Pub Date : 2022-10-09DOI: 10.12697/jeful.2022.13.2.04
L. Fejes
Southwestern Khanty is a dialect documented only in the 2008 PhD dissertation by Olga Vaysman. This paper attempts to place Southwestern Khanty among other Khanty dialects. Metadata available on Southwestern Khanty are presented and interpreted: based on these, it remains obscure where Southwestern Khanty is spoken. Additionally, data on the lexicon of Southwestern Khanty are compared with the data of the largest dialectal and etymological dictionary of Khanty. Comparison shows that Southwestern Khanty, despite its name, is closest to the northernmost dialect, Obdorsk Khanty. Kokkuvõte. László Fejes: “Edelahandi” paiknemine handi murrete hulgas: tõendid metaandmetest ja sõnavarast.Edelahandi murre on dokumenteeritud ainult Olga Vaysmani 2008. aasta doktoritöös. See artikkel püüab asetada edelahandi teiste handi murrete hulka. Esitatakse ja tõlgendatakse edelahandi murde kohta saadaolevaid metaandmeid, mille põhjal jääb segaseks, kus edelahandi murret kõneldakse. Lisaks võrreldakse edelahandi leksikoni andmeid handi suurima murde- ja etümoloogilise sõnaraamatu andmetega. Võrdlus näitab, et edelahandi murre on erinevalt nimetusest kõige lähemal põhjapoolseimale dialektile, obdorski murdele.
{"title":"The place of “Southwestern” Khanty among the Khanty dialects: Testimony of metadata and lexicon","authors":"L. Fejes","doi":"10.12697/jeful.2022.13.2.04","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2022.13.2.04","url":null,"abstract":"Southwestern Khanty is a dialect documented only in the 2008 PhD dissertation by Olga Vaysman. This paper attempts to place Southwestern Khanty among other Khanty dialects. Metadata available on Southwestern Khanty are presented and interpreted: based on these, it remains obscure where Southwestern Khanty is spoken. Additionally, data on the lexicon of Southwestern Khanty are compared with the data of the largest dialectal and etymological dictionary of Khanty. Comparison shows that Southwestern Khanty, despite its name, is closest to the northernmost dialect, Obdorsk Khanty. \u0000Kokkuvõte. László Fejes: “Edelahandi” paiknemine handi murrete hulgas: tõendid metaandmetest ja sõnavarast.Edelahandi murre on dokumenteeritud ainult Olga Vaysmani 2008. aasta doktoritöös. See artikkel püüab asetada edelahandi teiste handi murrete hulka. Esitatakse ja tõlgendatakse edelahandi murde kohta saadaolevaid metaandmeid, mille põhjal jääb segaseks, kus edelahandi murret kõneldakse. Lisaks võrreldakse edelahandi leksikoni andmeid handi suurima murde- ja etümoloogilise sõnaraamatu andmetega. Võrdlus näitab, et edelahandi murre on erinevalt nimetusest kõige lähemal põhjapoolseimale dialektile, obdorski murdele.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.2,"publicationDate":"2022-10-09","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"86495079","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
Pub Date : 2022-10-06DOI: 10.12697/jeful.2022.13.2.07
M. Reile, Kristiina Averin, Nele Põldver
Eesti keeles on kaks demonstratiivpronoomenite süsteemi: üheliikmeline, kus kasutatakse demonstratiivpronoomenit seedistantsneutraalselt, ja kaheliikmeline, kus see viitab kõneleja lähedal ning too kaugel olevale referendile. Mõlemas süsteemis lisatakse demonstratiivpronoomenile sageli demonstratiivadverb (nt see siin). Süsteemi valik näib olevat seotud keelekõneleja päritoluga – Lõuna-Eesti päritolu kõnelejad kasutavad kaheliikmelist, Põhja-Eesti päritolu üheliikmelist süsteemi. Uurimuses keskendume kahe demonstratiiviga fraasidele (nt see siin), püstitades kaks küsimust. Esiteks, milline on keelekõnelejate enda arvamus selle kohta, milliseid demonstratiive millises ruumilises olukorras nad kasutaksid. Teiseks, kas see, kuidas keelekõneleja arvab end demonstratiive sisaldavaid lauseid kasutavat kattub vastavate lausete tõlgendamisega samas olukorras. Viisime läbi hinnangukatse, mille tulemusi võrdleme varem avaldatud tõlgenduskatse tulemustega. Mõlema katse andmed koguti järjestikuselt ning samadelt katseisikutelt. Hinnangukatse näitas, et lõunaeestlased hindasid too’d sisaldavate lausete ütlemist tõenäolisemaks kui põhjaeestlased. See’d sisaldavate lausete puhul päritolu hinnanguid ei eristanud. Sarnaselt tõlgenduskatsega osutus ka hinnangukatses oluliseks referendi kaugus, kuid visuaalne esilduvus andis erinevaid tulemusi, viidates kauguse teguri kesksusele ning esilduvuse perifeersusele demonstratiivide tähenduses. Abstract. Maria Reile, Kristiina Averin, Nele Põldver: Does see equal too? Rating task with Estonian demonstrative pronouns and demonstrative adverbs. Estonian employs two demonstrative pronoun systems – a one-way system (used in North Estonia) where the demonstrative pronoun see is distance neutral, and a two-way system (in South Estonia) where see is the proximal and toothe distal demonstrative pronoun. In both systems, demonstrative adverbs are often added to demonstrative pronouns, forming two-demonstrative phrases (e.g., see siin). We conducted a rating study to investigate these phrases, asking which demonstratives the speakers would use in which spatial settings. In addition, we compared these results with a previously published interpretation study to see whether the speakers’ opinions to use or not use certain demonstratives match their interpretations of these demonstratives. The rating study showed that South Estonians would use the demonstrative toomore likely as compared to North Estonians while origin had no effect on using the demonstrative see. Both experiments showed a similar effect of distance on demonstrative use, but not visual salience.
{"title":"Kas see on sama mis too? Hinnangukatse eesti keele demonstratiivpronoomenite ja demonstratiivadverbidega","authors":"M. Reile, Kristiina Averin, Nele Põldver","doi":"10.12697/jeful.2022.13.2.07","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2022.13.2.07","url":null,"abstract":"Eesti keeles on kaks demonstratiivpronoomenite süsteemi: üheliikmeline, kus kasutatakse demonstratiivpronoomenit seedistantsneutraalselt, ja kaheliikmeline, kus see viitab kõneleja lähedal ning too kaugel olevale referendile. Mõlemas süsteemis lisatakse demonstratiivpronoomenile sageli demonstratiivadverb (nt see siin). Süsteemi valik näib olevat seotud keelekõneleja päritoluga – Lõuna-Eesti päritolu kõnelejad kasutavad kaheliikmelist, Põhja-Eesti päritolu üheliikmelist süsteemi. Uurimuses keskendume kahe demonstratiiviga fraasidele (nt see siin), püstitades kaks küsimust. Esiteks, milline on keelekõnelejate enda arvamus selle kohta, milliseid demonstratiive millises ruumilises olukorras nad kasutaksid. Teiseks, kas see, kuidas keelekõneleja arvab end demonstratiive sisaldavaid lauseid kasutavat kattub vastavate lausete tõlgendamisega samas olukorras. Viisime läbi hinnangukatse, mille tulemusi võrdleme varem avaldatud tõlgenduskatse tulemustega. Mõlema katse andmed koguti järjestikuselt ning samadelt katseisikutelt. Hinnangukatse näitas, et lõunaeestlased hindasid too’d sisaldavate lausete ütlemist tõenäolisemaks kui põhjaeestlased. See’d sisaldavate lausete puhul päritolu hinnanguid ei eristanud. Sarnaselt tõlgenduskatsega osutus ka hinnangukatses oluliseks referendi kaugus, kuid visuaalne esilduvus andis erinevaid tulemusi, viidates kauguse teguri kesksusele ning esilduvuse perifeersusele demonstratiivide tähenduses. \u0000Abstract. Maria Reile, Kristiina Averin, Nele Põldver: Does see equal too? Rating task with Estonian demonstrative pronouns and demonstrative adverbs. Estonian employs two demonstrative pronoun systems – a one-way system (used in North Estonia) where the demonstrative pronoun see is distance neutral, and a two-way system (in South Estonia) where see is the proximal and toothe distal demonstrative pronoun. In both systems, demonstrative adverbs are often added to demonstrative pronouns, forming two-demonstrative phrases (e.g., see siin). We conducted a rating study to investigate these phrases, asking which demonstratives the speakers would use in which spatial settings. In addition, we compared these results with a previously published interpretation study to see whether the speakers’ opinions to use or not use certain demonstratives match their interpretations of these demonstratives. The rating study showed that South Estonians would use the demonstrative toomore likely as compared to North Estonians while origin had no effect on using the demonstrative see. Both experiments showed a similar effect of distance on demonstrative use, but not visual salience.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.2,"publicationDate":"2022-10-06","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"72458150","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
Pub Date : 2022-09-05DOI: 10.12697/jeful.2022.13.1.02
Rogier Blokland
In language contact situations indefinite pronouns are susceptible to borrowing and/or calquing, and Livonian, which has been under strong influence of Latvian, is no exception. The negative prefixoid äb, originally the third person singular of the negative auxiliary äb, and calqued on Latvian ne- NEG, has been used to form nouns (e.g., äbkūlzit NEG.obedience ‘disobedience’), adjectives (e.g., äbjõvā NEG.good ‘bad’) and adverbs (e.g., äbknaššõ NEG.nicely ‘nastily’), but in a number of 19th century sources one also finds indefinite pronouns with this same negative prefixoid, e.g., a̤b midāgid ‘nothing’. However, due to the synchronous identity of äb as a tensed negative auxiliary (present tense: äb, past tense: iz), in past tense clauses the negative prefixoid of indefinite pronouns was then also inflected, leading to forms such as is midāgid. For a brief period in the 19th century Livonian therefore had a tensed negative pronominal construction. Kokkuvõte. Rogier Blokland: Tähelepanekuid ajaliselt määratletud eitusvormi sisaldava vana asesõnakonstruktsiooni kohta liivi keeles. Keelekontaktisituatsioonis võidakse indefiniitseid asesõnu kergesti laenata ja/või tõlkida ning tugeva läti keele mõju all olnud liivi keel ei ole selles suhtes erand. Eitav prefiksoid äb, mis algselt on eituse ainsuse 3. pöörde abiverb, on tõlkelaen läti keelest: ne- NEG. Liivi äb-i abil moodustatakse nimisõnu (nt äbkūlzit NEG.sõnakuulelikkus ‘sõnakuulmatus’), omadussõnu (nt äbjõvā NEG.hea ‘halb’) ja määrsõnu (nt äbknaššõ NEG.ilusasti ‘inetult’), kuid mitmest 19. sajandi allikast on leida ka indefiniitseid asesõnu sama eitava prefiksoidiga, nt a̤b midāgid ‘ei midagi’. Kuna äb on samal ajal ka eituse ajaliselt määratletud abiverb (olevikus äb, minevikus iz), on mineviku ajavormis lausetes indefiniitse asesõna eitav prefiksoid olnud samuti muudetud mineviku ajale vastavaks: is midāgid. Seega esinesid liivi keeles 19. sajandil lühikest aega eituse ajaliselt määratletud pronoomenikonstruktsioonid. Kubbõvõttõks. Rogier Blokland: Tǟdõlpanmizt iļ vanā azūmsõnā konstruktsij, mis sizāldõb āigas markīertõd kīeldõksformõ. Kīeld kubbõpūtimiz situātsijs äbpīldzizt azūmsõnād võibõd kievāmstiz sōdõ täpīņtõd ja/agā tulktõd ja nei se um ka līvõ kīels, mis um vȯnd viš lețkīel mȯj alā. Kīeldõks prefiksoid äb, mis amā ežmõks um vȯnd 3. pärsōn abverb īdlug kīeldõks form, um kalk lețkīelstõ: ne- NEG. Līvõ kīels sīe äb abkõks sōbõd lūodõd nimsõnād (nägțõbõks, äbkūlzit NEG.kūlzit), ummitsõnād (nägțõbõks, äbjõvā NEG.jõvā) ja vīțsõnād (nägțõbõks, äbknaššõ NEG.knaššõ). Setmiņst 19. āigastsadā ovātst ātõ lieudtõb ka äbpīldzizt azūmsõnād seļļizt eņtš prefiksoidõks, nägțõbõks, a̤b midāgid. Až äb sīel eņtš āigal um ka āigas markīertõd kīeldõks abverb (paldīņizāigas äb, lǟndzāigas iz), siz lǟndzāigas äbpīldziz azumsõnā kīeldõks prefiksoid kītõmis um vȯnd neiīž ka lǟndzāiga vorms: is midāgid. Nei siz 19. āigastsadās līvõ kīels lītizt aigõ ātõ vȯnnõd āigas markīertõd azūmsõnā kīeldõks konstruktsijd.
在语言接触的情况下，不定代词容易被借用和(或)calquing，受拉脱维亚语强烈影响的立窝尼亚语也不例外。否定前缀äb，最初是否定助词äb的第三人称单数，在拉脱维亚语ne- NEG上形成，已被用来构成名词(例如äbkūlzit NEG)。服从(“不服从”)，形容词(例如äbjõvā NEG。好的“坏的”)和副词(例如äbknaššõ NEG。“nice”(“nasty”))，但在19世纪的一些资料中，人们也发现不定代词带有同样的否定前缀，例如，a b midāgid“nothing”。然而，由于äb作为一个时态的否定助动词(现在时:äb，过去时:iz)的同步特性，在过去式从句中，不定代词的否定前缀也会发生屈折变化，从而形成is midāgid这样的形式。因此，在19世纪的一个短暂时期里，利沃尼亚语有一个紧张的否定代词结构。Kokkuvote。Rogier Blokland: Tähelepanekuid ajaliselt määratletud eitusvormi sisaldava vana asesõnakonstruktsiooni kohta liivi龙骨。keelekontaktisitatsioonis võidakse indefinite itseid asesõnu kergesti laenata ja/või tõlkida ning tugeva läti keele mõju所有olnud和liivi龙骨ei ole selles suhtes erand。Eitav prefiksolid äb，这是在使用过程中使用的。pöörde abverb，在tõlkelaen läti上:NEG - NEG。Liivi äb-i abil moodustatakse nimisõnu (nt äbkūlzit NEG。sõnakuulelikkus ' sõnakuulmatus ')， omadussõnu (nt äbjõvā NEG。“halb”)ja määrsõnu (nt äbknaššõ NEG。Ilusasti ' inetult ')，在19岁的时候。Sajandi还分析了leida ka indefinite - itseid asesõnu sama eitava prefiksoidiga，而不是sama eitava midāgid ' ei midagi '。Kuna äb on samal ajal ka eituse ajaliselt määratletud abiverb (olevikus äb, minevikus iz)， on mineviku ajavormis lausetes indefinite asesõna on mineviku prefiksolid olnud and samuti mudetud mineviku ajale vastavaks: is midāgid。Seega esesid live龙骨Sajandil l hikest aega eituse ajaliselt määratletud pronoomenikonstruktsioonid。Kubbovottoks。Rogier Blokland: Tǟdõlpanmizt ivi vanyi azūmsõnā konstruktsij, mis sizāldõb āigas markīertõd kīeldõksformõ。Kīeld kubbõpūtimiz situātsijs äbpīldzizt azūmsõnād võibõd kievāmstiz sōdõ täpīņtõd ja/agā tulktõd ja nei se um ka līvõ kīels, mis um vȯnd viš lețkīel mȯj alā。Kīeldõks prefiksolid äb, mis amā ežmõks um vȯndpärsōn abverb ī ug kīeldõks form, um kalk lețkīelstõ: NEG - NEG。Līvo kīelsīe ab abkoks年代ōbod Lūodod nimsonād (nagțoboks, abkūlzit NEG.kūlzit), ummitsonād (nagțoboks, abjovāNEG.jovā)ja vīț儿子ād (nagțoboks, abknaššo NEG.knaššo)。Setmiņ圣19。āigastsadā ovātst ātõ lieudtõb ka äbpīldzizt azūmsõnād seļļizt eņtš prefiksoidõks, nägțõbõks, a b midāgid。žab sīel eņtšā以甲嗯kaāiga马克īertod kīeldoks abverb (paldīņ工业区āiga ab, lǟndzāiga工业区),siz lǟndzāiga abpīldziz azumsonākīeldoks prefiksoid kī托米-嗯vȯnd neiīžka lǟndzāiga vorms:āgid中期。Nei码19。āigastsadās līvõ k els l tizt aigõ ātõ vȯnnõd āigas markīertõd azūmsõnā kīeldõks konstruktsijd。
{"title":"Notes on an obsolete tensed negative pronoun construction in Livonian","authors":"Rogier Blokland","doi":"10.12697/jeful.2022.13.1.02","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2022.13.1.02","url":null,"abstract":"In language contact situations indefinite pronouns are susceptible to borrowing and/or calquing, and Livonian, which has been under strong influence of Latvian, is no exception. The negative prefixoid äb, originally the third person singular of the negative auxiliary äb, and calqued on Latvian ne- NEG, has been used to form nouns (e.g., äbkūlzit NEG.obedience ‘disobedience’), adjectives (e.g., äbjõvā NEG.good ‘bad’) and adverbs (e.g., äbknaššõ NEG.nicely ‘nastily’), but in a number of 19th century sources one also finds indefinite pronouns with this same negative prefixoid, e.g., a̤b midāgid ‘nothing’. However, due to the synchronous identity of äb as a tensed negative auxiliary (present tense: äb, past tense: iz), in past tense clauses the negative prefixoid of indefinite pronouns was then also inflected, leading to forms such as is midāgid. For a brief period in the 19th century Livonian therefore had a tensed negative pronominal construction. \u0000Kokkuvõte. Rogier Blokland: Tähelepanekuid ajaliselt määratletud eitusvormi sisaldava vana asesõnakonstruktsiooni kohta liivi keeles. Keelekontaktisituatsioonis võidakse indefiniitseid asesõnu kergesti laenata ja/või tõlkida ning tugeva läti keele mõju all olnud liivi keel ei ole selles suhtes erand. Eitav prefiksoid äb, mis algselt on eituse ainsuse 3. pöörde abiverb, on tõlkelaen läti keelest: ne- NEG. Liivi äb-i abil moodustatakse nimisõnu (nt äbkūlzit NEG.sõnakuulelikkus ‘sõnakuulmatus’), omadussõnu (nt äbjõvā NEG.hea ‘halb’) ja määrsõnu (nt äbknaššõ NEG.ilusasti ‘inetult’), kuid mitmest 19. sajandi allikast on leida ka indefiniitseid asesõnu sama eitava prefiksoidiga, nt a̤b midāgid ‘ei midagi’. Kuna äb on samal ajal ka eituse ajaliselt määratletud abiverb (olevikus äb, minevikus iz), on mineviku ajavormis lausetes indefiniitse asesõna eitav prefiksoid olnud samuti muudetud mineviku ajale vastavaks: is midāgid. Seega esinesid liivi keeles 19. sajandil lühikest aega eituse ajaliselt määratletud pronoomenikonstruktsioonid. \u0000Kubbõvõttõks. Rogier Blokland: Tǟdõlpanmizt iļ vanā azūmsõnā konstruktsij, mis sizāldõb āigas markīertõd kīeldõksformõ. Kīeld kubbõpūtimiz situātsijs äbpīldzizt azūmsõnād võibõd kievāmstiz sōdõ täpīņtõd ja/agā tulktõd ja nei se um ka līvõ kīels, mis um vȯnd viš lețkīel mȯj alā. Kīeldõks prefiksoid äb, mis amā ežmõks um vȯnd 3. pärsōn abverb īdlug kīeldõks form, um kalk lețkīelstõ: ne- NEG. Līvõ kīels sīe äb abkõks sōbõd lūodõd nimsõnād (nägțõbõks, äbkūlzit NEG.kūlzit), ummitsõnād (nägțõbõks, äbjõvā NEG.jõvā) ja vīțsõnād (nägțõbõks, äbknaššõ NEG.knaššõ). Setmiņst 19. āigastsadā ovātst ātõ lieudtõb ka äbpīldzizt azūmsõnād seļļizt eņtš prefiksoidõks, nägțõbõks, a̤b midāgid. Až äb sīel eņtš āigal um ka āigas markīertõd kīeldõks abverb (paldīņizāigas äb, lǟndzāigas iz), siz lǟndzāigas äbpīldziz azumsõnā kīeldõks prefiksoid kītõmis um vȯnd neiīž ka lǟndzāiga vorms: is midāgid. Nei siz 19. āigastsadās līvõ kīels lītizt aigõ ātõ vȯnnõd āigas markīertõd azūmsõnā kīeldõks konstruktsijd.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.2,"publicationDate":"2022-09-05","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"73709102","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
Pub Date : 2022-09-05DOI: 10.12697/jeful.2022.13.1.06
Marili Tomingas
This article studies the inflectional forms of Livonian third person and demonstrative pronouns as used in spoken language recordings. In Standard Livonian, these words have the nominative singular forms tämā/ta ‘he/she; this’, se ‘this’, tūo ‘that’, and the nominative plural forms nämād ‘they’ (for tämā), ne ‘they; these’ (for both ta and se), and tuoist ‘those’ (for tūo). The current empirical study describes their use based on Livonian fieldwork recordings from the Archives of Estonian Dialects and Kindred Languages (AEDKL). In the present article, the inflectional forms and the main functional tendencies of Livonian third person and demonstrative pronouns are described, comparing them also to the forms mentioned in earlier Livonian grammars and dictionaries to see if there is any change in their use. Kokkuvõte. Marili Tomingas: Kolmanda isiku ja demonstratiivpronoomenite vormid suulises liivi keeles. Artikkel uurib liivi keele kolmanda isiku ja demonstratiivpronoomenite käändevorme suulise liivi keele salvestistes. Andmestikuna kasutati 13 salvestist viie liivi keele kõnelejaga. Kuna liivi keeles võib kolmanda isiku ja demonstratiivpronoomenitel olla nii pikki kui ka lühikesi vorme, oli eesmärk teada saada, millisel kujul need suulises keeles esinevad ja kas kasutatakse rohkem pikki või lühikesi vorme. Samuti uuriti, kas demonstratiivpronoomen tūo on suulises keeles veel kasutuses. Tulemusi võrreldi ka varasemate liivi grammatikate andmetega. Ilmnes, et suulises keeles kasutatakse lisaks kirjakeele vormidele ka kolmanda isiku ainsuse nominatiivi vormi tä ja mitmuse vorme nēd, nad ja nät, lisaks kolmanda isiku ainsuse daativi lühikest vormi täm ning demonstratiivpronoomeni se puhul kasutatakse instrumentaalis ja sisekohakäänetes veidi enam lühikesi vorme. Kubbõvõttõks. Marili Tomingas. Kuolmõnd pärsōn ja nägțijizt azūmsõnād morfolōgij sūlizõs līvõ kīels. Kēra tuņšlõb līvõ kīel kuolmõnd pärsōn ja nägtijizt azūmsõnād morfolōgliži formidi sūlizõs līvõ kīels. Dattõd ātõ perīņ vīd līvõ kīel rõkāndijizt kīelst. Kēra merk vȯļ seļțõ, mingizt azūmsõnād sūlizõs kīelsõ ātõ kȭlbatõd pitkād ja lītizt formõdõks, ja mingizt formõd sōbõd kȭlbatõbõd jemīņ. Sai ka tuņšõltõd, või azūmsõnā tūo vel sōb kȭlbatõd sūlizõs kīels. Tuņšlimizõs um nǟdõb ka rezultātõd ītlimi jedmilizt gramatikādõks ja sõnārōntõdõks. Um nǟdõb, ku sūlizõs kīels kērakīel formõd kūoral sōbõd mūndakõrd kȭlbatõd ka nominatīv formõd tä, nēd, nad ja nät, nei īž ka kuolmõnd pärsōn datīv līti form täm. Instrumentāls ja sizāližis kūožnõtkīs sūlizõs kīelsõ nägțijiz azūmsõnā se lītizt formõd saitõ kȭlbatõd rōz emīņ äbku pitkād.
本文研究了立窝尼亚语口语录音中第三人称代词和指示代词的屈折变化形式。在标准立窝尼亚语中，这些词的主格单数形式为tämā/ta ' he/she;This '， se ' This '， tūo ' that '，以及主格复数形式nämād ' they '(表示tämā)， ne ' they;“这些”(表示ta和se)和“那些”(表示tūo)。目前的实证研究描述了他们的使用基于立窝尼亚田野调查记录从爱沙尼亚方言和亲属语言档案(AEDKL)。本文描述了利沃尼亚语第三人称代词和指示代词的屈折形式和主要功能倾向，并将它们与早期利沃尼亚语语法和词典中提到的形式进行了比较，看看它们的使用是否有任何变化。Kokkuvote。Marili Tomingas: Kolmanda isiku - demonstratipronomenite vormid susulilive龙骨。Artikkel uurib liivi keele kolmanda isiku ja demonstratiproproomenite käändevorme susuise liivi keele salvestistes。和mestikuna kasutati 13 salvestist vivivive keele kõnelejaga。Kuna liivi keeles võib kolmanda isiku ja demonstratipronoomenitel olla nii pikki kui ka l hikesi vorme, oli eesmärk teada saada, msel kujul need suulises keeles esinevad ja kas kasutatakse rohkem pikki või l hikesi vorme。Samuti uuriti，指的是示威女性tūo在susuises龙骨和kasutuses上。Tulemusi võrreldi ka varasemate livi grammatikate andmetega。Ilmnes, et suulises keeles kasutatakse lisaks kirjakeele vormidele ka kolmanda isiku ainsusnomatii vormi tä ja mitmuse vorme nēd, and ja nät, lisaks kolmanda isiku ainsusdaativi lhikest vormi täm ning demonstratipronoomeni se puhul kasutatakse instrumentalis ja sisekohakäänetes veidi enam lhikesi vorme。Kubbovottoks。Marili Tomingas。Kuolmõnd pärsōn ja nägțijizt azūmsõnād morfolōgij sūlizõs līvõ k els。Kēra tuņšlõb līvõ k el kuolmõnd pärsōn ja nägtijizt azūmsõnād morfolōgliži mighi sūlizõs līvõ k els。Dattõd ātõ pervd līvõ kel rõkāndijizt kelst。Kēra merk vȯļ seļțõ， mingizt azūmsõnād sūlizõs kīelsõ ātõ kȭlbatõd pitkād, ja mingizt formõdõks, ja mingizt formõd sōbõd kȭlbatõbõd。赛卡tuņšõltõd, või azūmsõnā tūo韦尔sōb kȭlbatõd sūlizõs k els。Tuņšlimizõs um nǟdõb ka rezultātõd tlimi jedmilizt gramatikādõks ja sõnārōntõdõks。Um nǟdõb, ku sūlizõs k els kērakīel formõd kūoral sōbõd mūndakõrd kȭlbatõd ka nominatv formõd tä， nēd, nad ja nät, nei š ka kuolmõnd pärsōn dat v līti form täm。Instrumentāls ja sizāližis kūožnõtkīs sūlizõs kīelsõ nägțijiz azūmsõnā se lītizt formõd saitõ kȭlbatõd rōz e ī ?
{"title":"The forms of third person and demonstrative pronouns in spoken Livonian recordings","authors":"Marili Tomingas","doi":"10.12697/jeful.2022.13.1.06","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2022.13.1.06","url":null,"abstract":"This article studies the inflectional forms of Livonian third person and demonstrative pronouns as used in spoken language recordings. In Standard Livonian, these words have the nominative singular forms tämā/ta ‘he/she; this’, se ‘this’, tūo ‘that’, and the nominative plural forms nämād ‘they’ (for tämā), ne ‘they; these’ (for both ta and se), and tuoist ‘those’ (for tūo). The current empirical study describes their use based on Livonian fieldwork recordings from the Archives of Estonian Dialects and Kindred Languages (AEDKL). In the present article, the inflectional forms and the main functional tendencies of Livonian third person and demonstrative pronouns are described, comparing them also to the forms mentioned in earlier Livonian grammars and dictionaries to see if there is any change in their use. \u0000Kokkuvõte. Marili Tomingas: Kolmanda isiku ja demonstratiivpronoomenite vormid suulises liivi keeles. Artikkel uurib liivi keele kolmanda isiku ja demonstratiivpronoomenite käändevorme suulise liivi keele salvestistes. Andmestikuna kasutati 13 salvestist viie liivi keele kõnelejaga. Kuna liivi keeles võib kolmanda isiku ja demonstratiivpronoomenitel olla nii pikki kui ka lühikesi vorme, oli eesmärk teada saada, millisel kujul need suulises keeles esinevad ja kas kasutatakse rohkem pikki või lühikesi vorme. Samuti uuriti, kas demonstratiivpronoomen tūo on suulises keeles veel kasutuses. Tulemusi võrreldi ka varasemate liivi grammatikate andmetega. Ilmnes, et suulises keeles kasutatakse lisaks kirjakeele vormidele ka kolmanda isiku ainsuse nominatiivi vormi tä ja mitmuse vorme nēd, nad ja nät, lisaks kolmanda isiku ainsuse daativi lühikest vormi täm ning demonstratiivpronoomeni se puhul kasutatakse instrumentaalis ja sisekohakäänetes veidi enam lühikesi vorme. \u0000Kubbõvõttõks. Marili Tomingas. Kuolmõnd pärsōn ja nägțijizt azūmsõnād morfolōgij sūlizõs līvõ kīels. Kēra tuņšlõb līvõ kīel kuolmõnd pärsōn ja nägtijizt azūmsõnād morfolōgliži formidi sūlizõs līvõ kīels. Dattõd ātõ perīņ vīd līvõ kīel rõkāndijizt kīelst. Kēra merk vȯļ seļțõ, mingizt azūmsõnād sūlizõs kīelsõ ātõ kȭlbatõd pitkād ja lītizt formõdõks, ja mingizt formõd sōbõd kȭlbatõbõd jemīņ. Sai ka tuņšõltõd, või azūmsõnā tūo vel sōb kȭlbatõd sūlizõs kīels. Tuņšlimizõs um nǟdõb ka rezultātõd ītlimi jedmilizt gramatikādõks ja sõnārōntõdõks. Um nǟdõb, ku sūlizõs kīels kērakīel formõd kūoral sōbõd mūndakõrd kȭlbatõd ka nominatīv formõd tä, nēd, nad ja nät, nei īž ka kuolmõnd pärsōn datīv līti form täm. Instrumentāls ja sizāližis kūožnõtkīs sūlizõs kīelsõ nägțijiz azūmsõnā se lītizt formõd saitõ kȭlbatõd rōz emīņ äbku pitkād.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.2,"publicationDate":"2022-09-05","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"88911720","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
Pub Date : 2022-09-05DOI: 10.12697/jeful.2022.13.1.03
M. Dailidėnaitė
Alongside the imperative proper, Livonian has developed a secondary indirect imperative paradigm referred to as the jussive. The category of person is the most controversial category concerning imperatives. The scope of the functions of imperatives has also received a lot of attention. This study focuses on the distribution of the person forms of the Livonian jussive and the covariance between function and person. Jussive occurrences from two corpora have been analysed for person and function, cross-referenced, and analysed for prototypicality of function. The Livonian jussive is most frequently used in the third person, but all person forms are attested. All forms occur in prototypical and non-prototypical imperative functions, but the first-person forms are used more frequently for non-prototypical functions, while other forms are used more often for prototypical functions. The results suggest that prototypicality might be determined both by mood as well as person, meaning that prototypical imperative functions might be different for every person. Kokkuvõte. Milda Dailidėnaitė: Liivi jussiiv: isik ja funktsioon. Liivi keeles on imperatiivi kõrval välja kujunenud sekundaarne indirektne imperatiiv, mida kutsutakse jussiiviks. Jussiivi kasutatakse kõikide isikutega. Kuna isikukategooria on tekitanud imperatiivide puhul kõige rohkem vaidlusi ning palju tähelepanu on pälvinud ka funktsioonid, milles imperatiivid tüüpiliselt esinevad, on selle uurimuse keskmes liivi jussiivi isikuvormide distributsioon ning isiku ja funktsiooni kovariatsioon. Uurimuses on analüüsitud kahe liivi keele korpuse andmeid. Kõigepealt on määratud jussiivi vormide isik ja funktsioon ning seejärel vaadatud, kui prototüüpselt ja millistes funktsioonides on iga isiku vorme kasutatud. Uurimus näitab, et kolmas isik on kindlalt kõige prototüüpsem liivi jussiivi vorm, kuid kõik isikuvormid on andmetes esindatud. Kõiki jussiivi isikuvorme on kasutatud nii prototüüpsetes kui ka mitteprototüüpsetes funktsioonides. Kolmanda ja teise isiku vormid ilmnevad enamasti prototüüpsetes imperatiivi funktsioonides, esimese isiku vormid aga funktsioonides, mida tavaliselt imperatiividega ei seostata, näiteks mööndlauses, otstarbelauses või küsilauses. Uurimistulemused viitavad sellele, et liivi jussiivi funktsioonide prototüüpsust võib määrata nii kõneviis kui ka isik, mis tähendab, et iga isiku puhul võivad olla prototüüpsed imperatiivi funktsioonid erinevad. Kubbõvõttõks. Milda Dailidėnaitė: Līvõ kīel jussīv: pärsōn ja funktsij. Līvõ kīels imperatīv kilgs um suggõn sekundāri äbkūoḑi imperatīv, mis sōb nuttõd jussīvõks. Jussīv sōb kȭlbatõd amād pärsōnõdõks. Imperatīvõd kategōrijšti amā jemīņ um rõkāndtõd iļ pärsōn kategōrij. Pǟgiņ tǟdõlpanmiz alā ātõ vȯnnõd ka funktsijd, kus imperatīvõd sōbõd kȭlbatõd. Sīepierāst sīe tuņšlimiz sidāms um kūoḑõn līvõ jussīv pärsōn formõd distributsij, nei īž ka pärsōn ja funktsij kovariātsij. Tuņšlimizõs ātõ kȭlbatõd kōd līvõ kīel korpus datt
除了祈使句外，利沃尼亚还发展了一种次要的间接祈使句范式，称为jussive。人的范畴是祈使句中最具争议的范畴。祈使句的功能范围也受到了很多关注。本文研究了立窝尼亚人的人格形态分布及其功能与人格的协方差。分析了两种语料库的人与功能、相互参照和功能的原型性。利沃尼亚语的jussive最常用于第三人称，但所有的人称形式都得到证实。所有形式都出现在原型和非原型命令式函数中，但第一人称形式更常用于非原型函数，而其他形式更常用于原型函数。结果表明，原型可能是由情绪和人共同决定的，这意味着原型命令功能对每个人来说可能是不同的。Kokkuvote。Milda Dailidėnaitė: Liivi jussiiv: isik ja funktsioon。Liivi基于命令式kõrval välja kujunenud sekundaarne间接命令式，mida kutsutakse jussiviks。朱西维·卡苏塔克赛kõikide伊西古特加。Kuna isikukategooria on tekitanud impertivide puhul kõige rohkem vaidlusi ning palju tähelepanu on pälvinud ka funktsioonid, miles imperativid t piliselt esinevad, on selle uurimuse keskmes liivi jussiivi isikuvoride distributionon ning isiku ja funktsiooni kovariation。乌里姆斯对斯卡赫生活方式的分析。Kõigepealt on määratud jussiivi vormide isik ja funktsioon ning seejärel vaadatud, kui protot pselt ja millistes funktsioides on iga isiku vorme kasutatud。Uurimus näitab, et kolmas isik on kindlalkõige protot psem liivi jussiivi vorm, kuid kõik isikuvormid on andmetes esindatal。Kõiki jussiivi isikuvorme on kasutatud nii protot psetes kui ka mitteprotot psetes funktsioonides。Kolmanda ja teise isiku vormid ilmnead enamasti protot pses impertivi funktsioonides, esimese isiku vormid aga funktsioonides, mida tavaliselt impertivividega ei seostata, näiteks mööndlauses, otstarbelauses või k silauses。uurimistullemused viitavad sellele, et liivi jussiivi funktsioonide protot pust võib määrata nii kõneviis kui ka isik, mis tähendab, et iga isiku puhul võivad olla protot psed impertivi funktsioonid erinevad。Kubbovottoks。Milda Dailidėnaitė: Līvõ k el juss v: pärsōn ja funktsij。Līvõ k els imperat v kilgs um suggõn sekundāri äbkūoḑi imperat v, mis sōb nuttõd jussīvõks。只是sīv sōb kȭlbatõd amād pärsōnõdõks。Imperatīvõd kategōrijšti amā jemj æ um rõkāndtõd izu pärsōn kategōrij。Pǟgiņ tǟdõlpanmiz alā ātõ vȯnnõd ka funktsijd, kus imperatīvõd sōbõd kȭlbatõd。Sīepierāst sj æ e tuņšlimiz sidāms um kūoḑõn līvõ jusj æ v pärsōn formõd distributsij, nei æ k æ ka pärsōn ja funktsij kovariātsij。Tuņšlimizõs ātõ kȭlbatõd kōd līvõ k el korpus dattõd。Tuņšlimi nägțõb, ku kuolmõz pärsōn um amā protot pli līvõ k el jussīv form, bet lieudtõb ātõ ka amād munt pärsōnõd formõd。Ämḑi just sīv 350i võib kȭlbatõ nei prototīpližis, ku ka äbprototīpližis funktsijši。Kuolmond ja tuoiz parsōn formod是ā杰姆īņsōbod kȭlbatod和īpliž是imperatīv funktsijš我打赌ež捐助parsōn formod funktsijš我,mis irdistiz ab年代ōpidto imperatīv funktsijoks,唠叨țoboks, kontsesij vottoks aga kizzimiz kī托米。Tuņšlimiz rezultātõd nägțõbõd, ku līvõ jussask v funktsijd prototīplizitõ võibõd mȯjjõ nei rõkvīț， ku ka pärsōn, mis tǟntõb, ku jegna pärsōnõn imperat v protot plizt funktsijd võibõd vȱlda mõitizt。
{"title":"The Livonian jussive: person and function","authors":"M. Dailidėnaitė","doi":"10.12697/jeful.2022.13.1.03","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2022.13.1.03","url":null,"abstract":"Alongside the imperative proper, Livonian has developed a secondary indirect imperative paradigm referred to as the jussive. The category of person is the most controversial category concerning imperatives. The scope of the functions of imperatives has also received a lot of attention. This study focuses on the distribution of the person forms of the Livonian jussive and the covariance between function and person. Jussive occurrences from two corpora have been analysed for person and function, cross-referenced, and analysed for prototypicality of function. The Livonian jussive is most frequently used in the third person, but all person forms are attested. All forms occur in prototypical and non-prototypical imperative functions, but the first-person forms are used more frequently for non-prototypical functions, while other forms are used more often for prototypical functions. The results suggest that prototypicality might be determined both by mood as well as person, meaning that prototypical imperative functions might be different for every person. \u0000Kokkuvõte. Milda Dailidėnaitė: Liivi jussiiv: isik ja funktsioon. Liivi keeles on imperatiivi kõrval välja kujunenud sekundaarne indirektne imperatiiv, mida kutsutakse jussiiviks. Jussiivi kasutatakse kõikide isikutega. Kuna isikukategooria on tekitanud imperatiivide puhul kõige rohkem vaidlusi ning palju tähelepanu on pälvinud ka funktsioonid, milles imperatiivid tüüpiliselt esinevad, on selle uurimuse keskmes liivi jussiivi isikuvormide distributsioon ning isiku ja funktsiooni kovariatsioon. Uurimuses on analüüsitud kahe liivi keele korpuse andmeid. Kõigepealt on määratud jussiivi vormide isik ja funktsioon ning seejärel vaadatud, kui prototüüpselt ja millistes funktsioonides on iga isiku vorme kasutatud. Uurimus näitab, et kolmas isik on kindlalt kõige prototüüpsem liivi jussiivi vorm, kuid kõik isikuvormid on andmetes esindatud. Kõiki jussiivi isikuvorme on kasutatud nii prototüüpsetes kui ka mitteprototüüpsetes funktsioonides. Kolmanda ja teise isiku vormid ilmnevad enamasti prototüüpsetes imperatiivi funktsioonides, esimese isiku vormid aga funktsioonides, mida tavaliselt imperatiividega ei seostata, näiteks mööndlauses, otstarbelauses või küsilauses. Uurimistulemused viitavad sellele, et liivi jussiivi funktsioonide prototüüpsust võib määrata nii kõneviis kui ka isik, mis tähendab, et iga isiku puhul võivad olla prototüüpsed imperatiivi funktsioonid erinevad. \u0000Kubbõvõttõks. Milda Dailidėnaitė: Līvõ kīel jussīv: pärsōn ja funktsij. Līvõ kīels imperatīv kilgs um suggõn sekundāri äbkūoḑi imperatīv, mis sōb nuttõd jussīvõks. Jussīv sōb kȭlbatõd amād pärsōnõdõks. Imperatīvõd kategōrijšti amā jemīņ um rõkāndtõd iļ pärsōn kategōrij. Pǟgiņ tǟdõlpanmiz alā ātõ vȯnnõd ka funktsijd, kus imperatīvõd sōbõd kȭlbatõd. Sīepierāst sīe tuņšlimiz sidāms um kūoḑõn līvõ jussīv pärsōn formõd distributsij, nei īž ka pärsōn ja funktsij kovariātsij. Tuņšlimizõs ātõ kȭlbatõd kōd līvõ kīel korpus datt","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.2,"publicationDate":"2022-09-05","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"77810640","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
Pub Date : 2022-09-05DOI: 10.12697/jeful.2022.13.1.11
A. Vunk
The land from Salaca to Pärnu was already divided into two language areas before the Middle Ages because of 40 km of uninhabitable terrain. This paper is about the pattern that habitation took as it developed between the 16th and 19th centuries and contemporary information about possible Livonian settlers in this area. The unification of the districts of Pärnu and Salaca during 1582–1693 was the culmination of intensive contacts between neighbours. The war-time setbacks and diseases during the 17th and 18th centuries led to a closer connection with Ruhnu and other islands in the Gulf of Rīga. Additional factors were also involved in the development of a unique form of the language spoken in this area. From the 18th century, most contacts were halted due to serfdom and thus only some details of possible communication between the Livonians and Estonians are given in this paper from this later period. Kokkuvõte. Aldur Vunk: Maa Pärnu ja Salatsi vahel – kas eesti ja liivi keele kõnelejate segunemis- või piirivöönd? Salatsist kuni Pärnuni ulatunud ala oli juba enne keskaega jagatud kaheks keelevööndiks liivlaste ja eestlaste vahel. Ajalooline rajajoon oli moodustunud kuni 40 km ulatuses asustamata ala tõttu: liivane rannariba Ainažist Võisteni oli elukohaks liiga kitsas ja liivaluidete tagant algas Musta soo nime kandnud soine ala. Artiklis on lühidalt kirjeldatud selle piirkonna maastiku kujunemist; sellele järgneb ülevaade arheoloogiliste uuringute hetkeseisust ja 13. sajandist säilinud allikate tõlgendus asustusloolisest aspektist. Kirjeldataval alal polnud arvatavasti märkimisväärset asustust ajani, kui rajati kalurikülad ja keskaegse Saksa Ordu Liivimaa Tahkuranna mõisas alustati kalapüüdmist ja -kuivatamist strateegiliseks toiduvaruks maakaitseväele. Põhiosa artiklist kirjeldab asustusmustri arengut 16. sajandist kuni 19. sajandini ja kaasaegset informatsiooni võimalikest liivi asukatest selles piirkonnas. Pärnu ja Salatsi maakondade ühendamine ajavahemikuks 1582–1693 oli tihedate kogukondlike kontaktide kulminatsioon kogu piirkonnas ja eriti Tahkuranna mõisa lõunapoolse osa (Orajõe, Kabli, Treimani) ja Uus-Salatsi kõrvalmõisa Ainaži vahel. 17. sajandi esimestel kümnenditel ja aastatel 1695–1711 piirkonda tabanud tagasilöögid viisid nendest taastunud elanikkonna lähedaste kontaktideni Ruhnu ja teiste saartega Liivi lahe ääres. Nii kaasati veelgi naaberkeeli kohaliku murde väljakujunemisse. Alates 18. sajandist on enamus varasemaid sidemeid pärisorjuse süvenemise tõttu katkenud ja seetõttu on artiklis sellest ajast olnud käsitleda vaid üksikuid detaile võimalikest kontaktidest eesti- ja liivikeelsete inimeste vahel. Kubbõvõttõks. Aldur Vunk: Mō Pǟrnov ja Salāts vaisõ – ēsti ja līvõ kīel rõkāndijizt kubbõ sieggimiz agā rubīž ārā? Arā Salāts ja Pǟrnov vaisõ jõbā jedmõl sidāmtaigõ vȯļ jagdõd kōdõ kīelarrõ līvlizt ja ēstlizt vail. Istōrili rubīžarā vȯļ suggõn pigā 40 kilomētõrt laigā, sīestõ, ku sǟl iz ūo jelānikīdi: jõugi rāndavīrki Ainaž
从萨拉卡到Pärnu的土地在中世纪之前就已经被分为两个语言区，因为40公里的地形不适合居住。这篇论文是关于16世纪和19世纪之间居住模式的发展，以及该地区可能的利沃尼亚定居者的当代信息。在1582年至1693年期间，Pärnu和Salaca地区的统一是邻居之间密切联系的高潮。17世纪和18世纪的战争挫折和疾病使它与鲁赫努岛和鲁赫加湾的其他岛屿建立了更密切的联系。其他因素也参与了该地区独特语言形式的发展。从18世纪开始，由于农奴制的原因，大多数联系都停止了，因此这篇论文只给出了利沃尼亚人和爱沙尼亚人之间可能交流的一些细节。Kokkuvote。Aldur Vunk: Maa Pärnu ja Salatsi vahel - kas eesti ja liivi keele kõnelejate segunemis- või piirivöönd?Salatsist kuni Pärnuni ulatunud ala oli juba enne keskaega jagatud kaheks keelevööndiks livlaste ja estlaste vahel。Ajalooline rajajoon oli moodustunud kuni 40 km ulatuses asustamata ala tõttu: liivane rannariba Ainažist Võisteni oli elukohaks liiga kitsas ja lilivaluidete taggas Musta soo nime andnud soine ala。论 hidalt kirjeldatud selle piirkonna maastiku kujunemist;Sellele järgneb levaade arheoloogiliste uuringute hetkeseisust 13。Sajandist säilinud allikate tõlgendus假设是最松散的专家。Kirjeldataval alal polnud arvatavasti märkimisväärset asustust ajani, kui rajati kaluriklad ja keskaegse Saksa Ordu Liivimaa Tahkuranna mõisas alustati kalap dmist ja -kuivatamist strategieks toiduvaruks maakaitseväele。Põhiosa artiklist kirjeldab asustusmustri arengut19。Sajandini ja kaasaegset informatsiooni võimalikest liivi是一家销售piirkonas的公司。Pärnu ja Salatsi maakondade hendamine ajavahemikuks 1582-1693 oli tihedate kogukondlike kontaktide kulminatsioon kogu piirkonnas ja eriti Tahkuranna mõisa lõunapoolse osa (Orajõe, Kabli, Treimani) ja us-Salatsi kõrvalmõisa Ainaži vahel。17. sajandi esimestel k mnenditel ja aastatel 1695-1711 piirkonda tabanud tagasilöögid访问nendest taastunud elanikkonna lähedaste kontaktideni Ruhnu ja teiste saartega Liivi lahe ääres。Nii kaasati veelgi naaberkeeli kohaliku谋杀väljakujunemisse。有翼的18岁。Sajandist on enamus varasemaid sidemeid pärisorjuse svenemise tõttu katkenud ja seetõttu on artiklis sell ajast olnud käsitleda vaid ksikuid detail võimalikest kontaktidest eesti- ja liivikeelsete inimeste vahel。Kubbovottoks。Aldur Vunk: mue Pǟrnov ja Salāts vaisõ - ēsti ja līvõ k el rõkāndijizt kubbõ sieggimiz agha ruārā ?Arā Salāts ja Pǟrnov vaisõ jõbā jedmõl sidāmtaigõ vȯļ jagdõd kōdõ kīelarrõ līvlizt ja ēstlizt vail。是ō日利摩擦īžv arāȯļsuggon猪ā40千米ē侵权laigā,年代ī过这个,ku年代ǟl工业区ūo凝胶ā尼克īdi: jougi rāndavīrki Ainažost Voiste年代ōņo vȯļ凝胶ā捐助码头ā圣我ļāigaō打ja jougo kȭnkad标签ān kūoḑīrgiz必须ā年代ūo。Kēra lītõld nīžõb i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i ie kūož tämpõ， ja vaņtlõb ka 13。āigastsadāst pīlõnd ovātõd pǟl leb istōriliz jelāmiz aspekt。Se arizz ūo tǟdzi jeldõbkūož sinje āiga sōņi, ku sugi zt kalāmīed kilād ja sidāmtaigi Saksā Orden Tahkuranna mȯizõs rgiz kalaivejjimiz ja kūjastimiz, azuse vȯļ vajāg suodāmīedõn sīedõbõks。Kēra amā jemj æ v nīžõb izu rovzt sīes rāndasāigastsadā圣19。āigastsadā sōņi ja tǟmikšõb tämpiži tīetõkši izu s æ k, või täs arāl jelīztõ ka l æ k vlize。Pǟrnov ja Salāts mōkõrd timi 1582.-1693。āigastis vȯļ kubbõpūtimizt kulminātsij amāl arāl， īžkizt Tahkuranna mȯizõ jedālpūoļiz jag (Orājoug, Kabli, Treimani) j
{"title":"The land between Pärnu and Salaca – a contact or border zone for Estonian- and Livonian-speaking people?","authors":"A. Vunk","doi":"10.12697/jeful.2022.13.1.11","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2022.13.1.11","url":null,"abstract":"The land from Salaca to Pärnu was already divided into two language areas before the Middle Ages because of 40 km of uninhabitable terrain. This paper is about the pattern that habitation took as it developed between the 16th and 19th centuries and contemporary information about possible Livonian settlers in this area. The unification of the districts of Pärnu and Salaca during 1582–1693 was the culmination of intensive contacts between neighbours. The war-time setbacks and diseases during the 17th and 18th centuries led to a closer connection with Ruhnu and other islands in the Gulf of Rīga. Additional factors were also involved in the development of a unique form of the language spoken in this area. From the 18th century, most contacts were halted due to serfdom and thus only some details of possible communication between the Livonians and Estonians are given in this paper from this later period. \u0000Kokkuvõte. Aldur Vunk: Maa Pärnu ja Salatsi vahel – kas eesti ja liivi keele kõnelejate segunemis- või piirivöönd? Salatsist kuni Pärnuni ulatunud ala oli juba enne keskaega jagatud kaheks keelevööndiks liivlaste ja eestlaste vahel. Ajalooline rajajoon oli moodustunud kuni 40 km ulatuses asustamata ala tõttu: liivane rannariba Ainažist Võisteni oli elukohaks liiga kitsas ja liivaluidete tagant algas Musta soo nime kandnud soine ala. Artiklis on lühidalt kirjeldatud selle piirkonna maastiku kujunemist; sellele järgneb ülevaade arheoloogiliste uuringute hetkeseisust ja 13. sajandist säilinud allikate tõlgendus asustusloolisest aspektist. Kirjeldataval alal polnud arvatavasti märkimisväärset asustust ajani, kui rajati kalurikülad ja keskaegse Saksa Ordu Liivimaa Tahkuranna mõisas alustati kalapüüdmist ja -kuivatamist strateegiliseks toiduvaruks maakaitseväele. Põhiosa artiklist kirjeldab asustusmustri arengut 16. sajandist kuni 19. sajandini ja kaasaegset informatsiooni võimalikest liivi asukatest selles piirkonnas. Pärnu ja Salatsi maakondade ühendamine ajavahemikuks 1582–1693 oli tihedate kogukondlike kontaktide kulminatsioon kogu piirkonnas ja eriti Tahkuranna mõisa lõunapoolse osa (Orajõe, Kabli, Treimani) ja Uus-Salatsi kõrvalmõisa Ainaži vahel. 17. sajandi esimestel kümnenditel ja aastatel 1695–1711 piirkonda tabanud tagasilöögid viisid nendest taastunud elanikkonna lähedaste kontaktideni Ruhnu ja teiste saartega Liivi lahe ääres. Nii kaasati veelgi naaberkeeli kohaliku murde väljakujunemisse. Alates 18. sajandist on enamus varasemaid sidemeid pärisorjuse süvenemise tõttu katkenud ja seetõttu on artiklis sellest ajast olnud käsitleda vaid üksikuid detaile võimalikest kontaktidest eesti- ja liivikeelsete inimeste vahel. \u0000Kubbõvõttõks. Aldur Vunk: Mō Pǟrnov ja Salāts vaisõ – ēsti ja līvõ kīel rõkāndijizt kubbõ sieggimiz agā rubīž ārā? Arā Salāts ja Pǟrnov vaisõ jõbā jedmõl sidāmtaigõ vȯļ jagdõd kōdõ kīelarrõ līvlizt ja ēstlizt vail. Istōrili rubīžarā vȯļ suggõn pigā 40 kilomētõrt laigā, sīestõ, ku sǟl iz ūo jelānikīdi: jõugi rāndavīrki Ainaž","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.2,"publicationDate":"2022-09-05","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"84528065","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
Pub Date : 2022-09-05DOI: 10.12697/jeful.2022.13.1.01
V. Ernštreits, Mark Fišel, Matīss Rikters, Marili Tomingas, T. Tuisk
This article describes linguistic collections of Livonian, development of digital resources, and their usage. The main motivation is to ensure the accessibility of Livonian intangible cultural heritage and linguistic materials for the Livonian and research communities as well as using digital technologies for the purpose of ensuring accessibility and making creation of resources more efficient. This paper also discusses digital technologies and tools needed by the Livonian community and researchers as well as challenges deriving from work with limited resources. A separate section discusses possibilities for adopting language technologies for low-resource languages based on the experiment of building a machine translation module for Livonian. Kokkuvõte. Valts Ernštreits, Mark Fišel, Matīss Rikters, Marili Tomingas, Tuuli Tuisk: Keeleressursid ja -vahendid liivi keele jaoks. Käesolev artikkel annab ülevaate liivi keelekogudest, digitaalsete ressursside arendamisest liivi keele jaoks ja nende kasutamisest, et tagada liivi vaimse kultuuripärandi ja keeleliste materjalide kättesaadavus nii liivi kogukonnale kui ka laiemale teadlaskonnale. Samuti on digitehnoloogia kasutamise eesmärgiks tagada parem ligipääs allikatele ning muuta liivi keele jaoks vajalike ressursside loomine tõhusamaks. Artiklis käsitletakse liivlaste kogukonnale ja teadlastele vajalikke digitehnoloogiaid ja vahendeid ning piiratud ressurssidega tööst tulenevaid väljakutseid. Eraldi alapeatükis analüüsitakse vähese ressursiga keelte keeletehnoloogia kasutuselevõttu, tuginedes liivi masintõlke katsetamisele. Kubbõvõttõks. Valts Ernštreits, Mark Fišel, Matīss Rikters, Marili Tomingas, Tuuli Tuisk: Resursõd ja vaindõkst līvõ kīel pierāst. Kēra tǟmikšõb iļvaņtlimiz iļ līvõ kīel kubūd, līvõ kīel pierāst lūodõd digitālizt resursõd, nänt kazāntimiz ja kȭlbatimiz, višīņtõs līvõd vaimlizt kultūr pierāndõkst ja tarmõs võimiži päzzõ kīel materjalõd jūrõ līvliztõn eņtšõdõn ja ka tuņšlijiztõn. Digitālizt tehnolōgijd kazāntimiz merk um ka parāntõ ovātõd kȭlbatimiz võimiži ja tīedõ līvõ kīel pierāst vajāglizt resursõd lūomiz jo kievāmõks. Kēra nīžõb iļ digitālizt tehnologijd ja vaindõkst, mis ātõ tārpalizt līvõd ja tuņšlijizt pierāst, ja iļ problēmõd, mis suggõbõd piškīzt resursõdõks jelāmizõst. Īžki kabāl um pivāstõd kīel tehnologijd kȭlbatimizõn piškīzt resursõdõks kīeld pierāst – sīesõ alīzõks um kȭlbatõd līvõ kīel mašīntulkõm lūomiz nägțõb.
本文介绍了立窝尼亚语的语言收藏、数字资源的开发及其使用。其主要动机是确保利沃尼亚非物质文化遗产和语言材料对利沃尼亚人和研究社区的可及性，并利用数字技术确保可及性，提高资源创造的效率。本文还讨论了利沃尼亚社区和研究人员所需的数字技术和工具，以及在资源有限的情况下工作所面临的挑战。在为Livonian构建机器翻译模块的实验基础上，单独的一节讨论了为低资源语言采用语言技术的可能性。Kokkuvote。Valts Ernštreits, Mark Fišel, matnikolss Rikters, Marili Tomingas, Tuuli Tuisk: Keeleressursid ja -vahendid liivi keeljaks。Käesolev artikkel annab levaate liivi keelekognest, digitaalsete resresside arendamisest liivi keelejooks ja nende kasutamisest, et tagada liivi vaise kultuuripärandi ja keeleliste materjalide kättesaadavus nii liivi kogukonnale kui ka laiemale teadlaskonnale。Samuti on digital technologia kasutamise eesmärgiks tagada parem ligipääs alllikatele ning muuta life keele jooks vajalike resresside loom tõhusamaks。Artiklis käsitletakse livlaste kogukonnale ja teadlastele vajalikke数字技术支持ja vahendeid ning盗版压力支持tööst tulenevaid väljakutseid。Eraldi alapeat kis分析 sitakse vähese ressursiga keelte keeletehnoloogia kasutuselevõttu, tuginedes liivi masintõlke katsetamisele。Kubbovottoks。Valts Ernštreits, Mark Fišel, mat ss Rikters, Marili Tomingas, Tuuli Tuisk: Resursõd ja vaindõkst līvõ k el pierāst。Kēra tǟ麦克指标šob我ļvaņtlimiz我ļlīvo Kīel kubūd, līvo Kīel码头ā圣lūodod数字ā音乐resursod, nant kazāntimiz ja Kȭlbatimiz, višīņtos līvod vaimlizt kultūr码头āndokst ja tarmos voimiž我pazzo Kīel materjalod jūro līvlizton eņtšodon ja ka涂ņšlijizton。Digitālizt tehnolōgijd kazāntimiz merk um ka parāntõ ovātõd kȭlbatimiz võimiži ja tīedõ līvõ k el pierāst vajāglizt resursõd lūomiz jo kievāmõks。Kēra nīžõb i.l. digitālizt technologijd ja vaindõkst, mis ātõ tārpalizt līvõd ja tuņšlijizt pierāst, ja i.l. problēmõd, mis suggõbõd piškīzt resursõdõks jelāmizõst。Īžki kabāl um pivāstõd k el技术kȭlbatimizõn piškīzt resursõdõks k领域pierāst - sīesõ alīzõks um kȭlbatõd līvõ k el mašīntulkõm lūomiz nägțõb。
{"title":"Language resources and tools for Livonian","authors":"V. Ernštreits, Mark Fišel, Matīss Rikters, Marili Tomingas, T. Tuisk","doi":"10.12697/jeful.2022.13.1.01","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2022.13.1.01","url":null,"abstract":"This article describes linguistic collections of Livonian, development of digital resources, and their usage. The main motivation is to ensure the accessibility of Livonian intangible cultural heritage and linguistic materials for the Livonian and research communities as well as using digital technologies for the purpose of ensuring accessibility and making creation of resources more efficient. This paper also discusses digital technologies and tools needed by the Livonian community and researchers as well as challenges deriving from work with limited resources. A separate section discusses possibilities for adopting language technologies for low-resource languages based on the experiment of building a machine translation module for Livonian. Kokkuvõte. Valts Ernštreits, Mark Fišel, Matīss Rikters, Marili Tomingas, Tuuli Tuisk: Keeleressursid ja -vahendid liivi keele jaoks. Käesolev artikkel annab ülevaate liivi keelekogudest, digitaalsete ressursside arendamisest liivi keele jaoks ja nende kasutamisest, et tagada liivi vaimse kultuuripärandi ja keeleliste materjalide kättesaadavus nii liivi kogukonnale kui ka laiemale teadlaskonnale. Samuti on digitehnoloogia kasutamise eesmärgiks tagada parem ligipääs allikatele ning muuta liivi keele jaoks vajalike ressursside loomine tõhusamaks. Artiklis käsitletakse liivlaste kogukonnale ja teadlastele vajalikke digitehnoloogiaid ja vahendeid ning piiratud ressurssidega tööst tulenevaid väljakutseid. Eraldi alapeatükis analüüsitakse vähese ressursiga keelte keeletehnoloogia kasutuselevõttu, tuginedes liivi masintõlke katsetamisele. Kubbõvõttõks. Valts Ernštreits, Mark Fišel, Matīss Rikters, Marili Tomingas, Tuuli Tuisk: Resursõd ja vaindõkst līvõ kīel pierāst. Kēra tǟmikšõb iļvaņtlimiz iļ līvõ kīel kubūd, līvõ kīel pierāst lūodõd digitālizt resursõd, nänt kazāntimiz ja kȭlbatimiz, višīņtõs līvõd vaimlizt kultūr pierāndõkst ja tarmõs võimiži päzzõ kīel materjalõd jūrõ līvliztõn eņtšõdõn ja ka tuņšlijiztõn. Digitālizt tehnolōgijd kazāntimiz merk um ka parāntõ ovātõd kȭlbatimiz võimiži ja tīedõ līvõ kīel pierāst vajāglizt resursõd lūomiz jo kievāmõks. Kēra nīžõb iļ digitālizt tehnologijd ja vaindõkst, mis ātõ tārpalizt līvõd ja tuņšlijizt pierāst, ja iļ problēmõd, mis suggõbõd piškīzt resursõdõks jelāmizõst. Īžki kabāl um pivāstõd kīel tehnologijd kȭlbatimizõn piškīzt resursõdõks kīeld pierāst – sīesõ alīzõks um kȭlbatõd līvõ kīel mašīntulkõm lūomiz nägțõb.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.2,"publicationDate":"2022-09-05","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"75649218","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
Pub Date : 2022-09-05DOI: 10.12697/jeful.2022.13.1.08
Gunta Kļava, V. Ernštreits
In the context of endangered languages, the linguistic landscape is viewed as an effective way of expressing the symbolic value of a language and enhancing language awareness. It is an area where Livonian has been present only sporadically and with the activity of community members, their supporters, and local institutions over time. This article describes the path of Livonian to a more pronounced presence in the linguistic landscape and its possible significance in the language revitalisation process. This article also describes the laws defining the status and use of Livonian in the public space in Latvia as well as Livonian language practice, including a historical overview of the presence of Livonian in the linguistic landscape. This article also identifies the path for the inclusion of Livonian on official road signs, touching upon the formal and substantive arguments of institutions as well as providing insight into the necessity for the use of Livonian in the public space and the role of the linguistic landscape as a significant input both for language awareness in the community and for the strengthening of understanding of the benefits of multilingualism and multiculturalism in the general public. Kokkuvõte. Valts Ernšteits, Gunta Kļava: Liivi keele koht keelemaastikul. Ohustatud keelte kontekstis peetakse keelemaastikku efektiivseks keele sümboolse väärtuse väljendamise ja keeleteadlikkuse edendamise vahendiks. See on ala, milles liivi keel esineb sporaadiliselt ja seda enamasti kogukonna, selle toetajate ja kohalike institutsioonide vahendusel. Artikkel käsitleb liivi keele teekonda suurema nähtavuse suunas keelemaastikul ja keelemaastiku võimalikku rolli keele taaselustamise protsessis. Samuti esitleb artikkel õigusakte, mis määratlevad liivi keele staatust ja selle kasutust avalikus ruumis, ning nende rakendamist, lisaks esitades ka ajaloolise ülevaate liivi keele esinemisest keelemaastikul. Artikkel vaatleb samuti pürgimusi kasutada liivi keelt ametlikel liiklusmärkidel ning riigiasutuste formaalseid ja sisulisi vastuargumente sellele initsiatiivile. Samuti toob artikkel üldisemalt esile liivi keele kasutamise vajadust avalikus ruumis, keelemaastiku olulist rolli keeleteadlikkuse edendamisel liivi kogukonnas ning mitmekeelsuse ja kultuurilise mitmekesisuse tähtsusest arusaamisel ühiskonnas. Kubbõvõttõks. Gunta Kļava, Valts Ernšteits: Līvõ kīel kūož kīel mōnists. Ädāstõd kīeld kontekstõs kīel mōnist võib vȱlda kīel simbōliz vǟrtõks ulznägțimiz ja kīel tǟdõlpanmiz kazāntimiz vaindõks. Se um arā, missõs līvõ kēļ um nǟdõb set sporādliz vīțõ ja amā jemīņ kubgõn, sīe tigtijizt ja pāikalizt institūtsijd abkõks. Kēra nīžõb iļ līvõ kīel riek, laz se vȯlkõ jo jemīņ nǟdõb kīel mōnists, ja kīel mōnist kūož kīel virgtimizõs. Nei īž kēra võtāb īdõkubbõ pandõkši, missõs um kēraltõd līvõ kīel status ja sīe kȭlbatimi immõrgouțs, nīžõb iļ sīe, kui ne pandõkst strōdõbõd, ja tǟmikšõb ka istōriliz iļvaņtlõks iļ sīe, kui līvõ kēļ um vȯnd nǟdõb kīel
在濒危语言的语境中，语言景观被视为表达语言象征价值和增强语言意识的有效途径。在这个地区，立窝尼亚语只是偶尔出现，随着时间的推移，社区成员、他们的支持者和当地机构都在进行活动。本文描述了利沃尼亚语在语言景观中更为显著的存在及其在语言复兴过程中的可能意义。本文还描述了界定立窝尼亚语在拉脱维亚公共空间地位和使用的法律，以及立窝尼亚语的实践，包括立窝尼亚语在语言景观中的历史概述。本文还指出了将立沃尼亚语纳入官方路标的路径，触及了机构的正式和实质性论点，并提供了在公共空间中使用立沃尼亚语的必要性，以及语言景观作为社区语言意识的重要输入，以及加强对多语言和多元文化的理解的作用。Kokkuvote。Valts Ernšteits, Gunta Kļava: Liivi keele koht keelemaastikul。Ohustatud keelte kontekstis peetakse keelemaastikku efektiivseks keele s mboolse väärtuse väljendamise ja keeleteadlikuse edendamise vahendiks。看一看，千家万户的龙骨是由零星的龙骨和龙骨组成的，卖给了千家万户，卖给了千家万户。Artikkel käsitleb liivi keele teekonda suurema nähtavuse suunas keelemaastikul ja keelemaastiku võimalikku rolli keele taasustamise proteessessi。Samuti esitleb artikkel õigusakte, mis määratlevad liivi keele staatust ja selle kasutust avalikus ruumis, ning nende rakendamist, lisaks esitades ka ajaloolise levaate liivi keele esinemisest keelemaastikul。Artikkel vaatleb samuti p rgimusi kasutada liivi keelt ametkel liiklusmärkidel宁riigiasutuste formaalseid ja sisulisi vastuargument ente selleele主动性。Samuti toob artikkel disemalt esile liivi keele kasutamise vajadust avalikus ruumis, keelemaastiku olulist rolli keeleteadlikkuse edendamisel liivi kogukonas ning mitmekeelsusja kultuurilise mitmekesisuse tähtsusest arusaamisel hiskonas。Kubbovottoks。Gunta Kļava, Valts Ernšteits: Līvõ k el kūož k el mōnists。Ädāstõd k eld kontekstõs k el mōnist võib vȱlda k el simbōliz vǟrtõks ulznägțimiz ja k el tǟdõlpanmiz kazāntimiz vaindõks。Se um arna, missõs līvõ kēļ um nǟdõb set sporādliz vīțõ ja amā jemj æ v kubgõn, Se e tigtijizt ja pāikalizt institūtsijd abkõks。Kēra nīžõb izu līvõ kk æ el riek, laz se vȯlkõ jo jm æ nǟdõb kk æ el mōnists, ja kk æ el mōnist kūož kk æ el virgtimizõs。Neiīžkēra嗓音起始时间ābīdokubbo pandokš我missos嗯kēraltod līvo kīel地位ja sīe kȭlbatimi immorgouț年代,nīžob我ļsīe,亏不pandokst strōdobod, ja tǟ麦克指标šob ka是ōriliz我ļvaņtloks我ļsīe,亏līvo kēļ嗯vȯnd nǟ罗伯特kīel mōnist。Kēras sōbõd vaņtõltõd ka kōļimizt kȭlbatõ līvõ k el kuožvīțõd pǟl ja vald institūtsijd argumentõd seļļiz īrgandõks vastõ。Nei æ r æ se kēra nīžõb ikk æ r, mikšpierāst līvõ kīeldõ vȯlks kȭlbatõmõst immõrgouțs, ikk æ r mōnist tǟntõks, nustõs ikk æ r vǟrtõkst līvõd kubgõns, ja setmiņkēļit ja kultūr setmiņpūolit tǟntõkst mūoštamiz pierāst kubgõns。
{"title":"Livonian in the linguistic landscape","authors":"Gunta Kļava, V. Ernštreits","doi":"10.12697/jeful.2022.13.1.08","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2022.13.1.08","url":null,"abstract":"In the context of endangered languages, the linguistic landscape is viewed as an effective way of expressing the symbolic value of a language and enhancing language awareness. It is an area where Livonian has been present only sporadically and with the activity of community members, their supporters, and local institutions over time. This article describes the path of Livonian to a more pronounced presence in the linguistic landscape and its possible significance in the language revitalisation process. This article also describes the laws defining the status and use of Livonian in the public space in Latvia as well as Livonian language practice, including a historical overview of the presence of Livonian in the linguistic landscape. This article also identifies the path for the inclusion of Livonian on official road signs, touching upon the formal and substantive arguments of institutions as well as providing insight into the necessity for the use of Livonian in the public space and the role of the linguistic landscape as a significant input both for language awareness in the community and for the strengthening of understanding of the benefits of multilingualism and multiculturalism in the general public. \u0000Kokkuvõte. Valts Ernšteits, Gunta Kļava: Liivi keele koht keelemaastikul. Ohustatud keelte kontekstis peetakse keelemaastikku efektiivseks keele sümboolse väärtuse väljendamise ja keeleteadlikkuse edendamise vahendiks. See on ala, milles liivi keel esineb sporaadiliselt ja seda enamasti kogukonna, selle toetajate ja kohalike institutsioonide vahendusel. Artikkel käsitleb liivi keele teekonda suurema nähtavuse suunas keelemaastikul ja keelemaastiku võimalikku rolli keele taaselustamise protsessis. Samuti esitleb artikkel õigusakte, mis määratlevad liivi keele staatust ja selle kasutust avalikus ruumis, ning nende rakendamist, lisaks esitades ka ajaloolise ülevaate liivi keele esinemisest keelemaastikul. Artikkel vaatleb samuti pürgimusi kasutada liivi keelt ametlikel liiklusmärkidel ning riigiasutuste formaalseid ja sisulisi vastuargumente sellele initsiatiivile. Samuti toob artikkel üldisemalt esile liivi keele kasutamise vajadust avalikus ruumis, keelemaastiku olulist rolli keeleteadlikkuse edendamisel liivi kogukonnas ning mitmekeelsuse ja kultuurilise mitmekesisuse tähtsusest arusaamisel ühiskonnas. \u0000Kubbõvõttõks. Gunta Kļava, Valts Ernšteits: Līvõ kīel kūož kīel mōnists. Ädāstõd kīeld kontekstõs kīel mōnist võib vȱlda kīel simbōliz vǟrtõks ulznägțimiz ja kīel tǟdõlpanmiz kazāntimiz vaindõks. Se um arā, missõs līvõ kēļ um nǟdõb set sporādliz vīțõ ja amā jemīņ kubgõn, sīe tigtijizt ja pāikalizt institūtsijd abkõks. Kēra nīžõb iļ līvõ kīel riek, laz se vȯlkõ jo jemīņ nǟdõb kīel mōnists, ja kīel mōnist kūož kīel virgtimizõs. Nei īž kēra võtāb īdõkubbõ pandõkši, missõs um kēraltõd līvõ kīel status ja sīe kȭlbatimi immõrgouțs, nīžõb iļ sīe, kui ne pandõkst strōdõbõd, ja tǟmikšõb ka istōriliz iļvaņtlõks iļ sīe, kui līvõ kēļ um vȯnd nǟdõb kīel","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.2,"publicationDate":"2022-09-05","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"86634623","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
Pub Date : 2022-09-05DOI: 10.12697/jeful.2022.13.1.09
Lolita Ozoliņa, V. Ernštreits, Kadri Koreinik, I. Vītola
Today the Livonian core area includes 14 coastal villages on the northern Courland peninsula in the northwest of Latvia. Yet, the manifestations of Livonian intangible heritage can be observed in several cultural landscapes as Livonians once inhabited territories along the Gulf of Rīga, extending into modern Estonian lands and the lower course of the Gauja and Daugava Rivers. Despite the indigenous origin of Livonian culture, these manifestations are often marginalised and not immediately visible. This paper seeks to describe the first comparative findings from the international research project “Re-voicing cultural landscapes: narratives, perspectives, and performances of marginalised intangible cultural heritage”, which brings together researchers from four European universities, incl. the University of Latvia and the University of Tartu. Kokkuvõte. Lolita Ozoliņa, Valts Ernštreits, Kadri Koreinik, Ieva Vītola: Liivi vaimse kultuuripärandi manifestatsioonid Lätis ja üle piiri Eestis: raamistamas märkmeid välitöödelt. Nüüdsel ajal tuntakse liivi alana Kuramaa 14 rannaküla Loode-Lätis. Ometi leidub liivi vaimse kultuuripärandi märke nii mõnelgi pool mujal – neil kultuurimaastikel, kus piki Liivi lahe vasak ja paremkallast kulges liivlaste asustus, mis ulatus koguni Koiva ja Väina jõe alamjooksule ja üle riigipiiri Eestissegi. Vaatamata liivi kultuuri põlistele juurtele on need märgid aga marginaalseks kahandatud ja sestap silmale peidetud. Artikkel võtab kirjeldada ja võrrelda esmaseid andmeid rahvusvahelisest uurimisprojektist “Kultuurimaastike hääle taasleidmine: marginaliseeritud vaimse kultuuripärandi narratiivid, väljavaated ja toimimine”, mis toob kokku teadlasi neljast Euroopa ülikoolist, sh Läti ja Tartu ülikoolist. Kubbõvõttõks. Lolita Ozoliņa, Valts Ernštreits, Kadri Koreinik, Ieva Vītola: Līvõd vaimliz kultūr pierāndõks manifestātsijd Lețmōl ja iļ rubīž Ēstimōl: tǟdõlpanmizt nurmtīestõ. Paldīņiz āigal amā jemīņ neku līvõd jeltõbkūož ātõ tundtõb 14 Kurmō rāndakillõ – Līvõd rānda. Sīegid līvõd vaimliz kultūr pierāndõks um liedtõb ka mūsõ – nēši kultūrmōnistis, kus mȯlmõd pūol Piškīzt mīerda vaņši aigši jelīztõ līvlizt, ja mis ulātizt Koiva ja Vēna jougūd sōņ ja iļ rubīž ka Ēstimōlõ. Vaņtlõmõt līvõ kultūr muinizt jūrd pǟl, se pierāndõks ni um sōnd jo pientizõks ja sīestõ ka siļmšti urgtõd. Kēra nīžõb ja ītlõb ežmiži tuņšlimiztieutidi rovvõdvailizõs tuņšlimizprojekts “Kultūrmōnistõd īel ūd pǟl lieudimi: margināliz vaimliz kultūr pierāndõks naratīvõd, tulbizt võimizt ja pīlimi”, mis tūob īdõkubbõ tuņšlijiži nēļast Eirōp iļīzskūolst, nänt siegās ka Tartu ja Lețmō Iļīzskūolst.
今天，立窝尼亚核心区包括拉脱维亚西北部库尔兰半岛北部的14个沿海村庄。然而，利沃尼亚非物质遗产的表现形式可以在几个文化景观中观察到，因为利沃尼亚人曾经居住在沿着r ?加湾的地区，延伸到现代爱沙尼亚的土地和高加河和道加瓦河的下游。尽管利沃尼亚文化起源于本土，但这些表现形式往往被边缘化，不能立即显现出来。本文试图描述国际研究项目“重新表达文化景观:边缘化非物质文化遗产的叙事、视角和表演”的第一个比较研究结果，该项目汇集了包括拉脱维亚大学和塔尔图大学在内的四所欧洲大学的研究人员。Kokkuvote。Lolita Ozoliņa, Valts Ernštreits, Kadri Koreinik, Ieva v . tola: Liivi vaimse kultuuripärandi manifestatsioonid Lätis ja le piiri Eestis: raamistamas märkmeid välitöödelt。n dsel ajal tuntakse liivi alana Kuramaa 14 rannak la Loode-Lätis。meti leidub liivi vaimse kultuuripärandi märke nii mõnelgi pool mujal - neil kultuurimaastikel, kus piki liivi lahe vasak ja paremkallast kulges liivaste asustus, mis ulatus kogni Koiva ja Väina jõe alamjooksule ja le riigipiiri Eestissegi。Vaatamata liivi kultuuri põlistele juurtele on need märgid aga marginaalseks kahandatud ja sestap still male peidetud。Artikkel võtab kirjeldada ja võrrelda esmaseid andmeid rahvusvahelisest uurimisprojekist " Kultuurimaastike hääle taasleidmine: marginaliserud vaimse kultuuripärandi narratiivid, väljavaated ja toimine "， mis toob kokku teadlasi neljast Euroopa likoolist, sh Läti ja Tartu likoist。Kubbovottoks。Lolita Ozoliņa, Valts Ernštreits, Kadri Koreinik, Ieva vvar tola: Līvõd vaimliz kultūr pierāndõks manifestātsijd Lețmōl ja izu ruvb Ēstimōl: tǟdõlpanmizt nurmtīestõ。Paldīņiz āigal amā jemj æ neku līvõd jeltõbkūož ātõ tundtõb 14 kurmku rāndakillõ - Līvõd rānda。年代īegid līvod vaimliz kultūr码头āndoks嗯liedtob ka mū- nēš我kultūrmōnistis,与mȯ测井方式pūolπškīzt型mī而达vaņš我aigš凝胶īzto līvlizt, ja mis ulātizt Koiva ja Vēna jougūd Sōņja我ļ摩擦īžkaĒ机枪兵ō瞧。Vaņtlõmõt līvõ kultūr muinizt jūrd pǟl, se pierāndõks ni um sōnd jo pientizõks ja sīestõ ka siļmšti urgtõd。K raēnīžob jaītlob ežmiž我涂ņšlimiztieutidi rovvodvailizos涂ņšlimizprojekts”Kultūrmōnistodīelūd p lǟlieudimi:保证金āliz vaimliz Kultūr码头āndoks naratī视频点播,tulbizt voimizt ja pī里美”,mis tūobīdokubbo涂ņšlijiž我nēļast Eirōp iļīzskūolst, nant胜利ā年代ka塔尔图ja Lețmō我ļīzskūolst。
{"title":"The manifestations of Livonian intangible cultural heritage across the Latvian and Estonian border: framing early field notes from research sites","authors":"Lolita Ozoliņa, V. Ernštreits, Kadri Koreinik, I. Vītola","doi":"10.12697/jeful.2022.13.1.09","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2022.13.1.09","url":null,"abstract":"Today the Livonian core area includes 14 coastal villages on the northern Courland peninsula in the northwest of Latvia. Yet, the manifestations of Livonian intangible heritage can be observed in several cultural landscapes as Livonians once inhabited territories along the Gulf of Rīga, extending into modern Estonian lands and the lower course of the Gauja and Daugava Rivers. Despite the indigenous origin of Livonian culture, these manifestations are often marginalised and not immediately visible. \u0000This paper seeks to describe the first comparative findings from the international research project “Re-voicing cultural landscapes: narratives, perspectives, and performances of marginalised intangible cultural heritage”, which brings together researchers from four European universities, incl. the University of Latvia and the University of Tartu. \u0000Kokkuvõte. Lolita Ozoliņa, Valts Ernštreits, Kadri Koreinik, Ieva Vītola: Liivi vaimse kultuuripärandi manifestatsioonid Lätis ja üle piiri Eestis: raamistamas märkmeid välitöödelt. Nüüdsel ajal tuntakse liivi alana Kuramaa 14 rannaküla Loode-Lätis. Ometi leidub liivi vaimse kultuuripärandi märke nii mõnelgi pool mujal – neil kultuurimaastikel, kus piki Liivi lahe vasak ja paremkallast kulges liivlaste asustus, mis ulatus koguni Koiva ja Väina jõe alamjooksule ja üle riigipiiri Eestissegi. Vaatamata liivi kultuuri põlistele juurtele on need märgid aga marginaalseks kahandatud ja sestap silmale peidetud. Artikkel võtab kirjeldada ja võrrelda esmaseid andmeid rahvusvahelisest uurimisprojektist “Kultuurimaastike hääle taasleidmine: marginaliseeritud vaimse kultuuripärandi narratiivid, väljavaated ja toimimine”, mis toob kokku teadlasi neljast Euroopa ülikoolist, sh Läti ja Tartu ülikoolist. \u0000Kubbõvõttõks. Lolita Ozoliņa, Valts Ernštreits, Kadri Koreinik, Ieva Vītola: Līvõd vaimliz kultūr pierāndõks manifestātsijd Lețmōl ja iļ rubīž Ēstimōl: tǟdõlpanmizt nurmtīestõ. Paldīņiz āigal amā jemīņ neku līvõd jeltõbkūož ātõ tundtõb 14 Kurmō rāndakillõ – Līvõd rānda. Sīegid līvõd vaimliz kultūr pierāndõks um liedtõb ka mūsõ – nēši kultūrmōnistis, kus mȯlmõd pūol Piškīzt mīerda vaņši aigši jelīztõ līvlizt, ja mis ulātizt Koiva ja Vēna jougūd sōņ ja iļ rubīž ka Ēstimōlõ. Vaņtlõmõt līvõ kultūr muinizt jūrd pǟl, se pierāndõks ni um sōnd jo pientizõks ja sīestõ ka siļmšti urgtõd. Kēra nīžõb ja ītlõb ežmiži tuņšlimiztieutidi rovvõdvailizõs tuņšlimizprojekts “Kultūrmōnistõd īel ūd pǟl lieudimi: margināliz vaimliz kultūr pierāndõks naratīvõd, tulbizt võimizt ja pīlimi”, mis tūob īdõkubbõ tuņšlijiži nēļast Eirōp iļīzskūolst, nänt siegās ka Tartu ja Lețmō Iļīzskūolst.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.2,"publicationDate":"2022-09-05","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"83269439","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
Pub Date : 2022-09-05DOI: 10.12697/jeful.2022.13.1.12
T. Tuisk, K. Pajusalu
The significance of the Livonian language and culture to Estonians is greater than mere historical closeness. The discipline of Livonian studies has been a part of Estonian national self-definition. The current article provides an overview of Livonian research and instruction since 1919 when the University of Tartu became the national university of Estonia. A consistent focus on Livonian language and culture during the last hundred years has been a good example of the Estonian national university’s broader mission, where national and international dimensions interweave in many ways. The University of Tartu is the only institution in Estonia where the Livonian language has been approached in such a multifaceted and in-depth manner, and has been taught, researched, and popularised. Kokkuvõte. Tuuli Tuisk, Karl Pajusalu: Sajand liivi uuringuid Tartu Ülikoolis. Liivi keele ja kultuuri tähendus eestlastele on suurem kui pelgalt ajalooline lähedus. Liivi uuringud on olnud osa Eesti rahvuslikust enesemääratlusest. Käesolev artikkel esitab ülevaate liivi keele uurimisest ja õpetamisest Tartu Ülikoolis alates aastast 1919, kui sellest ülikoolist sai Eesti rahvusülikool. Järjepidev liivi keele ja kultuuriga tegelemine viimase saja aasta jooksul on hea näide Eesti rahvusülikooli laiemast missioonist, kus rahvuslik ja rahvusvaheline mõõde põimuvad mitmel moel. Tartu Ülikool on ainuke asutus Eestis, kus liivi keelega on nii mitmekülgselt ja pikaaegselt tegeldud – õpetatud, uuritud ja tutvustatud. Kubbõvõttõks. Tuuli Tuisk, Karl Pajusalu: Līvõd tuņšlimizt āigastsadā Tartu Iļīzskūols. Līvõ kīel ja kultūr tǟntõks ēstlizt pierāst um jo sūr äb ku set istōrili ležglit. Līvõd tuņšlimi um vȯnd ikš jag Ēstimō eņtšmēļitõst. Kēra tǟmikšõb iļvaņtlõks iļ līvõ kīel tuņšlimiz ja opātimiz Tartu Iļīzskūols 1919. āigastõst, ku Tartu Iļīzskūolst tuļ Ēsti rov iļļiskūol, tämpiz sōņõ. Līvõ kīelkõks ja kultūrõks jelāmi perīz sadā āigast āigal um jõvā nägțõb Ēstimō rov iļīzskūol jo laigāst missijõst, missõst um nǟdõb, kui īdtuoizõks sieggõbõd rovvi ja rovvõdvaili. Tartu Iļļiskūol um āinagi optõbkūož Ēstimōl, kus līvõ kēļ um vȯnd nei sūr ov sizāl kōgiņ aigõ – siedā um opātõd ja tuņšõltõd, sīestõ um rõkāndtõd.
利沃尼亚语言和文化对爱沙尼亚人的意义不仅仅是历史上的亲密关系。利沃尼亚研究学科一直是爱沙尼亚民族自我定义的一部分。本文概述了自1919年塔尔图大学成为爱沙尼亚国立大学以来利沃尼亚的研究和教学情况。在过去的一百年里，对利沃尼亚语言和文化的一贯关注是爱沙尼亚国立大学更广泛使命的一个很好的例子，在这个使命中，国家和国际层面在许多方面相互交织。塔尔图大学是爱沙尼亚唯一一所以如此多方面和深入的方式接触利沃尼亚语的机构，并且已经进行了教学，研究和普及。Kokkuvote。Tuuli Tuisk, Karl Pajusalu: Sajand liivi uringuid Tartu Ülikoolis。Liivi keele ja kultuuri tähendus eestlastele on suurem kui pelgalt ajalooline lähedus。我的生活就像我的生活一样，我的生活就像我的生活一样。Käesolev artikkel esitab levaate liivi keele uurimisest ja õpetamisest Tartu Ülikoolis alates于1919年开始销售 likool学家说Eesti rahvuslikool。Järjepidev liivi keele ja kultuuriga tegelemine viimase saja aasta jooksul on the näide Eesti rahvusus likooli laiemist传教士，kus rahvuslik ja rahvusvaheline mõõde põimuvad mitmel模型。Tartu Ülikool on ainuke asutus Eestis, kus liivi keelega on nii mitmeklgselt ja pikaaegselt tegeldud - õpetatud, uritud ja tutuvstatud。Kubbovottoks。Tuuli Tuisk, Karl Pajusalu: Līvõd tuņšlimizt āigastsadā Tartu Iļīzskūols。Līvõ k el ja kultūr tǟntõks ēstlizt pierāst um jo sūr äb ku set istōrili ležglit。Līvõd tuņšlimi um vȯnd ikš jag Ēstimō eņtšmēļitõst。Kēra tǟmikšõb iļvaņtlõks izu līvõ k el tuņšlimiz ja opātimiz Tartu Iļīzskūols 1919。āigastõst, ku Tartu Iļīzskūolst tuu Ēsti rov iļļiskūol, tämpiz sōņõ。Līvo kīelkoks ja kultū后撤凝胶āmi /īz悲伤āāigastā以甲嗯jovā唠叨țobĒ机枪兵ōrov我ļīzskūol乔laigā圣missijost missost嗯nǟ强加于人,亏īdtuoizoks sieggobod rovvi ja rovvodvaili。塔尔图我ļļiskūol嗯āinagi optobkūožĒ机枪兵ōl, l与īvo kēļ嗯vȯnd nei sūr ov sizāl kōgiņ爱国者——文本编辑器ā嗯opātod ja涂ņšoltod,年代ī这个嗯韩国āndtod。
{"title":"A century of Livonian studies at the University of Tartu","authors":"T. Tuisk, K. Pajusalu","doi":"10.12697/jeful.2022.13.1.12","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2022.13.1.12","url":null,"abstract":"The significance of the Livonian language and culture to Estonians is greater than mere historical closeness. The discipline of Livonian studies has been a part of Estonian national self-definition. The current article provides an overview of Livonian research and instruction since 1919 when the University of Tartu became the national university of Estonia. A consistent focus on Livonian language and culture during the last hundred years has been a good example of the Estonian national university’s broader mission, where national and international dimensions interweave in many ways. The University of Tartu is the only institution in Estonia where the Livonian language has been approached in such a multifaceted and in-depth manner, and has been taught, researched, and popularised. \u0000Kokkuvõte. Tuuli Tuisk, Karl Pajusalu: Sajand liivi uuringuid Tartu Ülikoolis. Liivi keele ja kultuuri tähendus eestlastele on suurem kui pelgalt ajalooline lähedus. Liivi uuringud on olnud osa Eesti rahvuslikust enesemääratlusest. Käesolev artikkel esitab ülevaate liivi keele uurimisest ja õpetamisest Tartu Ülikoolis alates aastast 1919, kui sellest ülikoolist sai Eesti rahvusülikool. Järjepidev liivi keele ja kultuuriga tegelemine viimase saja aasta jooksul on hea näide Eesti rahvusülikooli laiemast missioonist, kus rahvuslik ja rahvusvaheline mõõde põimuvad mitmel moel. Tartu Ülikool on ainuke asutus Eestis, kus liivi keelega on nii mitmekülgselt ja pikaaegselt tegeldud – õpetatud, uuritud ja tutvustatud. \u0000Kubbõvõttõks. Tuuli Tuisk, Karl Pajusalu: Līvõd tuņšlimizt āigastsadā Tartu Iļīzskūols. Līvõ kīel ja kultūr tǟntõks ēstlizt pierāst um jo sūr äb ku set istōrili ležglit. Līvõd tuņšlimi um vȯnd ikš jag Ēstimō eņtšmēļitõst. Kēra tǟmikšõb iļvaņtlõks iļ līvõ kīel tuņšlimiz ja opātimiz Tartu Iļīzskūols 1919. āigastõst, ku Tartu Iļīzskūolst tuļ Ēsti rov iļļiskūol, tämpiz sōņõ. Līvõ kīelkõks ja kultūrõks jelāmi perīz sadā āigast āigal um jõvā nägțõb Ēstimō rov iļīzskūol jo laigāst missijõst, missõst um nǟdõb, kui īdtuoizõks sieggõbõd rovvi ja rovvõdvaili. Tartu Iļļiskūol um āinagi optõbkūož Ēstimōl, kus līvõ kēļ um vȯnd nei sūr ov sizāl kōgiņ aigõ – siedā um opātõd ja tuņšõltõd, sīestõ um rõkāndtõd.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.2,"publicationDate":"2022-09-05","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"77128238","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
京公网安备 11010802042870号
京ICP备2023020795号-1
扫码关注我们
求助内容：
应助结果提醒方式：