗拉迪斯拉夫·索博列夫:Lusikakujulised ripatse11 - 13。生活文化是一种文化，是一种文化，是一种文化。musistsete livlaste ja venelaste kultuuris oli eripärane r hm majapidamisesemete kujulisi ripatseid, mis oli tehtud peamiselt vasesulamitest。参见artikkel vaatleb lusikakujulisi ripatseid, mida on leitud 11。Sajandi teise Poole kuni 13。Sajandi asulakohtadest ja haudadest。Lusikripatsid: olistsetel liivlastel: sna haruldase。警方于19日发布消息称:Muinasvene alalon leitud kokku ligikaudu sada sellist set。历史学家对卢西克里帕特进行了研究，称其为“paganlikeks amullettideks”，对“seostatud k利乌斯”进行了研究，称其为“heolu taotlusega”。权威到达võisid hilise esinemisaja ja kristlikes maades laialdase leviku tõttu olla需要aga armulaualusika微型护理kujutized ortodoses henduses。Kubbovottoks。罗伯茨Spirģis，瓦伦蒂娜·库兹涅佐娃，弗拉迪斯拉夫·索博列夫:Kōjvīțlizt tänktõkst 11 - 13。āigastsadā līvõd kultūrs ja muiniz kr evmki jelānikād jūs。Ežmizt tuņšlimizt rezultātõd。Līvõd ja muinizt krīevõd kultūrs īžki kūož um pǟmizõld bronzõst vaļmõstõd kuodažād vīțlizt tänktõkst gruppõn。Kēras sōbõd vaņtõltõd tänktõkst-kōjd, mis sōbõd lieudtõdās。图伊兹pūol - 13。ās。Jeltõbkūožis agā matūkstkūožis。Līvõd jūs tänktõkstkōjḑi l edab ōrald。Kēras ātõ īdõkubbõ pandõd tieutõd izu 19 lieudtõd tänktõkst Vēna joug immõrgouțs。Muinizõs Krīevmōl um lieudtõd immõr sadā tänktõkst。Tieudlizõs kērandõksõs aŗŗõbõd, ku tänktõkst-kōjd ātõ pagānd amuletõd, mis ātõ mõttõltõd rikūz ja jõvāvȯlmiz lūomiz pierāst。Sīen vastõ rõkāndõb se, ku tänktõkst ātõ obbizt ja jo laigāld lieudtõb rištusk mōši。Sīepierāst autōrd aŗŗõbõd, ku tänktõkst-kōjd võikst vȱlda pareiznikād usk jumāllōda liturgijs kȭlbatõb kōjd miniatūrd。
{"title":"Spoon-shaped pendants in the culture of the Livonians and inhabitants of Ancient Russia in the 11th–13th centuries: preliminary study results","authors":"Roberts Spirģis, V. Kuznetsova, V. Sobolev","doi":"10.12697/jeful.2022.13.1.10","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2022.13.1.10","url":null,"abstract":"In the culture of the ancient Livonians and Russians there was a particular group of pendants in the shape of household utensils, mostly made of copper alloys. This article deals with spoon-shaped pendants discovered in the settlements and burials of the second part of the 11th–13th century. Spoon-shaped pendants were rather rare for ancient Livonians. We have collected information about 19 finds from the Daugava region. In the territory of ancient Russia, about one hundred items have been found. In the historiography, spoon-shaped pendants were regarded as pagan amulets associated with the idea of satiation, wealth, and well-being. In our opinion, due to the late date of the items and their widespread distribution in Christian lands, they could be miniatures of the Eucharist spoons used in Orthodox communion. \u0000Kokkuvõte. Roberts Spirģis, Valentina Kuznetsova, Vladislav Sobolev: Lusikakujulised ripatsehted 11.–13. sajandi liivi kultuuris ja muistse Venemaa asukatel: esialgsed uurimistulemused. Muistsete liivlaste ja venelaste kultuuris oli eripärane rühm majapidamisesemete kujulisi ripatseid, mis oli tehtud peamiselt vasesulamitest. See artikkel vaatleb lusikakujulisi ripatseid, mida on leitud 11. sajandi teise poole kuni 13. sajandi asulakohtadest ja haudadest. Lusikripatsid olid muistsetel liivlastel üsna haruldased. Autorid on kogunud teavet 19 leiu kohta Daugava piirkonnast. Muinasvene alalt on leitud kokku ligikaudu sada sellist eset. Historiograafias on lusikripatseid peetud paganlikeks amulettideks, mida on seostatud külluse, tervise ja heaolu taotlusega. Autorite arvates võisid hilise esinemisaja ja kristlikes maades laialdase leviku tõttu olla need aga armulaualusika miniatuursed kujutised ortodoksses ühenduses. \u0000Kubbõvõttõks. Roberts Spirģis, Valentina Kuznetsova, Vladislav Sobolev: Kōjvīțlizt tänktõkst 11.–13. āigastsadā līvõd kultūrs ja muiniz Krīevmō jelānikād jūs. Ežmizt tuņšlimizt rezultātõd. Līvõd ja muinizt krīevõd kultūrs īžki kūož um pǟmizõld bronzõst vaļmõstõd kuodažād vīțlizt tänktõkst gruppõn. Kēras sōbõd vaņtõltõd tänktõkst-kōjd, mis sōbõd lieudtõd 11. ā.s. tuoiz pūol – 13. ā.s. jeltõbkūožis agā matūkstkūožis. Līvõd jūs tänktõkstkōjḑi līedab ōrald. Kēras ātõ īdõkubbõ pandõd tieutõd iļ 19 lieudtõd tänktõkst Vēna joug immõrgouțs. Muinizõs Krīevmōl um lieudtõd immõr sadā tänktõkst. Tieudlizõs kērandõksõs aŗŗõbõd, ku tänktõkst-kōjd ātõ pagānd amuletõd, mis ātõ mõttõltõd rikūz ja jõvāvȯlmiz lūomiz pierāst. Sīen vastõ rõkāndõb se, ku tänktõkst ātõ obbizt ja jo laigāld lieudtõb rištusk mōši. Sīepierāst autōrd aŗŗõbõd, ku tänktõkst-kōjd võikst vȱlda pareiznikād usk jumāllōda liturgijs kȭlbatõb kōjd miniatūrd.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.2,"publicationDate":"2022-09-05","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"84911447","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
Pub Date : 2022-09-05DOI: 10.12697/jeful.2022.13.1.07
A. Verschik
The aim of this article is to discuss the Yiddish varieties of Courland and Estonia in the general context of the co-territorial languages: Baltic German, Latvian, Livonian, and Estonian. As a rule, discussion of Yiddish in the region is mostly based on the classical descriptions of the Yiddish varieties from the beginning of the 20th century. It is demonstrated that common features in phonology and lexicon of Courland (and Estonian) Yiddish and Baltic German are, in fact, regional and attested at least in varieties of Estonian but often in Latvian and Livonian as well. It is argued that due to the multilingualism of Jews in the region, a wider perspective of modern contact linguistics and multilingualism and analysis is needed. In the 20th century, multilingual speech was a norm at least among Estonian Jews, and, based on fieldwork data from the 1990s among multilingual Estonian Jews, there is no clear preference of insertional or alternational code-switching. However, if alternational code-switching is preferred in a community, it might explain the low number of conventionalised lexical borrowings (as is the case for Latvian borrowings in Yiddish). Kokkuvõte. Anna Verschik: Jidiši keelekujud liivi kontaktalal. Artikli eesmärk on kirjeldada Kuramaa ja Eesti jidiši keele variante naaberkeelte (s.o. baltisaksa, läti, liivi ja eesti keele) kontekstis. Reeglina põhineb kohalike jidiši keelekujude analüüs nn klassikalistel, 20. sajandi algusest pärit kirjeldustel. Artiklis näidatakse, et fonoloogilised ühisjooned Kuramaa ja Eesti jidišis ja baltisaksa keeles on tegelikult regionaalsed ning esinevad vähemalt eesti keeles, aga tihtilugu ka läti ja liivi keeles. Kuna tegu on mitmekeelsusega, oleks vaja laiemat, moodsa kontaktlingvistika põhist analüüsi. 20. sajandil oli vähemalt Eesti juutidele omane nn mitmekeelne kõne ning 1990ndatel kogutud välitööandmete põhjal saab väita, et ei ole kindlalt domineerivat koodivahetuse tüüpi (sisestav vs. vahelduv). Kuid siis, kui kogukonnas domineerib vahelduv koodivahetus, seletab see leksikaalsete laenude väikest arvu (nagu nt läti laenude puhul jidišis). Kubbõvõttõks. Anna Verschik. Jidiš kīelvīțõd līvõ kīel kontaktõd arāl. Kēra merk um kēraldõ Kurmō ja Ēstimō jidiš kīel variantidi kāimad kīeld (s.t. Baltijmōd saksā, lețkīel, līvõ ja ēsti kīel) kontekstõs. Kūožpēļizt jidiš kīelvīțõd analīz alīzõks ātõ n.n. irdizt 20. āigastsadā īrgandõks kēraldõkst. Kēra nägțõb, ku ītizt fonolōgij eņtšsuglitõd Kurmō ja Ēstimō jidišõs ja Baltijmōd saksā kīels āt regionālizt ja nǟdõb ka ēsti kīels, saggõld ka lețkīels ja līvõ kīels. 20. āigastsadās Ēstimō zīḑõdõn vȯļ ummi n.n. setmiņkēļi rõk, ja 1990. āigastis kūoŗdõd tieut pǟl vaņtlõs võib kītõ, ku kīels pūtõb ikšāinagi dominīeriji kōd vaidimiz tīp (sizzõlpandõb vs. mõitantiji). Sīegid siz, až kubgõns dominīerõb mõitantiji kōd vaidimi, se sēļțab piškīzt leksikālizt täpīņtõkst luggõ (nägț. lețkīel täpīņtõkst jidiš kīels).
本文的目的是讨论库尔兰语和爱沙尼亚语在共同领土语言(波罗的海德语、拉脱维亚语、利窝尼亚语和爱沙尼亚语)的总体背景下的意第绪语变体。通常，该地区对意第绪语的讨论主要基于20世纪初对意第绪语变种的经典描述。研究表明，库尔兰语(和爱沙尼亚语)意第绪语和波罗的海德语在音韵和词汇上的共同特征实际上是区域性的，至少在爱沙尼亚语的各种变体中得到证实，但在拉脱维亚语和利沃尼亚语中也经常出现。本文认为，由于该地区犹太人的多语性，需要一个更广阔的现代接触语言学和多语性分析的视角。在20世纪，至少在爱沙尼亚犹太人中，多语种的讲话是一种规范，并且，根据20世纪90年代多语种爱沙尼亚犹太人的实地调查数据，没有明确的插入或交替代码转换偏好。然而，如果在一个社区中更倾向于使用不同的语码转换，这就可以解释为什么约定俗成的词汇借用的数量很少(就像意第绪语中的拉脱维亚语借用的情况一样)。Kokkuvote。Anna Verschik: Jidiši keelekujudliivi kontaktalal。Artikli eesmärk on kirjeldada Kuramaa ja Eesti jidiši keele variante naaberkeelte (s.o. baltisaksa, läti, liivi ja Eesti keele) kontekstis。Reeglina põhineb kohalike jidiši keelekujude分析， s n古典主义，20。Sajandi algusest pärit kirjeldustel。Artiklis näidatakse, et fonoloogilised ，他加入了Kuramaa ja Eesti jidišis ja baltisaksa keeles，对tegelikult地区进行了分析，发现了esinevad vähemalt Eesti keeles, aga tihtilugu ka läti ja liivi keeles。Kuna tegu on mitmekeelsusega, oleks vaja laiemat, moodsa kontaktlingvistika põhist分析 si。20.sajandil oli vähemalt Eesti juutidele omane n mitmekeelne kõne ning 1990ndatel kogutud välitööandmete põhjal saab väita, et ei ole kindlaldomineerivat koodivahetuse t (sisestav vs. vahelduv)。Kuid siis, kui kogukonnas domineerib vahelduv koodivahetus，选择参见leksikaalsete laenude väikest arvu (nagu nt läti laenude puhul jidišis)。Kubbovottoks。安娜Verschik。jidisi kīelvīțõd līvõ k el kontaktõd arāl。Kēra默克嗯Kēraldo KurmōjaĒ机枪兵ōjidišKīel variantidi Kāimad Kī高龄(酸处理Baltijmōd萨克斯ā,lețKīel līvo jaēsti Kīel) kontekstos。Kūožpēļizt jidisi kīelvīțõd analyz alīzõks ātõ n.n. irdizt 20。āigastsadā īrgandõks kēraldõkst。Kēra唠叨țob, kuītizt fonolōgij eņtšsuglitod KurmōjaĒ机枪兵ōjidišos ja Baltijmōd萨克斯āKīelsātā地区音乐ja nǟ捐助kaēsti Kīels saggold ka lețKīels ja līvo Kī隧道。20.āigastsadās Ēstimō zīḑõdõn vȯļ ummi n.n. setmiņkēļi rõk, ja 1990。āigastis kūoŗdõd tieut pǟl vaņtlõs võib kītõ， ku k els pūtõb ikšāinagi domindomineriji kōd vaidimiz t p (sizzõlpandõb vs. mõitantiji)。sj . egid . size, az . kubgõns dominīerõb mõitantiji kōd vaidimi, se . sēļțab piškīzt leksikālizt täpīņtõkst luggõ (nägț)。Lețkīel täpīņtõkst jidisi kīels)。
{"title":"Yiddish varieties in the Livonian contact area","authors":"A. Verschik","doi":"10.12697/jeful.2022.13.1.07","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2022.13.1.07","url":null,"abstract":"The aim of this article is to discuss the Yiddish varieties of Courland and Estonia in the general context of the co-territorial languages: Baltic German, Latvian, Livonian, and Estonian. As a rule, discussion of Yiddish in the region is mostly based on the classical descriptions of the Yiddish varieties from the beginning of the 20th century. It is demonstrated that common features in phonology and lexicon of Courland (and Estonian) Yiddish and Baltic German are, in fact, regional and attested at least in varieties of Estonian but often in Latvian and Livonian as well. It is argued that due to the multilingualism of Jews in the region, a wider perspective of modern contact linguistics and multilingualism and analysis is needed. In the 20th century, multilingual speech was a norm at least among Estonian Jews, and, based on fieldwork data from the 1990s among multilingual Estonian Jews, there is no clear preference of insertional or alternational code-switching. However, if alternational code-switching is preferred in a community, it might explain the low number of conventionalised lexical borrowings (as is the case for Latvian borrowings in Yiddish). \u0000Kokkuvõte. Anna Verschik: Jidiši keelekujud liivi kontaktalal. Artikli eesmärk on kirjeldada Kuramaa ja Eesti jidiši keele variante naaberkeelte (s.o. baltisaksa, läti, liivi ja eesti keele) kontekstis. Reeglina põhineb kohalike jidiši keelekujude analüüs nn klassikalistel, 20. sajandi algusest pärit kirjeldustel. Artiklis näidatakse, et fonoloogilised ühisjooned Kuramaa ja Eesti jidišis ja baltisaksa keeles on tegelikult regionaalsed ning esinevad vähemalt eesti keeles, aga tihtilugu ka läti ja liivi keeles. Kuna tegu on mitmekeelsusega, oleks vaja laiemat, moodsa kontaktlingvistika põhist analüüsi. 20. sajandil oli vähemalt Eesti juutidele omane nn mitmekeelne kõne ning 1990ndatel kogutud välitööandmete põhjal saab väita, et ei ole kindlalt domineerivat koodivahetuse tüüpi (sisestav vs. vahelduv). Kuid siis, kui kogukonnas domineerib vahelduv koodivahetus, seletab see leksikaalsete laenude väikest arvu (nagu nt läti laenude puhul jidišis). \u0000Kubbõvõttõks. Anna Verschik. Jidiš kīelvīțõd līvõ kīel kontaktõd arāl. Kēra merk um kēraldõ Kurmō ja Ēstimō jidiš kīel variantidi kāimad kīeld (s.t. Baltijmōd saksā, lețkīel, līvõ ja ēsti kīel) kontekstõs. Kūožpēļizt jidiš kīelvīțõd analīz alīzõks ātõ n.n. irdizt 20. āigastsadā īrgandõks kēraldõkst. Kēra nägțõb, ku ītizt fonolōgij eņtšsuglitõd Kurmō ja Ēstimō jidišõs ja Baltijmōd saksā kīels āt regionālizt ja nǟdõb ka ēsti kīels, saggõld ka lețkīels ja līvõ kīels. 20. āigastsadās Ēstimō zīḑõdõn vȯļ ummi n.n. setmiņkēļi rõk, ja 1990. āigastis kūoŗdõd tieut pǟl vaņtlõs võib kītõ, ku kīels pūtõb ikšāinagi dominīeriji kōd vaidimiz tīp (sizzõlpandõb vs. mõitantiji). Sīegid siz, až kubgõns dominīerõb mõitantiji kōd vaidimi, se sēļțab piškīzt leksikālizt täpīņtõkst luggõ (nägț. lețkīel täpīņtõkst jidiš kīels).","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.2,"publicationDate":"2022-09-05","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"84925458","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
Pub Date : 2022-07-04DOI: 10.12697/jeful.2022.13.2.03
Anton Malmi, P. Lippus, E. Meister
We studied the articulatory and temporal properties of Estonian palatalization by Russian L1 Estonian L2 speakers and compared the results to Estonian native speakers. The tongue movement of 24 Russian L1 and 21 Estonian L1 speakers were recorded with an electromagnetic articulograph. The speakers articulated phonologically contrastive word pairs and i-stemmed nouns where the final consonant was palatalized. Previous research has shown that palatalization is generally realized by raising the tongue dorsum towards the hard palate. Consequently, the tongue becomes more anterior and wider. This rising of the tongue also lengthens the duration of the segments. The results showed that Russian L1 speakers’ tongue dorsum was higher and more anterior when palatalizing consonants and the subsequent vowels. Compared to native speakers, their tongue was retracted and lower. Russian L1 speakers’ duration of palatalized consonants and the vowels that preceded them were significantly shorter than in the control group. They did not use duration to differentiate palatalization in word pairs as native speakers do. Kokkuvõte. Anton Malmi, Pärtel Lippus, Einar Meister: Vene emakeelega kõnelejate Eesti palatalisatsiooni artikulatoorsed ja temporaalsed tunnused. Artiklis uuritakse, kuidas vene emakeelega kõnelejad hääldavad eesti keele palatalisatsiooni. Varasemad uurimused on näidanud, et konsonanti palataliseeritakse keeleselja tõstmisega kõva suulae poole. Sellega kaasneb ka eespoolsem keele asend ja laiem keele jaotus suulaes ning hääliku pikem kestus. Uurimismaterjal koosnes sõnadest, kus palatalisatsioon eristas tähendust ja i-tüvelistest nimisõnadest, mis lõppesid pika palataliseeritud konsonandiga. Testsõnu sisaldavaid lauseid salvestasime elektromagnetartikulograafiga. Katses osales 24 vene emakeelega ja 21 eesti emakeelega kõnelejat. Tulemused näitasid, et vene emakeelega kõnelejate keel oli palataliseerimisele omaselt kõrgemal ja eespoolsem. Eestlastega võrreldes oli nende keel aga madalamal ja tagapoolsem. Vene emakeelega kõnelejad ei kasutanud palatalisatsioonipaarides kestust eristava tunnusena nagu emakeelsed kõnelejad seda teevad. Nende vokaalid ja konsonandid olid palatalsatsioonipaarides ja i-tüvelistes nimisõnades lühemad kui emakeelsetel kõnelejatel.
我们研究了俄语母语爱沙尼亚语L2使用者的爱沙尼亚语舌化发音和时间特征，并将结果与爱沙尼亚语母语使用者进行了比较。用电磁发音仪记录了24例俄语L1和21例爱沙尼亚语L1说话者的舌动。说话者在发音上形成对比的单词对和i词根的名词，其中最后一个辅音是腭形的。先前的研究表明，腭化通常是通过将舌背向硬腭抬起来实现的。因此，舌头变得更前更宽。舌头的上升也延长了音段的持续时间。结果表明，俄语母语者在发辅音和随后的元音时，舌背较高且更前。与母语人士相比，他们的舌头收缩得更低。俄语母语者的腭化辅音及其前元音的持续时间明显短于对照组。他们不像母语人士那样用持续时间来区分单词对的发音。Kokkuvote。Anton Malmi, Pärtel Lippus, Einar Meister: Vene emakeelega kõnelejate eestii palatisationi artikulatoorsed and temporalaltunused。Artiklis uuritakse, kuidas vene makakeelega kõnelejad hääldavad eesti keele palatisationsiooni。Varasemad ururimon näidanud, et konsonanti palataliseritakse keeleselja tõstmisega kõva suulae pool。Sellega kaasneb ka eespoolsem keele asend ja laem keele jaotus suulaes ning hääliku pikem kestus。Uurimismaterjal kosnes sõnadest, kus palatalisationoon eristas tähendust ja i- tvelistest nimisõnadest, mis lõppesid pika palatalisereud konsonandiga。Testsõnu sisaldavaid lauseid salvestasime电磁artikulograafiga。Katses osales 24 vene emakeelega ja 21 eesti emakeelega kõnelejat。Tulemused näitasid, et vene emakeelega kõnelejate龙骨oli palataliserimisele omaselt kõrgemal ja eespoolsem。estlastega võrreldes oli nende龙骨aga madalamal ja tagapoolsem。Vene emakeelega kõnelejad ei kasutanud palatalisatsioonipaarides kestust eristava tunusena nagu emakeeled kõnelejad seda teevad。Nende vokaalid ja konsonandid olid palatalsatsioonipaarides ja i- t velistes nimisõnades lhemad kui emakeelsetel kõnelejatel。
{"title":"Articulatory properties of Estonian palatalization by Russian L1 speakers Shortened title: Estonian palatalization by Russian speakers","authors":"Anton Malmi, P. Lippus, E. Meister","doi":"10.12697/jeful.2022.13.2.03","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2022.13.2.03","url":null,"abstract":"We studied the articulatory and temporal properties of Estonian palatalization by Russian L1 Estonian L2 speakers and compared the results to Estonian native speakers. The tongue movement of 24 Russian L1 and 21 Estonian L1 speakers were recorded with an electromagnetic articulograph. The speakers articulated phonologically contrastive word pairs and i-stemmed nouns where the final consonant was palatalized. Previous research has shown that palatalization is generally realized by raising the tongue dorsum towards the hard palate. Consequently, the tongue becomes more anterior and wider. This rising of the tongue also lengthens the duration of the segments. The results showed that Russian L1 speakers’ tongue dorsum was higher and more anterior when palatalizing consonants and the subsequent vowels. Compared to native speakers, their tongue was retracted and lower. Russian L1 speakers’ duration of palatalized consonants and the vowels that preceded them were significantly shorter than in the control group. They did not use duration to differentiate palatalization in word pairs as native speakers do. \u0000Kokkuvõte. Anton Malmi, Pärtel Lippus, Einar Meister: Vene emakeelega kõnelejate Eesti palatalisatsiooni artikulatoorsed ja temporaalsed tunnused. Artiklis uuritakse, kuidas vene emakeelega kõnelejad hääldavad eesti keele palatalisatsiooni. Varasemad uurimused on näidanud, et konsonanti palataliseeritakse keeleselja tõstmisega kõva suulae poole. Sellega kaasneb ka eespoolsem keele asend ja laiem keele jaotus suulaes ning hääliku pikem kestus. Uurimismaterjal koosnes sõnadest, kus palatalisatsioon eristas tähendust ja i-tüvelistest nimisõnadest, mis lõppesid pika palataliseeritud konsonandiga. Testsõnu sisaldavaid lauseid salvestasime elektromagnetartikulograafiga. Katses osales 24 vene emakeelega ja 21 eesti emakeelega kõnelejat. Tulemused näitasid, et vene emakeelega kõnelejate keel oli palataliseerimisele omaselt kõrgemal ja eespoolsem. Eestlastega võrreldes oli nende keel aga madalamal ja tagapoolsem. Vene emakeelega kõnelejad ei kasutanud palatalisatsioonipaarides kestust eristava tunnusena nagu emakeelsed kõnelejad seda teevad. Nende vokaalid ja konsonandid olid palatalsatsioonipaarides ja i-tüvelistes nimisõnades lühemad kui emakeelsetel kõnelejatel.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.2,"publicationDate":"2022-07-04","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"85079562","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
Pub Date : 2022-07-04DOI: 10.12697/jeful.2022.13.2.02
N. Krizhanovskaya, I. Novak, A. A. Krizhanovsky, Nataliya Pellinen
A methodology for the development and implementation of inflectional rules for verbs in Karelian Proper is presented. The materials for this study were lemmas and word forms from the Open corpus of Veps and Karelian languages (VepKar) and the electronic version of the Karelian language Dictionary. The system of rules for automatic verb inflection for the Karelian Proper supradialect is of both practical and theoretical scientific interest. The new rules have already enabled entering 141 000 Karelian Proper word forms in the VepKar dictionary. The new program for word form generation has significantly reduced the time for adding the full inflectional paradigm of any Karelian Proper verb to the VepKar dictionary. One only needs to fill in several template parameters instead of 125 word forms. Kokkuvõte. Natalia Krizhanovskaya, Irina Novak, Andrew Krizhanovsky, Nataliya Pellinen: Morfoloogilised muutereeglid päriskarjala verbide jaoks. Artiklis esitletakse metodoloogiat, mida kasutati muutereeglite väljatöötamisel ja rakendamisel päriskarjala verbide jaoks. Materjali moodustasid vepsa ja karjala keele avatud korpusest (VepKar) ning karjala keele sõnaraamatu elektroonilisest versioonist kogutud lemmad ja sõnavormid. Esmakordselt arendati välja reeglite süsteem päriskarjala verbivormide automaatseks genereerimiseks. See on teaduslikult huvipakkuv nii praktilise kui ka teoreetilise poole pealt. Uued reeglid on juba võimaldanud lisada 141 000 päriskarjala sõnavormi VepKar sõnaraamatusse. Uus sõnavormide genereerimise programm on oluliselt vähendanud aega, mis kulub täieliku muuteparadigma lisamisele mingi päriskarjala verbi juurde Vepkar sõnaraamatus. 125 sõnavormi asemel on selleks üksnes vaja täita mallid mõningate parameetritega.
提出了一种开发和实现卡累利阿语动词屈折规则的方法。本研究的材料是来自Veps和卡累利阿语言开放语料库(VepKar)和电子版卡累利阿语言词典的引理和词形。卡累利阿语固有上方言动词自动屈折规则系统具有实践和理论的科学意义。新规则已经允许在VepKar词典中输入141,000个卡累利阿专有单词形式。新的词形生成程序大大减少了将任何卡累利阿专有动词的完整屈折范式添加到VepKar词典的时间。只需要填写几个模板参数，而不是125个单词的表单。Kokkuvote。Natalia Krizhanovskaya, Irina Novak, Andrew Krizhanovsky, Nataliya Pellinen: Morfoloogilised muterelid päriskarjala veride jaks。Artiklis esitletakse metological, mida kasutati mutereeglite väljatöötamisel jrakendamisel päriskarjala veride jaks。Materjali moodustasid vepsa ja karjala keele avatud korpusest (VepKar) ning karjala keele sõnaraamatu eletroonilisest版本主义者kogutud lemmad ja sõnavormid。Esmakordselt arendati välja reeglite ssteem päriskarjala verbivoride automaatseks genererimesks。参见teaduslikult huvipakkuv nii prakise kui ka reetilise poole pealt。使用juba võimaldanud lisada 141 000 päriskarjala sõnavormi VepKar sõnaraamatusse。Uus sõnavormide genererimise program on oluliselt vähendanud aega, mis kulub täieliku multiparadigm lisamisele mingi päriskarjala verbi juurde Vepkar sõnaraamatus。125 sõnavormi asemel on selleks ksnes vaja täita mallid mõningate parameteritega。
{"title":"Morphological inflectional rules for Karelian Proper verbs","authors":"N. Krizhanovskaya, I. Novak, A. A. Krizhanovsky, Nataliya Pellinen","doi":"10.12697/jeful.2022.13.2.02","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2022.13.2.02","url":null,"abstract":"A methodology for the development and implementation of inflectional rules for verbs in Karelian Proper is presented. The materials for this study were lemmas and word forms from the Open corpus of Veps and Karelian languages (VepKar) and the electronic version of the Karelian language Dictionary. The system of rules for automatic verb inflection for the Karelian Proper supradialect is of both practical and theoretical scientific interest. The new rules have already enabled entering 141 000 Karelian Proper word forms in the VepKar dictionary. The new program for word form generation has significantly reduced the time for adding the full inflectional paradigm of any Karelian Proper verb to the VepKar dictionary. One only needs to fill in several template parameters instead of 125 word forms. \u0000Kokkuvõte. Natalia Krizhanovskaya, Irina Novak, Andrew Krizhanovsky, Nataliya Pellinen: Morfoloogilised muutereeglid päriskarjala verbide jaoks. Artiklis esitletakse metodoloogiat, mida kasutati muutereeglite väljatöötamisel ja rakendamisel päriskarjala verbide jaoks. Materjali moodustasid vepsa ja karjala keele avatud korpusest (VepKar) ning karjala keele sõnaraamatu elektroonilisest versioonist kogutud lemmad ja sõnavormid. Esmakordselt arendati välja reeglite süsteem päriskarjala verbivormide automaatseks genereerimiseks. See on teaduslikult huvipakkuv nii praktilise kui ka teoreetilise poole pealt. Uued reeglid on juba võimaldanud lisada 141 000 päriskarjala sõnavormi VepKar sõnaraamatusse. Uus sõnavormide genereerimise programm on oluliselt vähendanud aega, mis kulub täieliku muuteparadigma lisamisele mingi päriskarjala verbi juurde Vepkar sõnaraamatus. 125 sõnavormi asemel on selleks üksnes vaja täita mallid mõningate parameetritega.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.2,"publicationDate":"2022-07-04","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"83238500","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
Pub Date : 2022-05-26DOI: 10.12697/jeful.2022.13.2.01
Mikael Varjo
This article focuses on the variation of subject expression in modal constructions of necessity with pitää ‘must, have to’ in Finnish everyday conversations. In spoken Finnish, subjects are typically encoded with both a pronominal and a verbal marker although in principle it is possible to omit the pronominal subject. The modal verbs of necessity, however, are unipersonal which means that the verb does not show agreement with the person of the subject. Omitting the pronominal subject altogether is common in necessity constructions, typically resulting in a so-called zero-person construction which is a type of referentially open personal construction in Finnish. The present article sets out to explore the semantico-grammatical and discourse features of necessity constructions without an overt grammatical subject comparing them with those with a speech act pronoun as their subject. The Generalized Linear Mixed Model (GLMM) is employed to model the differences in the characteristics of the two constructions. After an overview of the statistical results, the article goes on to provide a qualitative analysis of the statistically significant differences. The quantitative findings indicate that different types of subject expression are entwined in the semantico-grammatical and discoursive characteristics of the modal constructions of necessity. The qualitative analysis then shows how these differences are reflected in the ways in which they are used as interactional resources. Kokkuvõte. Mikael Varjo: Enam kui null? Referentsiaalselt erilised ja avatud netsessiivkonstruktsioonid soome argivestlustes. Käesolevas artiklis uuritakse grammatilise subjekti vaheldumist. Võrdlen omavahel soomekeelses argivestluses esinevaid pitää-verbiga moodustatud modaalseid netsessiivkonstruktsioone, mis esinevad kas subjektita või sisaldavad kõneaktis osalevat subjekti positsioonis pronoomenit (pronoomensubjekti). Soome keeles tähistatakse grammatilist subjekti tüüpiliselt nii pronoomeni kui ka pöördelõpuga, kuigi põhimõtteliselt võib subjekti funktsioonis pronoomeni ära jätta. Netsessiivverbid on siiski vaegpöördelised, esinedes ainult ainsuse 3. pöörde vormis, mis tähendab seda, et verb ei ühildu subjektiga. Netsessiivkonstruktsiooni puhul on tavaline pronoomensubjekti täielik ärajätt, mille tulem on nn üldisikuline konstruktsioon (nollapersoonarakenne) – soome keelele omane referentsiaalselt avatud isikut väljendav konstruktsioon. Üldistatud lineaarse segamudeli (GLMM) tulemused näitavad, et subjektivaheldust mõjutavad mitmed semantilis-grammatilised ning ka diskursiivsed tegurid. Tulemused näitavad, et üldisikulistel netsessiivkonstruktsioonidel on selgelt eristatavad sotsiaalset interaktsiooni liigendavad funktsioonid, näiteks (ühine) planeerimine või soovide väljendamine ja kõnesituatsiooni osalejarollide muutmine. Grammatilist subjekti sisaldavad netsessiivkonstruktsioonid aga rõhutavad pigem teo või tegevuse vajalikkust või kohustuslikkust kui selle otsest algatam
本文主要研究芬兰语日常会话中pitää“must, have to”必要情态结构中主语表达的变化。在芬兰语口语中，主语通常用代词和动词标记进行编码，尽管原则上可以省略代词主语。然而，必然情态动词是单人称的，这意味着动词与主语的人称不一致。省略代词主语在必要性结构中很常见，通常会导致所谓的零人称结构，这是芬兰语中指称开放的人称结构的一种。本文旨在探讨无显性语法主语的必然结构的语义语法和语篇特征，并将其与有言语行为代词作为主语的必然结构进行比较。采用广义线性混合模型(GLMM)对两种结构的特性差异进行建模。在对统计结果进行概述之后，本文继续对统计显著差异进行定性分析。定量研究结果表明，不同类型的主语表达在必要性情态结构的语义、语法和话语特征中相互交织。然后，定性分析显示了这些差异如何反映在它们作为交互资源使用的方式中。Kokkuvote。Mikael Varjo:伊纳姆?参考文献本身也被认为是对一些大型企业的负面影响。Käesolevas artiklis uuritakse gramatimise subjekti vaheldumist。Võrdlen omavahel somekeelses arggivestluses esinevaid pitää-verbiga moodustatud modaalseid netsessiivkonstruktsioone, mis esinevad kas subjektita või sisaldavad kõneaktis osalevat subjekti posiposition is pronoomensubjekti (pronoomensubjekti)。一些keeles tähistatakse语法学家subjjekti t piliselt nii pronoomeni kui ka pöördelõpuga, kuigi põhimõtteliselt võib subjjekti funktsioonis pronoomeni ära jätta。netsessiveverbid on siiski vaegpöördelised, esinides ainult suse 3。Pöörde vormis, mis tähendab seda, et verb ei hildu subjektiga。Netsessiivkonstruktsiooni puhul on talavaline pronoomensubjeti täielik ärajätt, mille tulem on taltaline konstruktsioon (nollapersoonarakenne) -一些keelele的参考文献alselt avatud isikut väljendav konstruktsioon。Üldistatud lineaarse segamudeli (GLMM) tulemused näitavad, et subjjektivaheldust mõjutavad mitmed semantic - grammatiised ning ka diskursiivised tegurid。Tulemused näitavad, et ldisikulistel netsessiivkonstruktsioonidel on selgelt eristatavad socitsiaalset interaktsioooni liigendavad funktsioonid, näiteks ( hine) planeerimine või soovide väljendamine ja kõnesituatsiooni osalejarollide muutmine。语法家subject kti sisaldavad netsessiivkonstruktsioonid aga rõhutavad pigem teo või tegevuse vajalikkust või kohustuslikkust kui selle otsest algamist。
{"title":"Greater than zero?","authors":"Mikael Varjo","doi":"10.12697/jeful.2022.13.2.01","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2022.13.2.01","url":null,"abstract":"This article focuses on the variation of subject expression in modal constructions of necessity with pitää ‘must, have to’ in Finnish everyday conversations. In spoken Finnish, subjects are typically encoded with both a pronominal and a verbal marker although in principle it is possible to omit the pronominal subject. The modal verbs of necessity, however, are unipersonal which means that the verb does not show agreement with the person of the subject. Omitting the pronominal subject altogether is common in necessity constructions, typically resulting in a so-called zero-person construction which is a type of referentially open personal construction in Finnish. The present article sets out to explore the semantico-grammatical and discourse features of necessity constructions without an overt grammatical subject comparing them with those with a speech act pronoun as their subject. The Generalized Linear Mixed Model (GLMM) is employed to model the differences in the characteristics of the two constructions. After an overview of the statistical results, the article goes on to provide a qualitative analysis of the statistically significant differences. The quantitative findings indicate that different types of subject expression are entwined in the semantico-grammatical and discoursive characteristics of the modal constructions of necessity. The qualitative analysis then shows how these differences are reflected in the ways in which they are used as interactional resources. \u0000Kokkuvõte. Mikael Varjo: Enam kui null? Referentsiaalselt erilised ja avatud netsessiivkonstruktsioonid soome argivestlustes. Käesolevas artiklis uuritakse grammatilise subjekti vaheldumist. Võrdlen omavahel soomekeelses argivestluses esinevaid pitää-verbiga moodustatud modaalseid netsessiivkonstruktsioone, mis esinevad kas subjektita või sisaldavad kõneaktis osalevat subjekti positsioonis pronoomenit (pronoomensubjekti). Soome keeles tähistatakse grammatilist subjekti tüüpiliselt nii pronoomeni kui ka pöördelõpuga, kuigi põhimõtteliselt võib subjekti funktsioonis pronoomeni ära jätta. Netsessiivverbid on siiski vaegpöördelised, esinedes ainult ainsuse 3. pöörde vormis, mis tähendab seda, et verb ei ühildu subjektiga. Netsessiivkonstruktsiooni puhul on tavaline pronoomensubjekti täielik ärajätt, mille tulem on nn üldisikuline konstruktsioon (nollapersoonarakenne) – soome keelele omane referentsiaalselt avatud isikut väljendav konstruktsioon. Üldistatud lineaarse segamudeli (GLMM) tulemused näitavad, et subjektivaheldust mõjutavad mitmed semantilis-grammatilised ning ka diskursiivsed tegurid. Tulemused näitavad, et üldisikulistel netsessiivkonstruktsioonidel on selgelt eristatavad sotsiaalset interaktsiooni liigendavad funktsioonid, näiteks (ühine) planeerimine või soovide väljendamine ja kõnesituatsiooni osalejarollide muutmine. Grammatilist subjekti sisaldavad netsessiivkonstruktsioonid aga rõhutavad pigem teo või tegevuse vajalikkust või kohustuslikkust kui selle otsest algatam","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.2,"publicationDate":"2022-05-26","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"80650224","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
Pub Date : 2021-12-20DOI: 10.12697/jeful.2021.12.2.09
U. Balodis
This article describes the language of the last speakers of Lutsi as well as their family background and the sources of their language knowledge, in order to show the paths by which Lutsi language knowledge – even if only of a fragmentary sort – has survived up to the present day. The language knowledge of these last speakers is described using observations taken from the field notes and memories of other researchers as well as from my own encounters with them. This information is placed in a historical and regional context by providing a detailed overview of the historical extent of the Lutsi community, theories about Lutsi origins and how this connects with the memory of Lutsi families and observed language variation within the Lutsi speech area, changes in Lutsi speaker numbers and language use, and the history of Lutsi documentation and the observations of the researchers who documented them. Kokkuvõte. Uldis Balodis: Lutsi keele kõnelejad ja mäletajad 20. ja 21. sajandi vahetusel. Lutsi keelt räägiti mitu sajandit Kagu-Lätis Ludza linna ümbritsevates valdades ja külades. Lutsi keel ja kultuur said tähtsaks osaks nii Latgali kui ka kogu Läti kultuuriajaloost. Lutsi keel on ühendanud Eestit ja Lätit ning saanud nende ühise pärandi sümboliks. Selle artikli esimeses osas kirjeldatakse lutsi keele uurijate (Oskar Kallas, Heikki Ojansuu, Paulopriit Voolaine, August Sang) mälestusi ja tähelepanekuid ajast, kui seda keelt veel räägiti igapäevaselt. Artikli teises osas antakse ülevaate Põlda valla Jaani küla Nikonovide perekonnast, kes olid viimaseid lutsi keele oskajaid. Samuti vaadeldakse viimaseid lutsi keelepärandi kandjaid tänapäeval – nn mäletajaid –, käsitledes nii nende elulugusid kui ka teadmisi lutsi keelest. Kokkovyteq Lutsi kielehn. Uldis Balodis: Lutsi kiele kynelejaq ni mälehäjäq 20. ni 21. sā-āstaga vaihtusel. Mitu sā-āstakka kyneldi lutsi kīlt Ludzi ümbre valdohn ni küllihn. Lutsi kīļ um nī Lätkalihn ku kaq kȳ Lätihn kultūri aolū tähtsä oza. Lutsi kīļ um kaq tähtsä köüdüs Läti ni Ēstimā vaihel ni noide ütidze perändüze tunnismärķ. Sjōl kirotuzel um katș ossa. Edimädzehn ozahn ma selledä lutsi kiele ūŗjide (Oskar Kallas, Heikki Ojansuu, Paulopriit Voolaine, August Sang) mälehüizi ni tähelepandmizi aost, ku tūd kīlt vīl egä päiv kyneldi. Tȳz̦ ehn ozahn tī ülekaehuze Pylda valla Jāni külä Nikonovi perrest, kohn elliq perämädze lutsi kiele myistjaq. Ma ka kynele perämädzist Lutsi inemizist tǟmbädzel pǟväl – nm mälehäjidest –, kiä viļ tīdväq veidüq lutsi kīlt, ni kaq noide elolūst ni kiele tīdmizest.
本文描述了卢西语最后使用者的语言，以及他们的家庭背景和语言知识的来源，以显示卢西语知识-即使只是零碎的-幸存至今的路径。这些最后的讲话者的语言知识是用实地记录和其他研究人员的记忆以及我自己与他们的接触来描述的。这些信息被放置在历史和区域背景中，提供了对卢西人社区历史范围的详细概述，关于卢西人起源的理论，以及这与卢西人家族记忆的联系，卢西人语言区域内观察到的语言变化，卢西人说话者数量和语言使用的变化，以及卢西人文献的历史和记录这些文献的研究人员的观察。Kokkuvote。Uldis Balodis: Lutsi keele kõnelejad ja mäletajadja 21。sajandi vahetusel。Lutsi keelt räägiti mitu sajandit Kagu-Lätis Ludza linna mbritsevates valdades ja k lades。Lutsi龙骨ja文化说tähtsaks osaks nii Latgali kui ka kogu Läti kultuuriajaloost。Lutsi龙骨上的 hendanud Eestit ja Lätit ning saanud nende hise pärandi sbolks。Selle artikli esimesesas kirjeldatakse lutsi keele uurijate (oscar Kallas, Heikki Ojansuu, Paulopriit volaine, August Sang) mälestusi ja tähelepanekuid ajast, kui seda keelveel räägiti igapäevaselt。Artikli teises osas antakse levaate Põlda valla Jaani k la Nikonovide perekonnast, kes olid viimasid lutsi keele oskajaid。Samuti vaadeldakse viimaseid lutsi keelepärandi kandjaid tänapäeval - nn mäletajaid -， käsitledes nii nende eluugusid kui ka teadmisi lutsi keelest。Kokkovyteq Lutsi kielehn。Uldis Balodis: Lutsi kiele kynelejaq ni mälehäjäq倪21。年代ā——āstaga vaihtusel。Mitu sak ā-āstakka kyneldi lutsi k lt Ludzi mbre valdohn ni k llin。Lutsi kkurum n æ Lätkalihn ku kaq kye Lätihn kultūri aolytähtsä oza。Lutsi kutum kaq tähtsä köüdüs Läti ni Ēstimā vaihel ni noide tidze perändüze tunnismärķ。Sjōl kirotuzel um katruossa。Edimädzehn ozahn ma selledä lutsi kiele ūŗjide (oscar Kallas, Heikki Ojansuu, Paulopriit volaine, August Sang) mälehüizi ni tähelepandmizi aust, ku tūd k lt v l egä päiv kyneldi。Tȳz ehn ozahn t´ lekaehuze Pylda valla Jāni külä Nikonovi perrest, kohn elliq perämädze lutsi kiele myistjaq。Ma ka kynele perämädzist Lutsi inemizist tǟmbädzel pǟväl - nm mälehäjidest -， kiä viv tīdväq veid q Lutsi k， ni kaq noide elolūst ni kiele tmd。
{"title":"Lutsi speakers and rememberers in the late 20th and early 21st centuries","authors":"U. Balodis","doi":"10.12697/jeful.2021.12.2.09","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2021.12.2.09","url":null,"abstract":"This article describes the language of the last speakers of Lutsi as well as their family background and the sources of their language knowledge, in order to show the paths by which Lutsi language knowledge – even if only of a fragmentary sort – has survived up to the present day. The language knowledge of these last speakers is described using observations taken from the field notes and memories of other researchers as well as from my own encounters with them. This information is placed in a historical and regional context by providing a detailed overview of the historical extent of the Lutsi community, theories about Lutsi origins and how this connects with the memory of Lutsi families and observed language variation within the Lutsi speech area, changes in Lutsi speaker numbers and language use, and the history of Lutsi documentation and the observations of the researchers who documented them. \u0000Kokkuvõte. Uldis Balodis: Lutsi keele kõnelejad ja mäletajad 20. ja 21. sajandi vahetusel. Lutsi keelt räägiti mitu sajandit Kagu-Lätis Ludza linna ümbritsevates valdades ja külades. Lutsi keel ja kultuur said tähtsaks osaks nii Latgali kui ka kogu Läti kultuuriajaloost. Lutsi keel on ühendanud Eestit ja Lätit ning saanud nende ühise pärandi sümboliks. Selle artikli esimeses osas kirjeldatakse lutsi keele uurijate (Oskar Kallas, Heikki Ojansuu, Paulopriit Voolaine, August Sang) mälestusi ja tähelepanekuid ajast, kui seda keelt veel räägiti igapäevaselt. Artikli teises osas antakse ülevaate Põlda valla Jaani küla Nikonovide perekonnast, kes olid viimaseid lutsi keele oskajaid. Samuti vaadeldakse viimaseid lutsi keelepärandi kandjaid tänapäeval – nn mäletajaid –, käsitledes nii nende elulugusid kui ka teadmisi lutsi keelest. \u0000Kokkovyteq Lutsi kielehn. Uldis Balodis: Lutsi kiele kynelejaq ni mälehäjäq 20. ni 21. sā-āstaga vaihtusel. Mitu sā-āstakka kyneldi lutsi kīlt Ludzi ümbre valdohn ni küllihn. Lutsi kīļ um nī Lätkalihn ku kaq kȳ Lätihn kultūri aolū tähtsä oza. Lutsi kīļ um kaq tähtsä köüdüs Läti ni Ēstimā vaihel ni noide ütidze perändüze tunnismärķ. Sjōl kirotuzel um katș ossa. Edimädzehn ozahn ma selledä lutsi kiele ūŗjide (Oskar Kallas, Heikki Ojansuu, Paulopriit Voolaine, August Sang) mälehüizi ni tähelepandmizi aost, ku tūd kīlt vīl egä päiv kyneldi. Tȳz̦ ehn ozahn tī ülekaehuze Pylda valla Jāni külä Nikonovi perrest, kohn elliq perämädze lutsi kiele myistjaq. Ma ka kynele perämädzist Lutsi inemizist tǟmbädzel pǟväl – nm mälehäjidest –, kiä viļ tīdväq veidüq lutsi kīlt, ni kaq noide elolūst ni kiele tīdmizest.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.2,"publicationDate":"2021-12-20","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"75717449","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
Pub Date : 2021-12-20DOI: 10.12697/jeful.2021.12.2.10
H. Korjus
The Lutsis, a historically South Estonian-speaking language island community located near the town of Ludza in southeastern Latvia, have come increasingly into public awareness in Latvia over the last decade with the release of books on Lutsi history and language suitable for both professional and lay audiences as well as other new works relating to Lutsi folk culture. However, even before this recent burst of activity, the Lutsis have been mentioned in the Latvian and Estonian press and have also appeared in the field notes of researchers whose work was connected with the Lutsis. This article traces the descriptions of the Lutsis in a variety of sources from the first descriptions in the mid-19th century, through the interwar independence of Latvia, and as late as the 1970s when important expeditions by Latvian researchers documented the impressions of the last Lutsi speakers on the state of their language and culture. Kokkuvõte. Hannes Korjus: Sementovskijst 20. sajandisse. Märkmeid lutsidest Läti ajakirjanduses. Kunagine lõunaeestikeelne lutside kogukond elas Kagu-Lätis Ludza linna ümbruses. Lätis on nad saanud suurema avaliku tähelepanu osalisteks alles viimastel kümnenditel, kui on ilmunud raamatuid nende ajaloo ja keele kohta nii asjatundjatele kui ka laiemale huvirühmale ning on hakatud elavdama lutsi rahvakultuuri. Siiski ka enne seda viimast aktiivsuse tõusu on lutsidest kirjutatud Läti ja Eesti ajakirjanduses ja on ilmunud välitööde märkmeid lutsidega seotud uurimuste tegijatelt. Antud artikkel jälgib lutside kirjeldusi erinevates allikates alates varastest mainimistest 19. sajandi keskel, jätkates maailmasõdadevahelise perioodiga ning jõudes viimaks 1970. aastateni, kui Läti uurijad dokumenteerisid oma ekspeditsioonidel viimaste lutsi kõnelejate keelelist ja kultuurilist olukorda.
卢西人是一个历史上讲南爱沙尼亚语的岛屿社区，位于拉脱维亚东南部的卢扎镇附近，在过去的十年中，随着卢西人历史和语言的书籍的出版，适合专业和非专业观众，以及其他与卢西人民间文化有关的新作品，卢西人越来越多地进入拉脱维亚公众的意识。然而，即使在最近的活动爆发之前，拉脱维亚和爱沙尼亚的新闻界也提到了Lutsis，并且也出现在与Lutsis有关的研究人员的实地笔记中。本文追溯了各种来源对卢西人的描述，从19世纪中期的第一次描述，到两次世界大战之间拉脱维亚的独立，直到20世纪70年代，拉脱维亚研究人员进行了重要的考察，记录了最后一批卢西人对其语言和文化状况的印象。Kokkuvote。Hannes Korjus: Sementovskijst 20。sajandisse。Märkmeid lutsidest Läti ajakirjanduses。Kunagine lõunaeestikeelne lutside kogukond elas Kagu-Lätis Ludza linna mbruses。Lätis on nad saanud suurema avaliku tähelepanu osalisteks alles viimastel kmenditel, kui on ilmunud raamatuid nende ajaloo ja keele kohta nii asjatundjatele kui ka laiemale huvir hmale ning on hakatud elavdama lutsi rahvakultuuri。Siiski ka enne seda viimast活动suse tõusu on lutsidest kirjutatud Läti ja Eesti ajakirjanduses ja on ilmunud välitööde märkmeid lutsidega seotud urimuste tegijatelt。Antud artikkel jälgib lutside kirjeldusi erinevates alates valest mainistest 19。Sajandi keskel, jätkates maailmasõdadevahelise periodiga ning jõudes viimaks 1970。aastateni, kui Läti内贾德dokumenterisid oma ekspeditsionidel viimaste lutsi kõnelejate龙骨学家ja kultuurilist olukorda。
{"title":"From Sementovskij to the 20th century. Notes on the Lutsis in the Latvian press","authors":"H. Korjus","doi":"10.12697/jeful.2021.12.2.10","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2021.12.2.10","url":null,"abstract":"The Lutsis, a historically South Estonian-speaking language island community located near the town of Ludza in southeastern Latvia, have come increasingly into public awareness in Latvia over the last decade with the release of books on Lutsi history and language suitable for both professional and lay audiences as well as other new works relating to Lutsi folk culture. However, even before this recent burst of activity, the Lutsis have been mentioned in the Latvian and Estonian press and have also appeared in the field notes of researchers whose work was connected with the Lutsis. This article traces the descriptions of the Lutsis in a variety of sources from the first descriptions in the mid-19th century, through the interwar independence of Latvia, and as late as the 1970s when important expeditions by Latvian researchers documented the impressions of the last Lutsi speakers on the state of their language and culture. \u0000Kokkuvõte. Hannes Korjus: Sementovskijst 20. sajandisse. Märkmeid lutsidest Läti ajakirjanduses. Kunagine lõunaeestikeelne lutside kogukond elas Kagu-Lätis Ludza linna ümbruses. Lätis on nad saanud suurema avaliku tähelepanu osalisteks alles viimastel kümnenditel, kui on ilmunud raamatuid nende ajaloo ja keele kohta nii asjatundjatele kui ka laiemale huvirühmale ning on hakatud elavdama lutsi rahvakultuuri. Siiski ka enne seda viimast aktiivsuse tõusu on lutsidest kirjutatud Läti ja Eesti ajakirjanduses ja on ilmunud välitööde märkmeid lutsidega seotud uurimuste tegijatelt. Antud artikkel jälgib lutside kirjeldusi erinevates allikates alates varastest mainimistest 19. sajandi keskel, jätkates maailmasõdadevahelise perioodiga ning jõudes viimaks 1970. aastateni, kui Läti uurijad dokumenteerisid oma ekspeditsioonidel viimaste lutsi kõnelejate keelelist ja kultuurilist olukorda.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.2,"publicationDate":"2021-12-20","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"73438935","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
Pub Date : 2021-12-20DOI: 10.12697/jeful.2021.12.2.04
H. Valk
This article discusses the archaeological background of the Leivu and Lutsi Finnic language islands. In contrast to the earlier research tradition, a hidden Finnic presence is suggested by the distribution area of Roman Iron Age tarand graves up to and including the Medieval Period when the presence of a Finnic population in northeastern Latvia (“the Chud in Ochela”) is noted in 1179/80. The Leivu language island west of Alūksne may be the last descendants of this population, formed by the merging of a Finnic substrate and Latgalian superstrate and standing between the Estonians and Livonians. The borders of this Finnic area in northern and northeastern Latvia – a diverse network of communities, existing in parallel with Latgalian ones and based on various ethnic components – are difficult to determine, as archaeological traces of its cultural pattern in the 12th–14th centuries have much in common with the Latgalians despite definite peculiarities. The Finnic traces in the Lutsi area are more difficult to identify archaeologically, although physical anthropology suggests a former Finnic presence there too. Kokkuvõte. Heiki Valk: Lõunaeesti keelesaared Ida-Lätis: arheoloogiline taust ja perspektiiv. Artikkel käsitleb leivu ja lutsi keelesaarte arheolooglist kujunemist. Erinevalt varasemast, baltikesksest vaatenurgast eeldatakse läänemeresoome rahvastiku varjatud püsimist rooma rauaaja tarandkalmete alal kuni keskajani ja ka keskaja vältel – kirjalikud allikad mainivad aastatel 1179– 1180 “Otšela tšuude” (tinglikult “adsele maarahvast”). Leivu keelesaar võiks endast kujutada selle läänemere substraadi ja latgali superstraadi ühtesulamise tulemusena kujunenud ning eestlaste ja liivlaste vahel paiknenud rahvastiku viimaseid järeltulijaid. Läänemeresoome asuala piire Läti põhja- ja kirdeosas on raske määratleda, kuna ilmselt oli tegemist eriilmeliste, läti asustuse kõrval eksisteerinud kogukondade võrgustikuga ja 12.–14. sajandi rahvastiku kultuuri arheoloogilised jäljed on vaatamata teatud iseärasustele paljuski latgalipärase ilmega. Lutsi asualal on läänemeresoome jälgi arheoloogias raskem leida, kuigi füüsilise antropoloogia andmed sellele viitavad.
本文探讨了芬兰语岛莱乌岛和卢茨岛的考古背景。与早期的研究传统相反，罗马铁器时代的塔兰德坟墓的分布区域表明，芬兰人的存在是隐藏的，其中包括中世纪时期，在1179/80年，拉脱维亚东北部有芬兰人(“奥切拉的楚德人”)。Alūksne以西的Leivu语岛可能是这一人口的最后一个后裔，由芬兰的底层和拉脱维亚的上层合并而成，位于爱沙尼亚人和利沃尼亚人之间。这个位于拉脱维亚北部和东北部的芬兰人地区的边界很难确定，因为其12 - 14世纪的文化模式的考古痕迹与拉脱维亚人有许多共同之处，尽管有明显的特点。芬兰人地区是一个与拉脱维亚人平行存在的多种社区网络，并以各种种族组成部分为基础。卢茨地区的芬兰人痕迹在考古学上更难识别，尽管体质人类学表明那里也有芬兰人的存在。Kokkuvote。Heiki Valk: Lõunaeesti keelesaared Ida-Lätis: arheoloogiline taust ja perspective。Artikkel käsitleb leivu ja lutsi keelesaarte考古学家kujunemist。Erinevalt varasemast, baltikeskse vaatenurast eeldatakse läänemeresoome rahvastiku varjatud psimist房间rauaaja tarandkalmete alal kuni keskajani ka keskaja vältel - kirjalikud allikad mainivad aastatel 1179 - 1180“Otšela tšuude”(tinglikult“adsele maarahvast”)。Leivu keelesaar võiks endast kujutada selle läänemere substraadi ja latgali superstraadi . suulamise tulemusena kujunenud ning eestlastja livellastvahel paiknenud rahvastiku viimaseid järeltulijaid。Läänemeresoome asuala piire Läti põhja- ja kirdeosas on raske määratleda, kuna ilmselt oligemist eriilmeliste, läti asustuse kõrval eksiststeerinud kogukondade võrgustikuga ja 12 - 14。Sajandi rahvastiku kultuuri arheoloogilised jäljed on vaatamata teatud iseärasustele paljuski latgalipärase ilmega。关于läänemeresoome jälgi人类学的研究:raskem leida, kuigi f， silise人类学和med sellele viitavad。
{"title":"Finnic language islands in eastern Latvia: Archaeological background and perspective","authors":"H. Valk","doi":"10.12697/jeful.2021.12.2.04","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2021.12.2.04","url":null,"abstract":"This article discusses the archaeological background of the Leivu and Lutsi Finnic language islands. In contrast to the earlier research tradition, a hidden Finnic presence is suggested by the distribution area of Roman Iron Age tarand graves up to and including the Medieval Period when the presence of a Finnic population in northeastern Latvia (“the Chud in Ochela”) is noted in 1179/80. The Leivu language island west of Alūksne may be the last descendants of this population, formed by the merging of a Finnic substrate and Latgalian superstrate and standing between the Estonians and Livonians. The borders of this Finnic area in northern and northeastern Latvia – a diverse network of communities, existing in parallel with Latgalian ones and based on various ethnic components – are difficult to determine, as archaeological traces of its cultural pattern in the 12th–14th centuries have much in common with the Latgalians despite definite peculiarities. The Finnic traces in the Lutsi area are more difficult to identify archaeologically, although physical anthropology suggests a former Finnic presence there too. \u0000 \u0000 \u0000 \u0000Kokkuvõte. Heiki Valk: Lõunaeesti keelesaared Ida-Lätis: arheoloogiline taust ja perspektiiv. Artikkel käsitleb leivu ja lutsi keelesaarte arheolooglist kujunemist. Erinevalt varasemast, baltikesksest vaatenurgast eeldatakse läänemeresoome rahvastiku varjatud püsimist rooma rauaaja tarandkalmete alal kuni keskajani ja ka keskaja vältel – kirjalikud allikad mainivad aastatel 1179– 1180 “Otšela tšuude” (tinglikult “adsele maarahvast”). Leivu keelesaar võiks endast kujutada selle läänemere substraadi ja latgali superstraadi ühtesulamise tulemusena kujunenud ning eestlaste ja liivlaste vahel paiknenud rahvastiku viimaseid järeltulijaid. Läänemeresoome asuala piire Läti põhja- ja kirdeosas on raske määratleda, kuna ilmselt oli tegemist eriilmeliste, läti asustuse kõrval eksisteerinud kogukondade võrgustikuga ja 12.–14. sajandi rahvastiku kultuuri arheoloogilised jäljed on vaatamata teatud iseärasustele paljuski latgalipärase ilmega. Lutsi asualal on läänemeresoome jälgi arheoloogias raskem leida, kuigi füüsilise antropoloogia andmed sellele viitavad. \u0000 \u0000 \u0000","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.2,"publicationDate":"2021-12-20","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"78165315","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
京公网安备 11010802042870号
京ICP备2023020795号-1
扫码关注我们
求助内容：
应助结果提醒方式：