Pub Date : 2021-09-06DOI: 10.12697/jeful.2021.12.1.06
Maarja-Liisa Pilvik
Abstract. This article provides an empirical, usage-based account of the different aspects of morphological productivity of three Estonian deverbal suffixes: -mine, -us, and -ja, in five different registers. The fundamental quantitative measures developed by Baayen (1989, 1992, 1993) and his colleagues are applied to relatively small corpus samples in order to test how well these measures conform to the linguist’s intuition about the productivity of the derivation patterns under different communicative settings. The results suggest that while the sample size does affect the reliability of the results, the measures prove a useful approximation of productivity in different registers, even for samples with low token counts. Kokkuvõte. Maarja-Liisa Pilvik: Eesti keele deverbaalsufiksite -mine, -us ja -ja produktiivsuse võrdlus viies registris: kvantitatiivne kasutuspõhine lähenemine. Artikkel annab empiirilise, kasutuspõhise ülevaate kolme eesti keele deverbaalsufiksi – -mine, -us ja -ja – produktiivsusest viies eesti keele registris. Produktiivsuse eri aspekte näitlikustavad kvantitatiivsed mõõdikud (Baayen 1989, 1992, 1993), mis on leidnud morfoloogilise produktiivsuse uurimustes laialdast kasutust. Analüüsi tulemused näitavad, et selleks uurimuses kasutatud valimi võrdlemisi väike maht mõjutab mõnevõrra mõõdikute tõlgendamist ning nende usaldusväärsust. Samas haakuvad kvantitatiivse analüüsi tulemused hästi keeleteadlase intuitsiooniga ning kasutatud morfoloogilise produktiivsuse mõõdikud võivad seega olla eri registrite empiiriliseks võrdlemiseks kasulikud isegi siis, kui valimid on korpuslingvistilises mõistes väikesed.
摘要本文提供了一个经验，基于使用的帐户形态生产力的不同方面的三个爱沙尼亚语派生后缀:-mine， -us，和-ja，在五个不同的寄存器。Baayen(1989,1992,1993)及其同事开发的基本定量测量方法应用于相对较小的语料库样本，以测试这些测量方法在多大程度上符合语言学家对不同交际环境下衍生模式生产力的直觉。结果表明，虽然样本量确实影响结果的可靠性，但这些措施证明了不同寄存器中生产率的有用近似值，即使对于具有低令牌计数的样本也是如此。Kokkuvote。Maarja-Liisa Pilvik: Eesti keele deverbaalsufiksite -mine， -us ja -ja producttivesuse võrdlus vives registris: kantative kasutuspõhine lähenemine。Artikkel annab experiirilise, kasutuspõhise levaate kolme eesti keele deverbaalsufiksi -mine， -us ja -ja - productivisusest viies eesti keele registris。producttivessuse是asppete näitlikustavad kantativized mõõdikud (Baayen 1989,1992,1993)，是一种关于生产效率和生产效率之间关系的理论。分析 si tulemused näitavad, et selleks urimuses kasutatud valimi võrdlemisi väike maht mõjutab mõnevõrra mõõdikute tõlgendamist ning nende usaldusväärsust。Samas haakuvad kantitivtive analysis tulemused hästi keeleteadlase intuitsioniga ning kasutatud morfoloogilise producttivesuse mõõdikud võivad seega olla eri registrite empiiriseks võrdlemiseks kasulikud isegi siis, kui valid on korpuslingvistilises mõistes väikesed。
{"title":"Comparing the productivity of Estonian deverbal suffixes -mine, -us, and -ja in five registers: A quantitative usage-based approach","authors":"Maarja-Liisa Pilvik","doi":"10.12697/jeful.2021.12.1.06","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2021.12.1.06","url":null,"abstract":"Abstract. This article provides an empirical, usage-based account of the different aspects of morphological productivity of three Estonian deverbal suffixes: -mine, -us, and -ja, in five different registers. The fundamental quantitative measures developed by Baayen (1989, 1992, 1993) and his colleagues are applied to relatively small corpus samples in order to test how well these measures conform to the linguist’s intuition about the productivity of the derivation patterns under different communicative settings. The results suggest that while the sample size does affect the reliability of the results, the measures prove a useful approximation of productivity in different registers, even for samples with low token counts. \u0000Kokkuvõte. Maarja-Liisa Pilvik: Eesti keele deverbaalsufiksite -mine, -us ja -ja produktiivsuse võrdlus viies registris: kvantitatiivne kasutuspõhine lähenemine. Artikkel annab empiirilise, kasutuspõhise ülevaate kolme eesti keele deverbaalsufiksi – -mine, -us ja -ja – produktiivsusest viies eesti keele registris. Produktiivsuse eri aspekte näitlikustavad kvantitatiivsed mõõdikud (Baayen 1989, 1992, 1993), mis on leidnud morfoloogilise produktiivsuse uurimustes laialdast kasutust. Analüüsi tulemused näitavad, et selleks uurimuses kasutatud valimi võrdlemisi väike maht mõjutab mõnevõrra mõõdikute tõlgendamist ning nende usaldusväärsust. Samas haakuvad kvantitatiivse analüüsi tulemused hästi keeleteadlase intuitsiooniga ning kasutatud morfoloogilise produktiivsuse mõõdikud võivad seega olla eri registrite empiiriliseks võrdlemiseks kasulikud isegi siis, kui valimid on korpuslingvistilises mõistes väikesed.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.2,"publicationDate":"2021-09-06","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"88096160","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
Pub Date : 2021-09-06DOI: 10.12697/jeful.2021.12.1.11
Milla Uusitupa
Abstract. This article is a contribution to the recent discussion on open reference and especially on open second-person singular usage in Finnish and other European languages. The article focuses on four referentially open person constructions – namely the zero construction, the necessive construction, the second-person singular construction, and the imperative construction – and their interplay and variation in spoken discourse in Border Karelian dialects. The aim of this article is three-fold. First and foremost, it argues that the aforementioned open person constructions are fundamentally four separate types. Second, it aims to expand the on-going discussion on open reference in Finnish by introducing the person system of its closely related but highly endangered cognate language, Karelian. Third, it raises the following question: In a wider Finnic context, is the zero construction, above all, a Finnish way of leaving the reference open and unspecified? Kokkuvõte. Milla Uusitupa: Kui soome ja karjala isikusüsteemid kohtuvad: avatud isikukonstruktsioonide võrdlus piiriala karjala murretes. Artikkel on täiendus hiljutisele diskussioonile avatud viitesuhtest ja eriti avatud ainsuse teise isiku kasutusest soome keeles ja teistes Euroopa keeltes. Artikkel keskendub neljale avatud viitesuhtega isikukonstruktsioonile – nullkonstruktsioon, netsessiivkonstruktsioon, ainsuse teise isiku ja imperatiivkonstruktsioon – ning nende vastastikusele mõjule ja varieerumisele piiriala karjala murrete suulises diskursuses. Artiklil on kolm eesmärki. Esimene ja peamine eesmärk on osutada, et eelmainitud avatud isikukonstruktsioonid moodustavad neli põhitüüpi. Teiseks, artikkel laiendab käimasolevat diskussiooni avatud viitesuhtest soome keeles, tutvustades ohustatud lähisugulaskeele, karjala keele isikusüsteemi. Kolmandaks tõstatab artikkel küsimuse, kas läänemeresoome keelte kontekstis on nullkonstruktsioon just soome keelele omane viis jätta viitesuhe avatuks ja täpsustamata.
摘要本文对芬兰语和其他欧洲语言中开放参考，特别是开放第二人称单数用法的最新讨论做出了贡献。本文重点研究了边境卡累利阿方言中四种指称开放人称结构，即零结构、必要结构、第二人称单数结构和祈使句结构，以及它们在口语话语中的相互作用和变化。本文的目的有三个方面。首先，它认为前面提到的开放人结构基本上是四种不同的类型。其次，本文旨在通过介绍与芬兰语密切相关但高度濒危的同源语言卡累利阿语的人称系统，扩大芬兰语开放参考文献的讨论。第三，它提出了以下问题:在更广泛的芬兰人语境中，首先，零结构是芬兰人保持参考开放和不明确的方式吗?Kokkuvote。mila Uusitupa: Kui soome ja karjala isikus steemid kohtuvad: avatud isikukonstruktsioonide võrdlus piiriala karjala murrettes。Artikkel在täiendus上讨论了一些关于木卫二龙骨的问题，比如，木卫二龙骨的问题。Artikkel keskendub neljale avatud viitesuhtega isikukonstruktsioonile - nullkonstruktsioon, netessivekonstruktsioon, ainsuseise isikuja impertivikonstruktsioon - ningnende vastastikusele mõjule ja varieumisele piiriala karjala murrete suulises diskursuses。Artiklil on kolm eesmärki。Esimene ja peamine eesmärk on osutada, et elmainitud avatud isikukonstrucktion - onduduza和neli põhitüüpi。Teiseks, artikkel laiendab käimasolevat讨论avatud visitesuhtest一些龙骨，tutustades ohustatud lähisugulaskeele, karjala keele isikussteemi。Kolmandaks tõstatab artikkel k simuse, kas läänemeresoome keelte kontekstis on nullkonstruktsion刚好有些keelele omane visit jätta viitesuhe avatuks ja täpsustamata。
{"title":"When Finnish and Karelian person systems come together: Comparing open person constructions in Border Karelian dialects","authors":"Milla Uusitupa","doi":"10.12697/jeful.2021.12.1.11","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2021.12.1.11","url":null,"abstract":"Abstract. This article is a contribution to the recent discussion on open reference and especially on open second-person singular usage in Finnish and other European languages. The article focuses on four referentially open person constructions – namely the zero construction, the necessive construction, the second-person singular construction, and the imperative construction – and their interplay and variation in spoken discourse in Border Karelian dialects. The aim of this article is three-fold. First and foremost, it argues that the aforementioned open person constructions are fundamentally four separate types. Second, it aims to expand the on-going discussion on open reference in Finnish by introducing the person system of its closely related but highly endangered cognate language, Karelian. Third, it raises the following question: In a wider Finnic context, is the zero construction, above all, a Finnish way of leaving the reference open and unspecified? \u0000Kokkuvõte. Milla Uusitupa: Kui soome ja karjala isikusüsteemid kohtuvad: avatud isikukonstruktsioonide võrdlus piiriala karjala murretes. Artikkel on täiendus hiljutisele diskussioonile avatud viitesuhtest ja eriti avatud ainsuse teise isiku kasutusest soome keeles ja teistes Euroopa keeltes. Artikkel keskendub neljale avatud viitesuhtega isikukonstruktsioonile – nullkonstruktsioon, netsessiivkonstruktsioon, ainsuse teise isiku ja imperatiivkonstruktsioon – ning nende vastastikusele mõjule ja varieerumisele piiriala karjala murrete suulises diskursuses. Artiklil on kolm eesmärki. Esimene ja peamine eesmärk on osutada, et eelmainitud avatud isikukonstruktsioonid moodustavad neli põhitüüpi. Teiseks, artikkel laiendab käimasolevat diskussiooni avatud viitesuhtest soome keeles, tutvustades ohustatud lähisugulaskeele, karjala keele isikusüsteemi. Kolmandaks tõstatab artikkel küsimuse, kas läänemeresoome keelte kontekstis on nullkonstruktsioon just soome keelele omane viis jätta viitesuhe avatuks ja täpsustamata.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.2,"publicationDate":"2021-09-06","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"81810127","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
Pub Date : 2021-09-06DOI: 10.12697/jeful.2021.12.1.12
Ann Veismann
Kokkuvõte. Sõnaliigiliselt on kaassõnade ja määrsõnade klass võrdlemisi erinevad. Kaassõnu on keeles suhteliselt väike ja piiratud hulk, neid tekib aja jooksul küll juurde, kuid kaassõnaks grammatiseerumine muudest sõnaliikidest on pikem protsess. Kaassõna defineerivaks omaduseks on esinemine alati koos nimisõna(fraasi)ga, mille käände kaassõna määrab. Määrsõnade klass seevastu on suur ja heterogeenne, määrsõnu saab hõlpsasti juurde tuletada tuletusliidete abil. Ometi ühendab kaas- ja määrsõnu see, et suur osa kaassõnu võib esineda samas tähenduses ka määrsõnana. Artiklis on uurimise all sõnad, mis võivad esineda nii kaassõna kui ka määrsõnana, säilitades seejuures sama funktsiooni. Kolme sõna (asemele, peale ja läbi) näitel on fookuses kontiinum kaassõna ja määrsõna (ja abimäärsõna) vahel, kus kaassõnafraasi obligatoorseks osaks olev nimisõna(fraas) võib olla kadunud, kuid sisuliselt vähem või rohkem hõlpsasti juurde mõeldav. Selline kontiinum kaassõna, määrsõna ja ühendverbi vahel peegeldab keele paindlikkust ja kõneleja valikuvõimalusi väljenduda võimalikult täpselt vastavalt suhtluseesmärgile. Abstract. Ann Veismann: Can we speak about adpositional phrases without complements? The aim of the present study is to examine the continuum between adpositions and adverbs in Estonian. The paper focuses on three words that can be used with the same meaning either as adpositions or as adverbs: asemele ‘instead of [allative case]’, peale ‘onto’ and läbi ‘through’. Data for the study was collected from the Estonian National Corpus 2019 via Sketch Engine. Adpositional phrases without a complement encompass the following possibilities: a) a complement noun is mentioned in the same or the previous sentence; b) a complement noun has occurred somewhere in the foregoing text; c) a suitable complement noun can be established from general knowledge about the world; d) phrases with a quasi-complement, e.g. with a noun that could be a complement even though it is not in complement case (genitive) but in a local case (elative or allative); e) phrases with a demonstrative pro-adverb which refers to the place of the complement entity. The study also discusses verb-particle combinations with the same adverbs. Verb-particle combinations with asemele are more typical combinations than those with peale and läbi which usually form more idiomatic phrasal verbs. One implication of this study is that the continuum between the adposition and adverb reveals the linguistic flexibility which enables language users the possibility of expressing themselves exactly according to the needs of the communication situation.
{"title":"Kas elliptiline (nimisõnata) kaassõnafraas on olemas?","authors":"Ann Veismann","doi":"10.12697/jeful.2021.12.1.12","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2021.12.1.12","url":null,"abstract":"Kokkuvõte. Sõnaliigiliselt on kaassõnade ja määrsõnade klass võrdlemisi erinevad. Kaassõnu on keeles suhteliselt väike ja piiratud hulk, neid tekib aja jooksul küll juurde, kuid kaassõnaks grammatiseerumine muudest sõnaliikidest on pikem protsess. Kaassõna defineerivaks omaduseks on esinemine alati koos nimisõna(fraasi)ga, mille käände kaassõna määrab. Määrsõnade klass seevastu on suur ja heterogeenne, määrsõnu saab hõlpsasti juurde tuletada tuletusliidete abil. Ometi ühendab kaas- ja määrsõnu see, et suur osa kaassõnu võib esineda samas tähenduses ka määrsõnana. Artiklis on uurimise all sõnad, mis võivad esineda nii kaassõna kui ka määrsõnana, säilitades seejuures sama funktsiooni. Kolme sõna (asemele, peale ja läbi) näitel on fookuses kontiinum kaassõna ja määrsõna (ja abimäärsõna) vahel, kus kaassõnafraasi obligatoorseks osaks olev nimisõna(fraas) võib olla kadunud, kuid sisuliselt vähem või rohkem hõlpsasti juurde mõeldav. Selline kontiinum kaassõna, määrsõna ja ühendverbi vahel peegeldab keele paindlikkust ja kõneleja valikuvõimalusi väljenduda võimalikult täpselt vastavalt suhtluseesmärgile. \u0000Abstract. Ann Veismann: Can we speak about adpositional phrases without complements? The aim of the present study is to examine the continuum between adpositions and adverbs in Estonian. The paper focuses on three words that can be used with the same meaning either as adpositions or as adverbs: asemele ‘instead of [allative case]’, peale ‘onto’ and läbi ‘through’. Data for the study was collected from the Estonian National Corpus 2019 via Sketch Engine. Adpositional phrases without a complement encompass the following possibilities: a) a complement noun is mentioned in the same or the previous sentence; b) a complement noun has occurred somewhere in the foregoing text; c) a suitable complement noun can be established from general knowledge about the world; d) phrases with a quasi-complement, e.g. with a noun that could be a complement even though it is not in complement case (genitive) but in a local case (elative or allative); e) phrases with a demonstrative pro-adverb which refers to the place of the complement entity. The study also discusses verb-particle combinations with the same adverbs. Verb-particle combinations with asemele are more typical combinations than those with peale and läbi which usually form more idiomatic phrasal verbs. One implication of this study is that the continuum between the adposition and adverb reveals the linguistic flexibility which enables language users the possibility of expressing themselves exactly according to the needs of the communication situation.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.2,"publicationDate":"2021-09-06","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"77320343","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
Pub Date : 2021-09-06DOI: 10.12697/jeful.2021.12.1.13
Maria Vilkuna
Abstract. This paper shows that Finnish has the option of expressing ‘only’-like exclusive meaning with a clausal construction, here called the Exclusive-Negative Construction, ENC. It is similar to the better-known French ne…que construction but differs from it at many points where Finnish and French grammar differ, especially in the way negation is expressed in the two languages. The Finnish ENC contains overt negation, which accounts for its somewhat narrower distribution than the alternative option, the use of the focus particle vain/vaan ‘only’. Adopting the Construction Grammar framework, the paper argues that the ENC is a simple clausal construction with the idiosyncrasy of mixed polarity, a formal division of the clause into a negative and affirmative part. Derivation from an underlying comparative is rejected, but it is shown that the ENC has associations to more explicit ways of expressing exclusion. These conclusions receive support from dialectal and other non-standard data. Kokkuvõte. Maria Vilkuna: Soome keele välistav-eitav konstruktsioon ei...ku(i)n välistust väljendavate keeleliste vahendite võrgustikus. Artiklis näidatakse, et soome keeles võib väljendada välistavat tähendust (nagu ainult) lausekonstruktsiooniga, mida artiklis nimetatakse välistavaks-eitavaks konstruktsiooniks (the Exclusive-Negative Construction, ENC). See sarnaneb prantsuse keele konstruktsiooniga ne...que, ent erineb sellest mitmes aspektis, kus soome ja prantsuse keel üldiseltki erinevad, eriti mis puudutab eituse väljendamise viise kahes keeles. Soome konstruktsioon sisaldab eksplitsiitset eitust, mis seletab seda, miks konstruktsiooni kasutusala on mõnevõrra kitsam kui selle alternatiivil, fookuspartiklil vain/vaan ‘ainult’. Kasutades konstruktsioonigrammatika raamistikku, näidatakse artiklis, et ENC on lausekonstruktsioon, mille eripäraks on kahetine polaarsus: konstruktsioon jaotub vormiliselt eitavaks ja jaatavaks osaks. Väidetakse, et konstruktsioon ei ole tuletatud komparatiivikonstruktsioonist, kuid on seotud eksplitsiitsemalt välistust väljendavate vahenditega. Neid järeldusi toetavad murrete ja muu mittestandardse keelekasutuse andmed.
摘要本文表明，芬兰语可以选择用从句结构来表达“only”式的排他性意思，这里称为排他性否定结构(ENC)，它与更著名的法语ne…que结构相似，但在芬兰语和法语语法的许多不同之处有所不同，尤其是在两种语言中表达否定的方式上。芬兰ENC包含明显的否定，这说明它的分布比另一种选择更窄，即使用焦点粒子vain/vaan“only”。本文采用构式语法框架，认为ENC是一个具有混合极性特质的简单小句构式，是将小句正式划分为否定部分和肯定部分。从一个潜在的比较推导被拒绝，但它表明，ENC有关联的更明确的方式来表达排除。这些结论得到了方言和其他非标准数据的支持。Kokkuvote。Maria Vilkuna: sosome keele välistav-eitav konstruktsioon ei…ku(i) and välistust väljendavate keeleliste vahendite võrgustikus。Artiklis näidatakse, et一些龙骨võib väljendada välistavat tähendust (nagu ainult) lausekonstruktsiooniga, mida Artiklis nimetatakse välistavaks-eitavaks konstruktsiooniks(排他否定结构，ENC)。参见sarnaneb prantsuse keele konstruktsiooniga ne。Que, ent erineb sell * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * *。有些人说:“我的意思是……”，有些人说:“我的意思是……”，有些人说:“我的意思是……”，有些人说:“我的意思是……”Kasutades konstruktsioonigrammatika raamistikku, näidatakse artiklis, et ENC on lausekonstrucktsion, mille eripäraks on kahetine polaarsus: konstruktsiojaotub vormiliselt eitavaks ja jaatavaks osaks。Väidetakse, et konstruktsion ei ole tuletatud comparatiivikonstruktsionist，对setud eksplitsiits semalt进行了分析välistust väljendavate vahenditega。需要järeldusi，以获得murrette, mutetete标准，keelekasutuse和med。
{"title":"The Finnish exclusive-negative construction ei…ku(i)n in the network of exclusion expressions","authors":"Maria Vilkuna","doi":"10.12697/jeful.2021.12.1.13","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2021.12.1.13","url":null,"abstract":"Abstract. This paper shows that Finnish has the option of expressing ‘only’-like exclusive meaning with a clausal construction, here called the Exclusive-Negative Construction, ENC. It is similar to the better-known French ne…que construction but differs from it at many points where Finnish and French grammar differ, especially in the way negation is expressed in the two languages. The Finnish ENC contains overt negation, which accounts for its somewhat narrower distribution than the alternative option, the use of the focus particle vain/vaan ‘only’. Adopting the Construction Grammar framework, the paper argues that the ENC is a simple clausal construction with the idiosyncrasy of mixed polarity, a formal division of the clause into a negative and affirmative part. Derivation from an underlying comparative is rejected, but it is shown that the ENC has associations to more explicit ways of expressing exclusion. These conclusions receive support from dialectal and other non-standard data. \u0000Kokkuvõte. Maria Vilkuna: Soome keele välistav-eitav konstruktsioon ei...ku(i)n välistust väljendavate keeleliste vahendite võrgustikus. Artiklis näidatakse, et soome keeles võib väljendada välistavat tähendust (nagu ainult) lausekonstruktsiooniga, mida artiklis nimetatakse välistavaks-eitavaks konstruktsiooniks (the Exclusive-Negative Construction, ENC). See sarnaneb prantsuse keele konstruktsiooniga ne...que, ent erineb sellest mitmes aspektis, kus soome ja prantsuse keel üldiseltki erinevad, eriti mis puudutab eituse väljendamise viise kahes keeles. Soome konstruktsioon sisaldab eksplitsiitset eitust, mis seletab seda, miks konstruktsiooni kasutusala on mõnevõrra kitsam kui selle alternatiivil, fookuspartiklil vain/vaan ‘ainult’. Kasutades konstruktsioonigrammatika raamistikku, näidatakse artiklis, et ENC on lausekonstruktsioon, mille eripäraks on kahetine polaarsus: konstruktsioon jaotub vormiliselt eitavaks ja jaatavaks osaks. Väidetakse, et konstruktsioon ei ole tuletatud komparatiivikonstruktsioonist, kuid on seotud eksplitsiitsemalt välistust väljendavate vahenditega. Neid järeldusi toetavad murrete ja muu mittestandardse keelekasutuse andmed.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.2,"publicationDate":"2021-09-06","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"84778871","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
Pub Date : 2021-09-06DOI: 10.12697/jeful.2021.12.1.08
Carl Eric Simmul
Kokkuvõte. Artikkel käsitleb eesti keele des-, mata- või maks-konverbitarindit sisaldavat komplekslauset. Aluseks on kvalitatiivne uurimus, mille käigus on analüüsitud 1803 konverbitarindit sisaldava lause semantilisi, morfosüntaktilisi ja infostruktuurilisi tunnuseid. Antakse ülevaate sellest, missuguseid inforolle täidab konverbitarind põhilause suhtes ja missuguste teguritega seostub konverbitarindi inforolli varieerumine. Uurimusest selgub konverbitarindi neli põhilist inforolli: 1) raamistav teema, 2) reema taustaosa, 3) fookus ja 4) omaette infoüksus. Konverbitarindi inforoll seostub tihedalt sõnajärjega, nii konverbi kui ka tarindi asukohaga. Konverbialguline tarind toimib tavaliselt omaette infoüksusena, konverbilõpuline ja ühesõnaline tarind aga moodustavad põhilausega ühise infoüksuse. Tarindi inforoll oleneb seejuures tarindi asukohast: konverbilõpuline või ühesõnaline eestarind toimib tavaliselt raamistava teemana, sisetarind reema taustaosana ja järeltarind fookusena. Teistest teguritest seostuvad konverbitarindi inforolliga nt kirjavahemärgistus, põhilause kommunikatiivne tüüp, fookustavad üldlaiendid, konverbi laiendite pikkus ja struktuur ning semantiline funktsioon. Abstract. Carl Eric Simmul: The informational role of Estonian ‑des, ‑mata and ‑maks converb constructions. This article discusses the complex clauses that entail an Estonian ‑des, ‑mata or ‑maks converb construction, i.e., an infinite construction functioning as a free modifier. The article is based on a study of 1803 sentences entailing a converb construction, and gives an overview of the informational roles of the converb construction as well as the main factors of its variation. The study revealed that the Estonian converb construction has four main informational roles: 1) frame-setting topic, 2) background of the comment, 3) focused part of the comment and 4) distinct information unit. The informational role of a converb construction mainly depends on the word order. A construction starting with a converb normally functions as a distinct information unit. A construction ending with a converb or consisting only of a converb normally forms an unitary information unit together with the main clause. The specific informational role of the construction ending with a converb or consisting only of a converb is dependent on the position of the construction: constructions located before the main clause function as topics, constructions located inside the main clause function as the background part of the comment, constructions located after the main clause function as foci. Other important factors related to the informational role are, for example, the interpunction, the communicative type of the main clause, focusing adverbs, the semantic function of the converb construction, the length and structure of the arguments of the converb construction.
{"title":"des-, mata- ja maks-konverbitarindi inforoll","authors":"Carl Eric Simmul","doi":"10.12697/jeful.2021.12.1.08","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2021.12.1.08","url":null,"abstract":"Kokkuvõte. Artikkel käsitleb eesti keele des-, mata- või maks-konverbitarindit sisaldavat komplekslauset. Aluseks on kvalitatiivne uurimus, mille käigus on analüüsitud 1803 konverbitarindit sisaldava lause semantilisi, morfosüntaktilisi ja infostruktuurilisi tunnuseid. Antakse ülevaate sellest, missuguseid inforolle täidab konverbitarind põhilause suhtes ja missuguste teguritega seostub konverbitarindi inforolli varieerumine. Uurimusest selgub konverbitarindi neli põhilist inforolli: 1) raamistav teema, 2) reema taustaosa, 3) fookus ja 4) omaette infoüksus. Konverbitarindi inforoll seostub tihedalt sõnajärjega, nii konverbi kui ka tarindi asukohaga. Konverbialguline tarind toimib tavaliselt omaette infoüksusena, konverbilõpuline ja ühesõnaline tarind aga moodustavad põhilausega ühise infoüksuse. Tarindi inforoll oleneb seejuures tarindi asukohast: konverbilõpuline või ühesõnaline eestarind toimib tavaliselt raamistava teemana, sisetarind reema taustaosana ja järeltarind fookusena. Teistest teguritest seostuvad konverbitarindi inforolliga nt kirjavahemärgistus, põhilause kommunikatiivne tüüp, fookustavad üldlaiendid, konverbi laiendite pikkus ja struktuur ning semantiline funktsioon. \u0000Abstract. Carl Eric Simmul: The informational role of Estonian ‑des, ‑mata and ‑maks converb constructions. This article discusses the complex clauses that entail an Estonian ‑des, ‑mata or ‑maks converb construction, i.e., an infinite construction functioning as a free modifier. The article is based on a study of 1803 sentences entailing a converb construction, and gives an overview of the informational roles of the converb construction as well as the main factors of its variation. The study revealed that the Estonian converb construction has four main informational roles: 1) frame-setting topic, 2) background of the comment, 3) focused part of the comment and 4) distinct information unit. The informational role of a converb construction mainly depends on the word order. A construction starting with a converb normally functions as a distinct information unit. A construction ending with a converb or consisting only of a converb normally forms an unitary information unit together with the main clause. The specific informational role of the construction ending with a converb or consisting only of a converb is dependent on the position of the construction: constructions located before the main clause function as topics, constructions located inside the main clause function as the background part of the comment, constructions located after the main clause function as foci. Other important factors related to the informational role are, for example, the interpunction, the communicative type of the main clause, focusing adverbs, the semantic function of the converb construction, the length and structure of the arguments of the converb construction.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.2,"publicationDate":"2021-09-06","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"89801448","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
Pub Date : 2021-09-06DOI: 10.12697/jeful.2021.12.1.09
Kairit Tomson, Ilona Tragel
Kokkuvõte. Artikkel käsitleb kausatiivsuse väljendusvahendeid suulises eesti keeles. 14 eesti keelt emakeelena kõnelejat kirjeldasid 43 videoklipis kujutatud põhjustamisahelat. Uurimuse esimene eesmärk oli saada ülevaade kasutatud väljendusvahenditest. Materjalis esinesid täielikult põhjuslikkust väljendavad vahendid (põhjustamis- ja tulemussündmust sisaldavad) ja põhjustamisahela osade sidujad. Põhjustamissituatsiooni osasündmuste seos võidi jätta eksplitsiitselt väljendamata, osi ühendati ka sõnaga ja või ning, sidesõnadega (nt sest) ja konnektiividega (nt mille peale). Põhjustamisahela väljendusvahenditena kasutati ka relatiivlauseid, des-konverbi, v-kesksõna, elatiivi, komitatiivi, kaassõnu, erinevaid konstruktsioone (nt analüütilisi kausatiivikonstruktsioone) ja derivatiivseid ning leksikaalseid kausatiive. Teine eesmärk oli vaadata väljendusvahendite jagunemist erinevate situatsioonitüüpide vahel. Kõigis kirjeldustes esines näiteid, milles põhjustamissituatsiooni osi eksplitsiitse väljendusvahendiga ei seotud, seoti sõnadega ja või ning või kasutati mõnda muud siduvat sõna. Kõikide situatsioonitüüpide kirjeldamiseks kasutati ka põhjuslikkust väljendavaid muutuskonstruktsioone, relatiivlauseid, derivatiivseid ja leksikaalseid kausatiive. Abstract. Kairit Tomson, Ilona Tragel: What happened and who did it? Means of expressing causality in Estonian. The aim of this paper is to give an overview of the means of causal chain in Estonian and to describe how those means are distributed between causal situation types. The results of this research are based on the experiment with 14 Estonian speakers who described 43 video clips by answering the question “What happened?”. The video clips originate from the project “Causality across Languages”. Participants described causal situations by using 1) constructions (e.g rebib pooleks ‘tears apart’, ajab naerma ‘makes laugh’, palub visata ‘asks to throw’), 2) morphological causatives, 3) lexical causatives, 4) linking words between subevents (e.g ja ‘and’, nii et ‘so that’, sest ‘because’ and relative pronouns), 5) other morphosyntactic means (des-converb, case suffixes, postpositions). In addition, subevents were mentioned without adding any linking word in between.
{"title":"Mis juhtus ja kes tegi? Põhjustamisahela eestikeelsed väljendusvahendid","authors":"Kairit Tomson, Ilona Tragel","doi":"10.12697/jeful.2021.12.1.09","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2021.12.1.09","url":null,"abstract":"Kokkuvõte. Artikkel käsitleb kausatiivsuse väljendusvahendeid suulises eesti keeles. 14 eesti keelt emakeelena kõnelejat kirjeldasid 43 videoklipis kujutatud põhjustamisahelat. Uurimuse esimene eesmärk oli saada ülevaade kasutatud väljendusvahenditest. Materjalis esinesid täielikult põhjuslikkust väljendavad vahendid (põhjustamis- ja tulemussündmust sisaldavad) ja põhjustamisahela osade sidujad. Põhjustamissituatsiooni osasündmuste seos võidi jätta eksplitsiitselt väljendamata, osi ühendati ka sõnaga ja või ning, sidesõnadega (nt sest) ja konnektiividega (nt mille peale). Põhjustamisahela väljendusvahenditena kasutati ka relatiivlauseid, des-konverbi, v-kesksõna, elatiivi, komitatiivi, kaassõnu, erinevaid konstruktsioone (nt analüütilisi kausatiivikonstruktsioone) ja derivatiivseid ning leksikaalseid kausatiive. Teine eesmärk oli vaadata väljendusvahendite jagunemist erinevate situatsioonitüüpide vahel. Kõigis kirjeldustes esines näiteid, milles põhjustamissituatsiooni osi eksplitsiitse väljendusvahendiga ei seotud, seoti sõnadega ja või ning või kasutati mõnda muud siduvat sõna. Kõikide situatsioonitüüpide kirjeldamiseks kasutati ka põhjuslikkust väljendavaid muutuskonstruktsioone, relatiivlauseid, derivatiivseid ja leksikaalseid kausatiive. \u0000Abstract. Kairit Tomson, Ilona Tragel: What happened and who did it? Means of expressing causality in Estonian. The aim of this paper is to give an overview of the means of causal chain in Estonian and to describe how those means are distributed between causal situation types. The results of this research are based on the experiment with 14 Estonian speakers who described 43 video clips by answering the question “What happened?”. The video clips originate from the project “Causality across Languages”. Participants described causal situations by using 1) constructions (e.g rebib pooleks ‘tears apart’, ajab naerma ‘makes laugh’, palub visata ‘asks to throw’), 2) morphological causatives, 3) lexical causatives, 4) linking words between subevents (e.g ja ‘and’, nii et ‘so that’, sest ‘because’ and relative pronouns), 5) other morphosyntactic means (des-converb, case suffixes, postpositions). In addition, subevents were mentioned without adding any linking word in between.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.2,"publicationDate":"2021-09-06","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"84507080","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
Pub Date : 2021-09-06DOI: 10.12697/jeful.2021.12.1.07
Hanna Pook
Abstract. The Estonian language makes a systematic distinction between total and partial objects on the basis of semantic and syntactic features: total objects occur in nominative or genitive, partial objects in partitive. However, in the case of the interrogative-relative pronoun mis ‘what’, the partitive mida in the expected partial object position can be replaced with the nominative mis. The aim of this paper is to determine which variables significantly affect this object case variation, how the variation differs between contemporary speech and archaic dialects and what might have possibly motivated the development of this variation. This study is based on the data in the Phonetic Corpus of Estonian Spontaneous Speech and the Corpus of Estonian Dialects. The results show that the variation is most affected by verb type, clause type, length of the following word and dialect. It is concluded that there might be multiple motivations behind this variation, mainly language contact (or a lack of it in certain areas), high usage frequency of the pronoun mis and the effect of the standardisation of language. Kokkuvõte. Hanna Pook: Pronoomeni mis käände varieerumine objekti positsioonis spontaanses eesti keeles ja eesti murretes. Eesti keeles eristatakse täis- ja osasihitist mitmete semantiliste ja süntaktilise tunnuste põhjal; täissihitis on nominatiivis või genitiivis, osasihitis partitiivis. Relatiiv-interrogatiivpronoomeni mis puhul võib aga oodatud osasihitise positsioonis asendada partitiivi mida nominatiiviga mis. Selle artikli eesmärk on välja selgitada, millised tunnused mõjutavad oluliselt pronoomeni mis objekti käände varieerumist, kuidas see varieerumine erineb vanemates kohamurretes ja tänapäevases spontaanses kõnes ning mis on selle varieerumise võimalikud põhjused ja mõjurid. Analüüs põhineb eesti keele spontaanse kõne foneetilisel korpusel ja eesti murrete korpusel. Tulemused näitavad, et mis ja mida varieerumist osaobjekti positsioonis mõjutavad kõige enam verbitüüp, lausetüüp, järgneva sõna silpide arv ja murre. On tõenäoline, et pronoomeni mis käände varieerumine on korraga olnud mõjutatud mitmest tegurist, peamiselt keelekontaktidest (või kontaktivähesusest teatud piirkondades), pronoomeni mis suurest kasutussagedusest ja keele standardiseerimisest.
摘要爱沙尼亚语根据语义和句法特征系统地区分总宾语和部分宾语:总宾语出现在主格或属格中，部分宾语出现在分格中。然而，在疑问关系代词mis“what”的情况下，在预期的部分宾语位置上的分词mida可以用主格mis代替。本文的目的是确定哪些变量显著影响这种宾格变化，这种变化在当代语言和古代方言之间有何不同，以及什么可能促使这种变化的发展。本研究基于爱沙尼亚语自发语音语料库和爱沙尼亚方言语料库中的数据。结果表明，动词类型、子句类型、后词长度和方言对变异的影响最大。这一变化背后可能有多种动机，主要是语言接触(或某些地区缺乏语言接触)、代词mis的高使用频率以及语言标准化的影响。Kokkuvote。汉娜·普克:Pronoomeni is käände各种各样的人体物体的位置是自发的，因为它们的位置是固定的，它们的位置是固定的。Eesti keeles eristatakse täis- ja osasihitist mitmete semantiliste ja s ntaktilise tunnste põhjal;Täissihitis on nominatives või genitives, osasihitis partiatives。相对疑问句谓语谓语谓语谓语谓语谓语谓语谓语谓语谓语谓语谓语谓语谓语谓语谓语谓语谓语谓语谓语。Selle artikli eesmärk on välja selgitada, milised tunnused mõjutavad oluliselt pronoomeni mis objekti käände varieumist, kuidas see varieumine erineb vanemates kohamurretes ja tänapäevases spontaanses kõnes ning mis on Selle varieumise võimalikud põhjused ja mõjurid。分析 s põhineb eesti keele spontaanse kõne foneetilisel korpusel ja eesti murrette korpusel。Tulemused näitavad, et mis ja mida varieumist osajekti positonis mõjutavad kõige enam verbit p, lauset p, järgneva sõna silpide arv ja murre。在tõenäoline、et pronoomenis käände、mõjutatud、mitmist、peamiselt keelekontaktidest (või kontaktivähesusest teatud piirkondades)、pronoomeniselt kasutussagedusest、keele standardiserimisest等网站上，都可以找到不同的答案。
{"title":"Object case variation of the pronoun mis ‘what’ in spontaneous spoken Estonian and Estonian dialects","authors":"Hanna Pook","doi":"10.12697/jeful.2021.12.1.07","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2021.12.1.07","url":null,"abstract":"Abstract. The Estonian language makes a systematic distinction between total and partial objects on the basis of semantic and syntactic features: total objects occur in nominative or genitive, partial objects in partitive. However, in the case of the interrogative-relative pronoun mis ‘what’, the partitive mida in the expected partial object position can be replaced with the nominative mis. The aim of this paper is to determine which variables significantly affect this object case variation, how the variation differs between contemporary speech and archaic dialects and what might have possibly motivated the development of this variation. This study is based on the data in the Phonetic Corpus of Estonian Spontaneous Speech and the Corpus of Estonian Dialects. The results show that the variation is most affected by verb type, clause type, length of the following word and dialect. It is concluded that there might be multiple motivations behind this variation, mainly language contact (or a lack of it in certain areas), high usage frequency of the pronoun mis and the effect of the standardisation of language. \u0000Kokkuvõte. Hanna Pook: Pronoomeni mis käände varieerumine objekti positsioonis spontaanses eesti keeles ja eesti murretes. Eesti keeles eristatakse täis- ja osasihitist mitmete semantiliste ja süntaktilise tunnuste põhjal; täissihitis on nominatiivis või genitiivis, osasihitis partitiivis. Relatiiv-interrogatiivpronoomeni mis puhul võib aga oodatud osasihitise positsioonis asendada partitiivi mida nominatiiviga mis. Selle artikli eesmärk on välja selgitada, millised tunnused mõjutavad oluliselt pronoomeni mis objekti käände varieerumist, kuidas see varieerumine erineb vanemates kohamurretes ja tänapäevases spontaanses kõnes ning mis on selle varieerumise võimalikud põhjused ja mõjurid. Analüüs põhineb eesti keele spontaanse kõne foneetilisel korpusel ja eesti murrete korpusel. Tulemused näitavad, et mis ja mida varieerumist osaobjekti positsioonis mõjutavad kõige enam verbitüüp, lausetüüp, järgneva sõna silpide arv ja murre. On tõenäoline, et pronoomeni mis käände varieerumine on korraga olnud mõjutatud mitmest tegurist, peamiselt keelekontaktidest (või kontaktivähesusest teatud piirkondades), pronoomeni mis suurest kasutussagedusest ja keele standardiseerimisest.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.2,"publicationDate":"2021-09-06","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"77021231","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
Pub Date : 2021-09-06DOI: 10.12697/jeful.2021.12.1.01
Rodolfo Basile, Ilmari Ivaska
Abstrakti. Artikkeli tarkastelee löytyä-verbin konstruktioiden nominatiivi- ja partitiivisubjektin vaihtelua. Aineistona on korpuksista poimittu 779 havainnon satunnaisotos, jota tarkastellaan sekä kvantitatiivisesti tilastollisin menetelmin että kvalitatiivisesta näkökulmasta. Tutkimus pyrkii selvittämään, mitkä muuttujat vaikuttavat löytyä-verbin sisältävien lauseiden subjektien sijanvalintaan. Valikoidut muuttujat ovat subjektin luku, subjektin jaollisuus, subjektin sanaluokka, sanajärjestys, aikamuoto, subjektin ja verbin välinen kongruenssi sekä subjektin lemma, joka toimii satunnaismuuttujana. Regressioanalyysin keinoin subjektin sijanvalintaa ennustetaan mainittujen muuttujien ja niiden välisten vuorovaikutussuhteiden avulla. Laadullisessa analyysissa käsitellään myös näiden morfosyntaktisten ja semanttisten seikkojen vaikutusta lauseen eksistentiaalisuuden sekä subjektin kvantiteetin ja definiittisyyden tulkintaan. Abstract. Rodolfo Basile, Ilmari Ivaska: Subject case alternation in constructions containing the Finnish verb löytyä. This article examines the nominative-partitive subject alternation occurring with constructions containing the Finnish verb löytyä. The material used is taken from corpora and consists of a random sample of 779 observations, analyzed both quantitatively by means of statistical methods, and from a qualitative point of view. The research aims at investigating which variables influence the case alternation of subjects of constructions containing the verb löytyä. The chosen variables are subject number, subject divisibility, subject part of speech, word order, tense, agreement and subject lemma, the only random variable. With the help of regression analysis, the subject case is predicted on the basis of said variables and of interactions between them. The qualitative analysis will also discuss the relationship these morphosyntactic and semantic variables have with the existential interpretations of the clause as well as with the subject quantity and definiteness. Kokkuvõte. Rodolfo Basile, Ilmari Ivaska: Subjekti käändevaheldus löytyä-verbiga konstruktsioonides. Artiklis uuritakse nominatiivi- ja partitiivikujulise subjekti vaheldumist soome keele löytyä-verbi sisaldavates konstruktsioonides. 779 vaatlust sisaldavat korpustest pärinevat juhuvalimit analüüsitakse nii kvantitatiivsete kui ka kvalitatiivsete meetoditega. Uurimuse eesmärk on välja selgitada, millised tegurid löytyä-verbi sisaldavate konstruktsioonide subjekti käändevalikut mõjutavad. Käsitletavad tegurid on subjekti arv, loendatavus, sõnaliik, konstruktsiooni sõnajärg, ajavorm ning subjekti ja verbi ühildumine. Juhusliku muutujana kaasatakse ka subjekti lemma. Regressioonanalüüsi abil ennustatakse subjekti käändevalikut mainitud tegurite ja nendevaheliste koosmõjude kaudu. Kvalitatiivse analüüsi käigus arutletakse ka selle üle, milline on nimetatud morfosüntaktiliste ja semantiliste tegurite mõju lause eksistentsiaalsele tõlgendusele ning subjekti
{"title":"Löytyä-verbin konstruktioiden yhteydessä esiintyvä subjektin sijanvaihtelu","authors":"Rodolfo Basile, Ilmari Ivaska","doi":"10.12697/jeful.2021.12.1.01","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2021.12.1.01","url":null,"abstract":"Abstrakti. Artikkeli tarkastelee löytyä-verbin konstruktioiden nominatiivi- ja partitiivisubjektin vaihtelua. Aineistona on korpuksista poimittu 779 havainnon satunnaisotos, jota tarkastellaan sekä kvantitatiivisesti tilastollisin menetelmin että kvalitatiivisesta näkökulmasta. Tutkimus pyrkii selvittämään, mitkä muuttujat vaikuttavat löytyä-verbin sisältävien lauseiden subjektien sijanvalintaan. Valikoidut muuttujat ovat subjektin luku, subjektin jaollisuus, subjektin sanaluokka, sanajärjestys, aikamuoto, subjektin ja verbin välinen kongruenssi sekä subjektin lemma, joka toimii satunnaismuuttujana. Regressioanalyysin keinoin subjektin sijanvalintaa ennustetaan mainittujen muuttujien ja niiden välisten vuorovaikutussuhteiden avulla. Laadullisessa analyysissa käsitellään myös näiden morfosyntaktisten ja semanttisten seikkojen vaikutusta lauseen eksistentiaalisuuden sekä subjektin kvantiteetin ja definiittisyyden tulkintaan. Abstract. Rodolfo Basile, Ilmari Ivaska: Subject case alternation in constructions containing the Finnish verb löytyä. This article examines the nominative-partitive subject alternation occurring with constructions containing the Finnish verb löytyä. The material used is taken from corpora and consists of a random sample of 779 observations, analyzed both quantitatively by means of statistical methods, and from a qualitative point of view. The research aims at investigating which variables influence the case alternation of subjects of constructions containing the verb löytyä. The chosen variables are subject number, subject divisibility, subject part of speech, word order, tense, agreement and subject lemma, the only random variable. With the help of regression analysis, the subject case is predicted on the basis of said variables and of interactions between them. The qualitative analysis will also discuss the relationship these morphosyntactic and semantic variables have with the existential interpretations of the clause as well as with the subject quantity and definiteness. Kokkuvõte. Rodolfo Basile, Ilmari Ivaska: Subjekti käändevaheldus löytyä-verbiga konstruktsioonides. Artiklis uuritakse nominatiivi- ja partitiivikujulise subjekti vaheldumist soome keele löytyä-verbi sisaldavates konstruktsioonides. 779 vaatlust sisaldavat korpustest pärinevat juhuvalimit analüüsitakse nii kvantitatiivsete kui ka kvalitatiivsete meetoditega. Uurimuse eesmärk on välja selgitada, millised tegurid löytyä-verbi sisaldavate konstruktsioonide subjekti käändevalikut mõjutavad. Käsitletavad tegurid on subjekti arv, loendatavus, sõnaliik, konstruktsiooni sõnajärg, ajavorm ning subjekti ja verbi ühildumine. Juhusliku muutujana kaasatakse ka subjekti lemma. Regressioonanalüüsi abil ennustatakse subjekti käändevalikut mainitud tegurite ja nendevaheliste koosmõjude kaudu. Kvalitatiivse analüüsi käigus arutletakse ka selle üle, milline on nimetatud morfosüntaktiliste ja semantiliste tegurite mõju lause eksistentsiaalsele tõlgendusele ning subjekti ","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.2,"publicationDate":"2021-09-06","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"83109425","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
Pub Date : 2021-09-06DOI: 10.12697/jeful.2021.12.1.10
Ilona Tragel, Jane Klavan
Kokkuvõte. Uurimus põhineb autorite välja töötatud joonistamise ja häälega mõtlemise katse tulemustel. Katses paluti katseisikutel (21 eesti keelt emakeelena kõnelejat) kujutada ja selgitada katse läbiviijale 24 verbi suunda (näiteks nooltega). Selles artiklis esitame täpsemalt neist kahe – jääma ja jätma – analüüsi. Verb jätma on jääma kausatiivtuletis. See mõjutab ka nende tähenduserinevust – jääma on passiivsem, jätma aga aktiivsem ja agenti rõhutav. Katseisikute kujutiste ja selgituste põhjal kirjeldame, milline oli noolte suund kujutistel ja millistest elementidest koosneb mõlema uuritava verbi skeem. Selgus, et katseisikud kujutasid verbi jätma suunda nooltega, verbi jääma oli kujutatud pigem punktide, täppide, ringide või kaarjate joontega. Kujutistel ja selgitustes avaldusid ka tüüpilised skeemi osalised: JÄÄJA, JÄTJA ja JÄETU. Mõlema verbi tegevuse aega kujutati ja selgitati minevikulisusega. Sarnane on ka nende verbide mõistemetafoorsus: mõlemad kajastavad pigem negatiivset hinnangut. Verbi jääma tähenduses on olulisel kohal see, et potentsiaalne muutus ei toimu. Verb jätma väljendab aga seda, et potentsiaalse muutuse mittetoimumine põhjustatakse. Abstract. Ilona Tragel, Jane Klavan: The direction and participants of the events expressed by the verbs jääma and jätma: a drawing experiment. We use an innovative experimental design to extract the regularities of the general conceptual structure from the speakers’ mind: a drawing task with a thinkaloud protocol. 21 native speakers of Estonian provided schematic representations of 20 experimental verbs and 4 control verbs. Our discussion focuses on jääma ‘stay, remain’ and jätma ‘leave something somewhere’. jääma typically expresses intransitive events and jätma transitive events. We zoom in on the following topics: transitivity and causativity, the positive/negative evaluation of the activity, the schematic representation of the direction of verbs and the elements belonging to the verb schema. Our study shows that the differences in the transitivity of the two verbs are reflected in the drawings and explanations given by the participants. Our results confirm the general prediction that abstract verbs have an image-schematic direction, but the specifics of the direction vary according to the type of verb.
{"title":"Kuhu suundub püsivus? Verbidega jääma ja jätma väljendatud sündmuste kujutamine katses","authors":"Ilona Tragel, Jane Klavan","doi":"10.12697/jeful.2021.12.1.10","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2021.12.1.10","url":null,"abstract":"Kokkuvõte. Uurimus põhineb autorite välja töötatud joonistamise ja häälega mõtlemise katse tulemustel. Katses paluti katseisikutel (21 eesti keelt emakeelena kõnelejat) kujutada ja selgitada katse läbiviijale 24 verbi suunda (näiteks nooltega). Selles artiklis esitame täpsemalt neist kahe – jääma ja jätma – analüüsi. Verb jätma on jääma kausatiivtuletis. See mõjutab ka nende tähenduserinevust – jääma on passiivsem, jätma aga aktiivsem ja agenti rõhutav. Katseisikute kujutiste ja selgituste põhjal kirjeldame, milline oli noolte suund kujutistel ja millistest elementidest koosneb mõlema uuritava verbi skeem. Selgus, et katseisikud kujutasid verbi jätma suunda nooltega, verbi jääma oli kujutatud pigem punktide, täppide, ringide või kaarjate joontega. Kujutistel ja selgitustes avaldusid ka tüüpilised skeemi osalised: JÄÄJA, JÄTJA ja JÄETU. Mõlema verbi tegevuse aega kujutati ja selgitati minevikulisusega. Sarnane on ka nende verbide mõistemetafoorsus: mõlemad kajastavad pigem negatiivset hinnangut. Verbi jääma tähenduses on olulisel kohal see, et potentsiaalne muutus ei toimu. Verb jätma väljendab aga seda, et potentsiaalse muutuse mittetoimumine põhjustatakse. \u0000Abstract. Ilona Tragel, Jane Klavan: The direction and participants of the events expressed by the verbs jääma and jätma: a drawing experiment. We use an innovative experimental design to extract the regularities of the general conceptual structure from the speakers’ mind: a drawing task with a thinkaloud protocol. 21 native speakers of Estonian provided schematic representations of 20 experimental verbs and 4 control verbs. Our discussion focuses on jääma ‘stay, remain’ and jätma ‘leave something somewhere’. jääma typically expresses intransitive events and jätma transitive events. We zoom in on the following topics: transitivity and causativity, the positive/negative evaluation of the activity, the schematic representation of the direction of verbs and the elements belonging to the verb schema. Our study shows that the differences in the transitivity of the two verbs are reflected in the drawings and explanations given by the participants. Our results confirm the general prediction that abstract verbs have an image-schematic direction, but the specifics of the direction vary according to the type of verb.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.2,"publicationDate":"2021-09-06","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"86276375","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
Pub Date : 2020-12-31DOI: 10.12697/JEFUL.2020.11.2.03
M. Ovsjannikova
Two types of possessor encoding are distinguished in Forest Enets, the nominative and the oblique. Elicited data show that the oblique possessor is a part of the noun phrase headed by the possessee, whereas the nominative possessor shows the properties both of a detached topicalized constituent and of an external possessor. The main focus of the study is on the use of these strategies in texts. I examine their distribution in terms of the syntactic function and semantic class of the possessee and the predicate type. The nominative possessor encoding is shown to be strongly associated with constructions that describe 1) various types of possessive relations (predicating possession, stating the possessor’s age and name) and 2) the state of the possessor’s body part. Oblique possessors typically serve as referential anchors and are less determined by constructional semantics, in particular they are more common when the possessee is agentive and animate. Kokkuvõte. Maria Ovsjannikova: Metsaeenetsi keele obliikvakäändelised ja nimetavakäändelised nominaalsed omajad. Metsaeenetsi keeles eristatakse kaht tüüpi omajakodeeringut: nimetavakäändeline ja obliikvakäändeline. Küsitlemise teel kogutud andmed näitavad, et obliikvakäändeline omaja on osa noomenifraasist, milles omatav esineb põhisõnana, samas kui nimetavakäändelisel omajal on nii eraldatud topikaliseeritud moodustaja kui ka välise omaja tunnused. Selle töö eesmärk on uurida nende omajastrateegiate kasutamist tekstis. Uurin nende distributsiooni omatava süntaktiliste funktsioonide ja semantilise klassi ning predikaadi tüübi mõttes. Nimetavakäändeline omajakodeering näib olevat tugevalt seotud konstruktsioonidega, mis kirjeldavad 1) erinevat tüüpi omajasuhteid (omamise väljendamine predikaadi kaudu, omaja vanuse ja nime väljendamine) ja 2) omaja kehaosade olukorda. Obliikvakäändelised omajad toimivad tüüpiliselt referentsiaalsete ankrutena ja ei ole konstruktsioonisemantika poolt nii määratletud, täpsemalt on nad sagedasemad siis, kui omatav on agentiivne ja elus. Аннотация. Мария Овсянникова: Косвенное и номинативное кодирование именного посессора в лесном диалекте энецкого языка. В лесном диалекте энецкого языка выделяются два способа кодирования посессора: косвенная форма и форма номинатива. Данные элицитации показывают, что посессор в косвенной форме является частью именной группы обладаемого, в то время как номинативный посессор обладает сходством как с вынесенным топиком, так и с внешним посессором. Основное внимание уделяется употреблению двух способов кодирования в текстах. Рассматривается их распределение в зависимости от синтаксической позиции и семантического класса обладаемого, а также от типа предиката. Номинативное кодирование связано прежде всего с конструкциями, которые описывают 1) различные посессивные отношения (такими как собственно предикативная посессивная конструкция и конструкции, называющие возраст и имя посессора), а также 2) состояние части тела посессора. Посессор в ко
在森林英语中，有两种类型的占有人编码:主格和斜格。引出的数据表明，斜位所有人是以所有人为首的名词短语的一部分，而主格所有人既显示了一个独立的话题化成分，也显示了一个外部所有人的属性。本研究的主要重点是在文本中使用这些策略。我从占有词和谓词类型的句法功能和语义类来考察它们的分布。主格所有人编码被证明与以下结构密切相关:1)各种类型的所有关系(谓语占有，陈述所有人的年龄和姓名)和2)所有人身体部位的状态。倾斜所有人通常作为指称锚，较少受结构语义的决定，特别是当所有人是能动的和有生命的时候，它们更常见。Kokkuvote。玛丽亚·奥夫斯詹尼科娃:Metsaeenetsi keele obliikvakäändelised ja nimetavakäändelised提名。Metsaeenetsi keeles eristatakse kaht t pi omajakodeeringut: nimetavakäändeline ja obliikvakäändeline。k sitlemise teel kogutud andmed näitavad, et obliikvakäändeline omajal on osa noomenitraasist, miles omatavesineb põhisõnana, samas kui nimetavakäändelisel omajal on nii eraldatud topikalisereud moddustaja kui ka välise omaja tunnused。出售töö eesmärk在urida nende omajastategiate kasutamist tekstis。urin nende distributsioononomatava s ntaktilist_funktsioonide jsemantilise klassi ning predikaadi t bi mõttes。Nimetavakäändeline omajakodeering näib olevat tugevalt seotud konstruktsioonidega, mis kirjeldavad 1) erinevat t pi omajasuhteid (omamise väljendamine predikaadi kaudu, omajajvanuse ja nime väljendamine) ja 2) omajajkehaosade olukorda。Obliikvakäändelised omajad toimivad t piliselt referentsiaalsete ankrutena ja ei ole konstruksioonisemantika poolt nii määratletud, täpsemalt on nad sagedasemad siis, kui omatav on agentne ja elus。Аннотация。МарияОвсянникова:Косвенноеиноминативноекодированиеименногопосессоравлесномдиалектеэнецкогоязыка。Влесномдиалектеэнецкогоязыкавыделяютсядваспособакодированияпосессора:косвеннаяформаиформаноминатива。Данныеэлицитациипоказывают,чтопосессорвкосвеннойформеявляетсячастьюименнойгруппыобладаемого,втовремякакноминативныйпосессоробладаетсходствомкаксвынесеннымтопиком,такисвнешнимпосессором。Основноевниманиеуделяетсяупотреблениюдвухспособовкодированиявтекстах。Рассматриваетсяихраспределениевзависимостиотсинтаксическойпозицииисемантическогоклассаобладаемого,атакжеоттипапредиката。Номинативноекодированиесвязанопреждевсегосконструкциями,которыеописывают1)различныепосессивныеотношения(такимикаксобственнопредикативнаяпосессивнаяконструкцияиконструкци,иназывающиевозрастиимяпосессора),атакже2)состояниечастителапосессора。Посессорвкосвеннойформеобычнослужит«референциальнымякорем»именееизбирателенктипуконструкции,вчастноститакоекодированиечащевстречаетсяприагентивномодушевленномобладаемом。
{"title":"Oblique and nominative nominal possessors in Forest Enets","authors":"M. Ovsjannikova","doi":"10.12697/JEFUL.2020.11.2.03","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/JEFUL.2020.11.2.03","url":null,"abstract":"Two types of possessor encoding are distinguished in Forest Enets, the nominative and the oblique. Elicited data show that the oblique possessor is a part of the noun phrase headed by the possessee, whereas the nominative possessor shows the properties both of a detached topicalized constituent and of an external possessor. The main focus of the study is on the use of these strategies in texts. I examine their distribution in terms of the syntactic function and semantic class of the possessee and the predicate type. The nominative possessor encoding is shown to be strongly associated with constructions that describe 1) various types of possessive relations (predicating possession, stating the possessor’s age and name) and 2) the state of the possessor’s body part. Oblique possessors typically serve as referential anchors and are less determined by constructional semantics, in particular they are more common when the possessee is agentive and animate. \u0000Kokkuvõte. Maria Ovsjannikova: Metsaeenetsi keele obliikvakäändelised ja nimetavakäändelised nominaalsed omajad. Metsaeenetsi keeles eristatakse kaht tüüpi omajakodeeringut: nimetavakäändeline ja obliikvakäändeline. Küsitlemise teel kogutud andmed näitavad, et obliikvakäändeline omaja on osa noomenifraasist, milles omatav esineb põhisõnana, samas kui nimetavakäändelisel omajal on nii eraldatud topikaliseeritud moodustaja kui ka välise omaja tunnused. Selle töö eesmärk on uurida nende omajastrateegiate kasutamist tekstis. Uurin nende distributsiooni omatava süntaktiliste funktsioonide ja semantilise klassi ning predikaadi tüübi mõttes. Nimetavakäändeline omajakodeering näib olevat tugevalt seotud konstruktsioonidega, mis kirjeldavad 1) erinevat tüüpi omajasuhteid (omamise väljendamine predikaadi kaudu, omaja vanuse ja nime väljendamine) ja 2) omaja kehaosade olukorda. Obliikvakäändelised omajad toimivad tüüpiliselt referentsiaalsete ankrutena ja ei ole konstruktsioonisemantika poolt nii määratletud, täpsemalt on nad sagedasemad siis, kui omatav on agentiivne ja elus. \u0000Аннотация. Мария Овсянникова: Косвенное и номинативное кодирование именного посессора в лесном диалекте энецкого языка. В лесном диалекте энецкого языка выделяются два способа кодирования посессора: косвенная форма и форма номинатива. Данные элицитации показывают, что посессор в косвенной форме является частью именной группы обладаемого, в то время как номинативный посессор обладает сходством как с вынесенным топиком, так и с внешним посессором. Основное внимание уделяется употреблению двух способов кодирования в текстах. Рассматривается их распределение в зависимости от синтаксической позиции и семантического класса обладаемого, а также от типа предиката. Номинативное кодирование связано прежде всего с конструкциями, которые описывают 1) различные посессивные отношения (такими как собственно предикативная посессивная конструкция и конструкции, называющие возраст и имя посессора), а также 2) состояние части тела посессора. Посессор в ко","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.2,"publicationDate":"2020-12-31","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"74693944","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
京公网安备 11010802042870号
京ICP备2023020795号-1
扫码关注我们
求助内容：
应助结果提醒方式：